Erametsaliit taotleb ulukikahjustuste teatiste süsteemi parandamist
08.04.2019
Pindala järgi on ulukite tekitatud kahjustused ametlikus metsakahjustuste statistikas esikohal, kuid ei peegelda tegelikkust, kirjutab õppeleht Sinu Mets.
Ametlik statistika kajastab kahjustusi, millest metsaomanikud on keskkonnaametile metsateatisega märku andnud. Kuigi näiteks metskitsede arvukus on taas tõusuteel ja kuuldavasti metsaomanikud taas hädas sellega, et kitsed kipuvad oma toitumisega metsakultuure rikkuma, see statistikas ei peegeldu.
Ulukikahjustuste real on kõigi dendrofaagide kahjustused kokku. «Metsateatistega seda täpsustust (metskitse, põdra, hirve osa – SM) välja ei tooda. Eelmisel aastal tehtud metsakaitseekspertiiside põhjal olid suuremad kahjustajad ikkagi põdrad,” ütles keskkonnaameti metsaosakonna metsauuenduse ja metsakaitse spetsialist Rando Omler. Ta tõi näiteks mullused andmed: põdrakahjustusi esines kokku 740 ha (suuremad kahjustused ärvamaal 162 ha, Viljandimaal 145 ha, Harjumaal 86 ha) ja metskitse tekitatud kahjustusi 83 ha (Võrumaal 18 ha, Valgamaal 17 ha, Põlvamaal 13 ha, Järvamaal 8 ha, mujal vähem).
Statistikas pind hoopis kahaneb
Pikema vaate leiab aastaraamatust „Mets 2017”: „Metsaregistri andmetel võeti aastal 2017 metsakahjustusi arvele 5137 hektaril, mis on üle kahe korra vähem kui 2016. aastal (11 274 ha) ja mis on kõige väiksem arvele võetud kahjustatud puistute pindala pärast 1996. aastat. Kõige rohkem registreeriti ulukikahjustusi – 1872 ha, mis on vähem kui eelneval neljal aastal.”
Mullu (2018. a) teatasid metsaomanikud metsateatistegaulukikahjustustest652ha ja see oh taas pindala poolest kõige suurem kahjustuse liik. Tänavu olid metsaomanikud 20. märtsiks esitanud metsateatisi ulukikahjustuste kohta 133 ha.
Arvestus vajab täiustamist
Erametsaliidu hinnangul vajab ulukikahjustuste arvestamise süsteem täiustamist. Seda on Indu eestvedamisel arutatud ka keskkonnaameti ja keskkonnaagentuuri esindajatega. „Arutelul leiti, et metsaomanike keskkonnaametile esitatud ulukikahjustuste metsateatiste menetlemine peaks toimima kogu Eestis ühtse standardi alusel – praegu on praktika piirkonniti mõnevõrra erinev,” kommenteeris erametsaliidu juhatuse nõunik Arpo Kullerkupp. „Leppisime kokku, et keskkonnaamet analüüsib metsakaitseekspertiisiakte ja vajadusel ühtlustab ekspertiiside tegemise protsessi.”
Erametsaliit peab Arpo Kullerkupu sõnul tähtsaks, et eristataks kahjustuse hindamine noorendikes ja metsakultuurides: „Näiteks noorendikes tuleks lugeda kõiki metsauuendamisel kasutada lubatud puuliikide taimi, aga kultuurides ainult metsateatisel esitatud puuliike.
See hoiaks oluliselt kokku keskkonnaameti spetsialistide tööaega, kuna siis ei tuleks kuusekultuuris lugeda soovimatut massilist lehtpuu loodusliku uuendust, vaid saaks piirduda ainult kultiveeritud taimede lugemisega.”
Metsaseaduses on öeldud, et metsateatis esitatakse „metsaregistrisse kandmata oluliste metsakahjustuste kohta”. «Ebaselge on, mida üldse käsitletakse olulise kahjustusena – kui istutatud metsakultuur on ulukite kahjustatud, siis on tegemist omanikule olulise kahjustusega, olenemata loodusliku uuenduse olemasolust. Kultiveeritud taimede kahjustusi peaks keskkonnaamet alati käsitlema oluliste kahjustustena,” ütles Arpo Kullerkupp.
Ta tõi näiteks, et kolmandal või neljandal aastal pärast raiet võib olla raiesmikul kümneid tuhandeid puid, sealhulgas ka 2000 kultiveeritud kuusetaime. Kui uluk on käinud seal maiustamas ning on söönud ära tuhat looduslikult kasvama hakanud puud ja kõikkultiveeritud kuused, siis seaduse järgi on alal ikka veel piisavalt puid, et mitte käsitleda seda olulise kahjustusena, kuigi omanik on saanud kahju maksimaalselt.
Olulise kahjustuse sisu ähmastab ka see, et ulukikahjustuste fikseerimine toimub kinnistupõhiselt metsateatise alusel. Kahjustuste pind võib ulatuda naaberkinnistule, aga kui naaber ei ole teatist esitanud, siis tema metsa kahjustusi ei fikseerita.
