Elektrilevi loodab maaomanikelt koostööd

03.09.2013

MAALEHT, Metsaleht: “Elektriliini alt raiutud puit kuulub omanikule,” rõhutab ettevõte reeglit, mille kohta levib kõige rohkem eksiarvamusi.

Elektrilevi, kes on suurim jaotusvõrguettevõtja Eesti enam kui 30 võrguettevõtja seas, hooldab ligi 61 000-kilomeetrist võrku. Sellest umbes 15 000 kilomeetrit asub metsastel aladel. Igal aastal puhastatakse võsast ja puudest ligi 3000 kilomeetrit liinitrassi, et iga viie aastaga saaks metsasel alal asuvatele liinilõikudele ring peale.

Tänavu suvel on Elektrilevi sõlminud ligi poolel hooldatavast alast uued elektriliini kaitsevööndite hooldamise lepingud. Ülejäänud aladel kestavad senised lepingud.

“Uute hangete korraldamisel tegime mitu muudatust,” ütles Elektrilevi käiduosakonna juhataja Indrek Sild. “Varasema 10 piirkonna asemel moodustasime 20, et lihtsustada väiksemate firmade osalemist. Sellega saavutatud suurem konkurents ja soodsam hind õigustasid ennast.”Elektrilevi käiduosakonna peaspetsialist Ranno Puumets täiendas, et uute ettevõtetena pääsesid seekordsel hankel liinikoridore hooldama AS Ferrus, OÜ Armo Teenus, OÜ Well Tehnoloogia, Segesment OÜ ja TarJo Invest OÜ.

Kooskõlastus on tähtis

Teine tänavusuvine uuendus puudutab kooskõlastusi maaomanikega. Kui maaomanik ei saa kooskõlastuse andmiseks kasutada e-posti, siis saavad liinihooldajad talle saata koju kooskõlastuskirja koos “makstud vastus” ümbrikuga.

Ettevõttele teeb muret, et paljud maaomanikud ei vasta kirjale ja endiselt leidub omanikke, kes hooldustööde tegemist oma maal keelavad. “Arvestades aastas hooldatavaid liinikilomeetreid ei ole keelajaid palju, kuid ka näiteks 100 meetrit hooldamata liinialust vähendab oluliselt liini töökindlust. Kui oksad, mis liinideni ulatuvad, tekitavad ühes kohas lühise, siis ei loe see, et kogu ülejäänud liin on hooldatud,” selgitas Ranno Puumets. Kõige ekstreemsematel juhtudel on tema sõnul kasutatud liini hooldamiseks isegi politsei abi.

“Teine pool probleemist on esmapilgul üsna süütu kooskõlastuskirjadele vastamata jätmine. Ilma kooskõlastuseta liini hooldada ei saa, aga maaomanikuga uuesti kontakti otsimine on ajakulu,” märkis Puumets. “Kui selliseid kliente on kümneid või sadu, kulub kooskõlastamisteks tihti nii palju aega, et planeeritud hooldustööd tuleb edasi nihutada. See tähendab aga suuremat elektrikatkestuste riski.”

Ranno Puumetsa järgi on olemas ka maaomanikud, kes nõuavad liinikoridoride raiumist nii laiaks, et ükski puu murdudes liinile ei kukuks. “See tähendaks mõnes metsasemas kohas lageraiet 30 meetri ulatuses mõlemal pool liini, aga see ei ole ei majanduslikus mõttes ega ka looduse seisukohalt otstarbekas.”

Kui raiuda kõik elektriliinide kaitsevööndid nii laiaks, et tormi korral ükski puu liini peale kukkuma ei ulatuks, tuleks Puumetsa arvestuse järgi võtta maha sama palju metsa, kui seda kasvab tervel Hiiumaal.

Keelamise tagajärg

Kui maaomanik on liinide kaitsevööndite hoolduse omal maal keelanud, on Ranno Puumetsa sõnul enamasti põhjenduseks olnud see, et ei olda rahul kas elektrienergia hinnaga või liini talumise tasuga.

“On ka neid inimesi, kes üldse ei põhjenda, vaid lihtsalt keelduvad igasugusest koostööst,” rääkis Puumets. “Lõpptulemusena tekib hooldamata liinikoridoris avariiohtlik olukord. Avarii korral on meil õigus hooldustööd teha maaomanikuga kooskõlastamata, aga see ikkagi tähendab olukorda, kus elektrikatkestus on juba käes. See pole meeldiv ei meile ega keelajale maaomanikule, teistest klientidest rääkimata.”

Tulevikus on liinide kaitsevööndeid palju vähem, kuna järjest rohkem viiakse liine pinnasesse või kasutatakse ilmastikukindlat õhukaablit, kuid see kõik võtab veel aega.

Kõige suurem müüt

Elektrilevi hinnangul on suurim müüt, mis seoses liinialuste hooldamisega levib, jutt, nagu võtaks “kuri elektrifirma” liini alt raiutud puidu endale.

“Kõik raiutav materjal kuulub maaomanikule, meie huvi on vaid puhas liinialune,” kummutas Ranno Puumets seda müüti veel kord. Ta soovitas maaomanikel tähelepanu pöörata sellele, et hooldajad kooskõlastusi tehes küsivad ka omanike soove, kui pikaks metsamaterjal lõigata ning kuidas ja kuhu see ladustada.

Ladustamispaigast rääkides rõhutas Puumets aga mõistlikkust ehk seda loota, et liinihooldajad puidu maaomanikule lausa koju kätte veavad, siiski ei tasu.