Ettevõtjad kritiseerivad pensionifondide metsainvesteeringuid

15.03.2017

BALTIC NEWS SERVICE:

LHV on panustanud praeguseks viis miljonit eurot ja Swedbank 1,4 miljonit eurot pensionikogujate raha Birdeye Capitali hallatavatesse metsainvesteeringute fondidesse, ent ettevõtjate hinnangul on tegu rahapõletamisega, kirjutab Postimees.

Metsakinnistute müügi taga on ettevõtete andmetel Fred Toode, kes on kandnud seoses eraisiku pankrotiga ärikeeldu ning keda tegelikult ei leia Birdeyele kinnistuid müünud ettevõtete omanike ringist ega juhatustest. Küll aga on seal tema vanad kaastöötajad ja sugulased.

Metsafirma Lemeks Põlva juhataja Margus Juhkam sõnas, et Toode jäi ettevõttele suure summa võlgu ega teinud ka midagi selleks, et ära maksta. Toode ärikeeld kehtis aastatel 2010–2012, eraisikuna pankrotistununa suutis ta endast maha jätta rohkem kui 600 000 euro eest võlgu.

Birdeye Capital haldab kaht fondi, millest esimene on lihtsalt Birdeye Timber Fund ja teise, alles mullu sügisel loodu nimi on Birdeye Timber Fund 2, mis jaguneb omakorda kolmeks, osaühinguteks BTF2 Alfa, BTF2 Beeta ja BTF2 Gamma.

BTF2 Alfale on seni müünud valdava osa kinnistutest Fred Toode ja Metsasiht. BTF2 Alfale 31. oktoobril 2016 müüdud 26 kinnistust on valdav osa kas peaaegu või täiesti lagedaks raiutud. Postimehe andmetel ostis Birdeye Capital Toodelt 350 hektarit metsa ja maksis keskmiselt 1400 eurot hektari eest. Fondi juhtide kinnitusel ei pea aga selline hind paika – tegelikult maksti hektari eest keskmiselt 1200 eurot.

“Kiirel aerofotode vaatamisel tundub tõesti, et enamasti on need kinnistud, mida võiks laibaks nimetada. Meie pakuksime nende kinnistute eest kuni 1000 eurot hektari eest, kuid arvatavasti jääks hind siiski 700 euro juurde hektarist. Samas pean ütlema, et niisugustele kinnistutele on meil ostjat leida suhteliselt keeruline,” ütles metsandusinvesteeringute konsultant Toomas Kams.

Lageraielangid ei paku Kamsi sõnul välismaistele pensionifondidele mingit huvi. “Nemad pole sellest huvitatud ja ausalt öeldes on keeruline öelda, kes nendest üldse huvitatud oleks,” sõnas ta.

Lisaks Fred Toodega seotud firmadele ostsid Birdeye Capitali hallatavad fondid mullu sügisel ligi 700 hektarit metsa osaühingult Erinmets, mis kuulus eelmise aasta augustini iirlastele. Lõpuks ostis Olav Järvloo Erinmetsa 5,2 miljoni euro eest otse iirlastelt ning müüs siis õige pea osa metsast edasi Birdeye fondidele.

Eesti Erametsaliidu juhatuse esimehe Ants Eriku sõnul tekib küsimus, miks on pensionifondid ostnud metsa, mille vastu teised turul olijad pole säärase hinna juures kuigi suurt huvi tundnud. “Kui keegi tahab investeerida metsa, siis ei ole võimalik seda teha kaugjuhtimisega,” lausus ta. “Sul peavad olema vastavad teadmised ja/või sa pead olema kogu aeg iga päev füüsiliselt juures ning kursis sellega, mida ostetakse ja mida sinu metsas tehakse. Metsanduses on võimalusi ostjal naha üle kõrvade tõmbamiseks küllaga.”

Pelleteid tootva Graanul Investi juhi Raul Kirjaneni sõnul on sellisel sahkerdamisel ainult üks põhjus: sellele tootele on olemas klient ning üheks selliseks kliendiks on paraku ka mainitud pensionifondid ja eelkõige motiveeritud fondihaldurid.

“Ma ei saa kommenteerida konkreetseid tehinguid, kuid teie loetletud tehingute hulgas on vähemalt üks, mida meile pakuti ja mida meie pidasime metsa majandamise seisukohalt kalliks. Hiljem on see jõudnud kas läbi ühe või mitme vahendaja pensionifondi portfelli ja seda hinnaga, mis on üle 50 protsendi kallim meile algselt pakutust. On täiesti selge, et tänased pensionifondide metsaportfellid on ühiku kohta oluliselt kallimad kui turu üldine tase,” ütles Kirjanen.

Nii LHV ja Swedbanki esindajad kui ka Birdeye Capitali juhid Sander Pullerits ja Indrek Minka ütlesid, et pensionifondide raha on investeeritud mõistlikult ja jätkusuutlikult.

Minka sõnul hoiab fondide tegevusel silma peal finantsinspektsioon. “Meid kontrollib siseaudiitor, finantsaudiitor ja samuti hindab metsamaa portfelli professionaalne hindaja, keda kontrollib omakorda audiitor,” ütles ta. “Kontrollimise tase on mitmekordne. Toimub meie enda ostueelne kontroll ja pärast ka järelkontrollid.”

Pulleritsu sõnul ei saa metsainvesteeringu puhul vaadata pelka raietulu. “Raieettevõtted ostavad raieküpse metsa, korraldavad raie ja teenivad nii tulu, aga pikemaajalise vaatega investoril on võimalik teenida tulu metsa kasvust,” lausus ta. “Viie või kümne aasta pärast on seal ju puidumass suurem kui täna.”

Pulleritsu sõnul on nad Birdeye rohkem kui kolmeaastase tegevusaja jooksul ka kinnistuid müünud ja raiet teinud ning seni kasumlikult. “Oleme müünud kinnistuid soetushinnast kõrgema hinnaga,” lausus ta.

Loe ka artiklit kolmapäevases Postimehes.