Erametsaliidu juht: Metsaga kiirelt rikkaks ei saa
23.11.2017
Ehkki metsaga ratsa rikkaks ei saa, on selle oskuslikul majandamisel pikaajaline tulu tagatud, lubab Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Mikk Link Maa Elule antud intervjuus.
Erametsaliidu juhatuse esimees Mikk Link, millist abi teie juhitav liit metsaomanikele pakub, milleks see üldse vajalik on?
Erametsaliit on ellu kutsutud kõigi erametsaomanike esindamiseks ja nende huvide kaitsmiseks riiklikul tasandil ja ka teiste huvigruppidega suheldes. Metsaomanikud otse meiega liituda ei saa, meie liikmeteks on metsaühistud, mis koondavad endas piirkonna erametsaomanikke. Tegutseme selle nimel, et omanikel oleks võimalik parimal moel oma metsa majandada.
Milliseid saavutusi võite esile tuua, millest erametsaomanikel viimasel ajal kasu on olnud?
Tänavu said lisaks Natura 2000 toetusele, mis oli mõeldud neile, kelle mets asus nimetatud looduskaitsevõrgustikus, sellega võrdväärselt toetust ka kõik teised metsaomanikud. See oli siis otsene rahaline kasu.
Kui palju metsaomanikke on teiega liitunud ja kui suurt osa Eesti metsa pindalast nad haldavad?
Erametsa on meil suurusjärgus miljon hektarit ja meie liikmetele kuulub sellest 340 000 hektarit. Koos riigimetsaga on Eestis metsa 2,3 miljonit hektarit. Võib öelda, et pool Eestist on kaetud metsaga ning sellest umbes pool kuulub riigile ja ligi pool erametsaomanikele.
Millised on metsaomaniku kohustused ja õigused? Kas need on tasakaalus?
Metsaomanikuks pole tavaliselt hakatud, vaid selleks on saadud kas tagastamise või pärimise teel. Koos metsaga kukub inimesele sülle hulk kohustusi, sest täita tuleb seadusest tulenevaid nõudeid, mida on päris palju. Eelkõige on tähtis rõhutada, et eraomand ja seega ka metsa omamine on Eestis seaduslik. Vahel kuuleme meedias keskkonnakaitsjate diskussioone, justkui oleks kogu mets meie kõigi oma ja omanik ei tohikski seal midagi teha. Neid kohti, kus metsaomaniku vabadust oma metsas toimetada piiratakse, on päris palju. Vahel tulenevad need piirangud looduskaitsevööndist ehk vajadusest loodust kaitsta, mõnikord kehtestatakse, näiteks lindude pärast, mõneks ajaks üldine metsas liikumise keeld. Samas ei pruugi juhuslikult metsa sattunud matkajad neid piiranguid teada ja neist kinni pidada ning see teeb muret.
Samas toob metsa oskuslik majandamine omanikule kasu. On palju võimalusi, kuidas metsa väärtust tõsta ja metsaühistud püüavad oma liikmeid selles osas harida. Näiteks, kuidas kasutada õigeid võtteid metsa istutamisel ja hooldamisel. Metsal ja metsal on suur vahe. Kui võrdleme ise kasvama hakanud lepametsa, kus palju prahti sees, metsaga, kuhu omanik isutanud kuuske ja mändi ning seda korralikult hooldanud, siis võib raieküpseks saamisel olla väärtuse vahe kuni kuuekordne.
Loe täismahus intervjuud Maa Elu veebist.
