Hakkepuit lõpetab gaasi ainuvõimu
07.02.2014
KOIT, Aare Lepaste:
Jaanipäeva paiku läidetakse tuli AS-i Põlva Soojus uues hakkepuidul töötavas katlas, mis katab oma võimsuselt kuni kolmandiku linna soojavarustuse vajadusest kütte kõrgperioodil.
AS-i Põlva Soojus juhataja Aavo Pindmaa täpsustas, et uue katla võimsus on neli megavatti, külmadel talvekuudel on võimsusvajadus kuni 12 megavatti. «Lepingu ehitajaga sõlmisime juba möödunud aasta augustis ja tehtavad tööd võib tinglikult jaotada kaheks osaks. Üks neist on uue katla paigutamine olemasolevasse katlamajja, teine osa katlamaja kõrvale hakkehoidla ehitamine,» rääkis Pindmaa.
Praeguseks on uue katla vundament valmis ning osa vajalikke seadmeid ja torustikkegi paigaldatud. Hakkehoidla ehitusel on vundamenditaldmikud valatud ning ilmade soojenedes saavad tööd jätkuda.
Tarbija rahakoti koormus väheneb
Küsimusele, miks on uue katla võimsuseks valitud just neli megavatti, vastas Pindmaa, et tegemist on küttevajadust silmas pidades optimaalse suurusega.
«See neli megavatti on katlale just selline ülemine piir, et see saaks töötada 12 kuud aastas ning suviti oleks tagatud ka sooja vee tootmine. Kateldel on paraku oma võimsuse alampiir, millega need töötada saavad ja see on orienteeruvalt 25-protsendiline koormatus. Sooja vee tootmiseks on meil suviti arvestuslikult vaja megavatist võimsust ja uus katel just sellistele tingimustele vastabki,» põhjendas Pindmaa. Uue hakkepuidul töötava katlaga loodetakse toota-kuni 2/3 katlamajast väljastatavast aastasest soojuse kogutoodangust.
Uue katla käivitamine rõõmustab kõiki AS-i Põlva Soojuse kliente, sest mõnigi euro jääb tulevikus igakuise arve tasumisel rahakotti alles. Kui palju täpselt, selgub lõplikult siis, kui tootja on kõik tehtud kulutused kokku löönud ja proovikütmisedki teinud.
«Odavamaks läheb kahtlemata, aga hetkel ei julge küll veel täpselt öelda, millises suurusjärgus. Lihtsam oleks arvestada siis, kui toimuks sajaprotsendiline hakkepuidule üleminek. Siiski julgen prognoosida, et soojuse eest väljastatavad arved on uuel kütteperioodil viis kuni kaheksa protsenti väiksemad,» eeldas Pindmaa. Paljuski aga mõjutab soojusele kuluvat rahasummat ka järgnevatel kütteperioodidel see, kui külmaks talvekuud osutuvad.
Hakkepuudust karta pole
Kui veel üsna hiljuti kummitas Eestis hakkepuidu põud, siis hetkel pole selles osas vaja muret tunda. «Huvi tuntakse ja hakkepuidu hinnad on vähemalt praegu võrdlemisi all. Hakkepuudust ei tule, liiatigi on meil teises kvartalis kavas hakke ostuks välja kuulutada riigihange, kus on sees tingimus, et arvlemine toimub väljatulnud soojuse põhjal ehk me ei kavatse osta kantmeetri-põhiselt väheväärtuslikku või niisket haket, millest tuleb hakata vett välja aurutama,» märkis Pindma.
Uus katel valmib Taanis ning peaks juba paari nädala pärast Eestisse jõudma. Kuna vundament on valmis, loodetakse montaažiga alustada veebruari lõpus. Juba praegu on katlamajas paigaldamist ootamas uus generaator, mis rakendub töösse elektrikatkestuste puhul.
«Gaasikatla puhul on asi lihtne, sest elektrikatkestuse korral tuli katlas lihtsalt kustub. Hakkepuidu-katlas põlemisprotsess aga kohe ei lõpe ja seepärast on elektrivarustuse tagamine hädavajalik,» selgitas Pindmaa. Lisaks hakkepuidu-katla tööprotsessi lõpetamise tagamisele saab soetatud generaatoriga talvisel ajal töös hoida ka abikatla, et vältida trasside külmumist.
Toetas KIK
Osalisele hakkepuiduga kütmisele üleminekuks tehtavaid kulutusi toetab Keskkonnainvesteeringute I Keskus (KIK). Projekti toetatakse Kyoto saaste-kvootide müügist saadud vahendite arvelt. Nimetatud vahendid jaotati möödunud aasta lõpus ümber, sest kõik ei leidnud kasutamist. See omakorda võimaldas Põlva Soojusel pääseda asendusprojektide nimekirja ning nüüdseks on sõlmitud leping, millega KIK rahastab kuni 49,3 protsenti abikõlbulike kulutuste maksumusest.
