Kaitseministeerium ostab keskpolügooni laiendamiseks eramaid kokku
08.03.2019
Kaitseväe kümnetesse miljonitesse eurodesse ulatuvad investeeringud keskpolügoonile ajavad osa kohalikke oma kodust minema. Mitu elanikku on asunud selle vastu võitlusesse, kirjutab Äripäev.
2015. aastal käima läinud kaitseväe keskpolügooni eriplaneering näeb ette, et keskpolügoonile rajatakse senisest oluliselt suuremat lahingõpet võimaldavad alad. Investeeringuteks on viimastel aastatel kulunud üle 40 miljoni euro.
Kokku on ostetud uusi masinaid ja relvi ning plaan on ehitada uusi teid, sihtmärgi- ja laskealasid. “Massiivne ehitus käib,” sõnas kaitseministeeriumi kaitseinvesteeringute osakonna juhataja Kusti Salm, kes mõni nädal tagasi ütles majandusjulgeoleku konverentsil “Eesti 100 Pluss Visioon”, et praeguste kaitseinvesteeringute ja kaitseväe ülesehitamisega Eesti sisuliselt valmistub sõjaks.
“Sõjalise riigikaitse tagamine ja säilitamine juhuks, kui peaks tekkima oht meie iseseisvusele, on kaitseministeeriumi tegevuse kõige olulisem eesmärk,” märkis Salm.
Selleks, et teha lahingumasinate pataljoni tasemel õppusi, näeb keskpolügooni eriplaneering ette ümber polügooni ohualade moodustamist. Kui polügooni enda pindala on ca 12 000 hektarit – mis on kolm korda suurem ala kui näiteks Tartu linn – siis ohualade suurus on umbes 10 000 hektarit. Sellest umbes 1000 on eraomandis.
Ohualadel laskmisi ei toimu, kuid sinna võivad sattuda kuulid, mistõttu on seal õppuste ajal viibimine eluohtlik. Salmi sõnul kehtivad ohualadesse jäävatel maatükkidel ranged piirangud maa kasutamise ja maa võõrandamise suhtes, millest tulenevalt on riigil soov maad ära osta. Osa kohalikke on sellele aga vastu.
Keskpolügoonil on praegu eraomandis kuus kinnisasja, millest kaks on hoonestatud. Mõlema omanikuga käivad kaitseministeeriumi andmetel läbirääkimised. Laiendatud ohualal paikneb täielikult või osaliselt 82 eraomandis maaüksust. Viimase kahe aastaga on selliste kinnistute ostuks kaitseministeeriumil kulunud kokku 2,2 miljonit eurot. Viimastel aastatel on kaitseministeeriumi andmetel kokku ostetud ca 1200 hektarit eramaid, umbes sama palju on plaanis veel omandada.
Maade kokkuost on kohalikesse elanikesse tõrksust külvanud. Pahameelt ei tekita mitte niivõrd see, et kinnistud tuleb müüa, vaid kaitseministeeriumi kesine suhtlus kohalikega.
