Euroopa Kontrollikoja audiitorid hindasid metsatoetuste mõju
27.09.2013
Euroopa Kontrollikoja audiitorite hiljuti avaldatud audit uuris, kas metsade majandusliku väärtuse parandamiseks antav rahaline toetus on põhjendatud. Audit hõlmas valitud liikmesriike, (Hispaania (Galicia), Itaalia (Toscana), Ungari, Austria ja Sloveenia), mis moodustasid üle 50% kõikidest deklareeritud kuludest.
Neis riikides leidis komisjon toetusmeetmete rakendamise puhul mitmeid puudusi: näiteks, et osa seniseid tegevusi ei vasta meetme eesmärkidele ja vaid vähesed auditeeritud projektidest aitasid parandada metsa majanduslikku väärtust.
Siinsed kogemused näitavad seevastu, et Eestis on toetusraha metsade majandusliku väärtuse parandamiseks läinud igati asja ette ja tänu raha-abile on meie erametsade seisukord tublisti paranenud.
„Hea on tõdeda, et audiitorite raportis väljatoodud mitmetele kitsaskohtadele on Eestis juba lahendused leitud,“ kommenteerib värsket aruannet Erametsakeskuse juhatuse liige Jaanus Aun. „Eestis on näiteks juba mitu aastat tagasi muudetud toetuse andmise reegleid selliseks, et toetusraha makstaksegi peamiselt puistute väärtuse suurendamiseks.“
Metsaomanikud saavad toetust hooldusraieteks ja puude laasimiseks – seega tegevusteks, mis ka audiitorite arvates parandavad metsa majanduslikku väärtust, märgib ta.
„2012.a. moodustas toetusteks määratud kogusummast tervenisti 96% metsatöödeks ettenähtud toetus. Toetus metsatehnika soetamiseks on harv erand. Toetuse saamiseks peab metsa suhtes olema koostatud metsamajandamiskava. Selles ongi kavandatud pikaajalised metsamajanduslikud tegevused, mis suurendavad metsa väärtust,“ loetleb Aun.
“Toetuse mõjul on erametsades planeeritud valgustusraiete maht kasvanud ligemale kolmekordseks (aastal 2007 ca 5 500 ha vrdl. ca 14 000 ha 2011.a.), toob Jaanus Aun välja. Valgustusraie kui noores metsas tehtav raie on aga üks peamine vahend metsa väärtuse suurendamiseks – just nii pannakse mets kiiremini kasvama ja kvaliteetsemat puitu tootma.
Loe lisa:
Audiitorite sõnul ei anna toetus erametsadele selgeid tulemusi
MAALEHT.EE, Aive Mõttus: Euroopa Kontrollikoja audiitorite hiljuti avaldatud aruande kohaselt ei ole ELi metsandussektoris valitsevat olukorda põhjalikumalt uuritud, et näha, kas metsade majandusliku väärtuse parandamiseks antav rahaline toetus on põhjendatud.
Liikmesriigid toetasid meetme raames tegevusi, mis ei vastanud selle eesmärkidele ja mida oleks sobilikum rahastada muude, teistsuguste rahastamiskõlblikkuse kriteeriumide ja kaasrahastamismääradega (tavaliselt madalamate määradega) meetmete raames.
Meetme 122 „Metsade majandusliku väärtuse parandamine” rakendamist alustati eelarveperioodil 2007–2013. Meetmele eraldati programmitöö perioodil 2007–2013 kokku 535 miljonit eurot. Kontrollikoja audit tõi ilmsiks puudusi selle kavandamises, rakendamises ja järelevalves. ELi audiitorid järeldasid, et komisjon ja liikmesriigid ei hallanud metsade majandusliku väärtuse parandamise toetuse auditeeritud aspekte tõhusalt ja mõjusalt. Arvestades, et kõnealust meedet tahetakse rakendada ka järgmisel eelarveperioodil 2014–2020, soovitab kontrollikoda teha mitmeid muudatusi eesmärgiga tagada meetme kaudu ELi lisaväärtuse andmine.
Kontrollikoda leidis, et auditeeritud projektidest suutsid vaid vähesed oluliselt parandada metsade majanduslikku väärtust – seda kas maa väärtuse suurendamise (metsaradade ja -teede ehitamise) või puistute väärtuse suurendamise (metsandustööde, nagu kärpimine ja harvendamine) kaudu. Samuti leiti juhtumeid, kus avaliku sektori toetus oli ebaproportsionaalselt suur.
Arvestades praegu rakendatava meetme tulemusi, soovitab kontrollikoda komisjonil selle üle vaadata ja seejuures määratleda, mida kujutab endast metsade majanduslik väärtus, hinnata ELi vajadusi metsade majandusliku väärtuse parandamise toetamisel ning panna selgelt paika põhielemendid, mis tagaksid ELi toetuse suunatuse nendele vajadustele. Samuti kutsus kontrollikoda liikmesriike üles kehtestama asjakohane menetluskord, et tagada toetuste mõjusus investeeringuid saanud metsaalade majandusliku väärtuse parandamisel.
Kontrollikoda leidis, et liikmesriigid ei määratlenud ei enne ega pärast investeeringute tegemist metsaalade väärtust ega nõudnud seda ka toetusesaajatelt. Seetõttu on väga raske öelda, kas ELi toetuse kaudu on loodud lisaväärtust.
Audit hõlmas nii komisjoni kui valitud liikmesriike (Hispaania (Galicia), Itaalia (Toscana), Ungari, Austria ja Sloveenia), mis moodustasid üle 50% kõikidest deklareeritud kuludest.
