Kas raievastasuse tõttu tekkinud patiseisust on väljapääsu?

Raplamaal Märjamaa alevi külje all metsas kujunenud olukord on praeguse aja tüüpiline. Ka selles mõttes, et justkui igal osapoolel on õigus. Aga edasi minna keegi ei saa, sest ühismeelt ei ole.

Lühidalt: metsaomanik, kelle metsamaa piirneb alevi maadega, otsustas oma kinnistu kahel katastriüksusel teha raiet. Metsamajandamiskava alusel ja eraldiste kaupa tähendab see 0,51 + 2,71 + 0,26 + 0,34 ha lageraiet ja 0,72 + 1,18 ha harvendusraiet.

Alevilähedane mets

Lage- ja harvendusraie tegemiseks peab omanikul olema keskkonnaameti luba – amet kontrollib üle raiesoovi vastavuse seadustele. Kõik oli õiguspärane ja omanik sai loa.

Metsaomanik otsustas raieõiguse müügil kasutada metsaühistu abi. See tähendab, et metsaühistu kontrollis omakorda üle raie seaduslikkuse ja pani raieõiguse oksjonile. Oksjoni võitnud metsafirma ostis raieõiguse välja ja alustas raietööde ettevalmistust.

Et metsamaa paikneb asulale nii ligi, kuulus ettevalmistuste hulka ka kohalike inimeste teavitamine sellest, et kohe algavad raietööd. See tõi inimeste seas kaasa ärevuse, mispeale Märjamaa vallavalitsus kutsus osapooled kokku.

Kõnesolev metsamaa jääb alale, mis Märjamaa üldplaneeringus on märgitud alevi ümbruse metsaalana, samas ei ole sellele metsaalale kehtestatud ühtegi metsamajandustööde kitsendust. Lähedale jääb Märjamaa laululava, ent selle ja majandatava metsa vahele jääb 30–80 meetri laiune metsariba.

Esimene osapoolte koosolek lõppes kokkuleppega, et tullakse veel kokku ja siis pakub metsafirma omalt poolt välja variandi(d), kuidas võiks tekkinud olukorras toimida. Paralleelselt moodustati märjamaalaste initsiatiivil Raplamaa Loodushoiu MTÜ ja algatati petitsioon, et Märjamaa vallavalitsus selle lageraie peataks. Põhjenduseks toodi, et see era­mets (petitsioonis nimetatud Lauluväljaku mets) on müra- ja heitgaaside tõkkeks Tallinna-Pärnu maanteest lääne poole jäävale inimasustusele ning kannab asula sisse jääva rohevõrgustiku osana ökoloogilisi, sotsiaalseid ja kultuurilisi väärtusi.

Toimus ka teine kohtumine, kuid selleks ajaks oli emotsionaalne õhustik juba nii ärev, et metsafirma pakutud lahendus* poolehoidjaid ei leidnud.

Eri vaatepunktid

Metsaomanik

  • Igal metsaomanikul on õigus oma metsamaad (eraomand) seadusekohaselt majandada.
  • Konkreetse omaniku puhul lisandub nüanss, et maade tagastamise ajal jäi endise talu maast laululava tagune metsariba alevi omandusse. Oma metsa tahab ta talu 5. põlve esindajana majandada, et järgmistelgi põlvedel oleks oma elujõus mets.
  • Omanik on käitunud seadusekohaselt ja tal on ootus metsatööd lõpule viia.

Keskkonnaamet

  • Keskkonnaamet on Eestis asutus, kes metsaomanike lage- või harvendusraie tegemise soovi (metsateatise) korral kontrollib soovi seaduslikkust ja annab selleks loa või ei luba raiet.
  • Amet ei saa keelata raietöid, mis on seadusekohased. Seega polnud alust ka konkreetseid töid keelata.

Metsaühistu

  • Metsaühistud on metsaomanike organisatsioonid, mis osutavad oma liikmetele metsa majandamist toetavaid teenuseid liikmete enda palgatud spetsialistide abil.
  • Kasvava metsa raieõiguse oksjoni korraldamine on üks teenustest. Metsaühistu annab nõu ja aitab metsatöid ka korraldada, kui omanik seda soovib.
  • Ühistu korraldas oksjoni ja saavutas tulemuse, mida ühistuliikmest omanik oli soovinud.

Metsa ülestöötaja

  • Metsafirma osales oksjonil, võitis selle ja ostis raieõiguse välja.
  • Arvestades, et mets paikneb asula lähedal, otsustas metsafirma eelseisvatest töödest teavitada ka kohalikke inimesi.
  • Vastuolu tekkimisel lükati tööd metsas edasi ja firma esindaja kohtus kohalike inimestega, et jagada infot ja arutleda võimalike kompromisside üle.
  • Metsafirma on teinud kulutusi ja tal on ootus metsatööd lõpule viia.

Kohalik omavalitsus

  • Kohalik omavalitsus on oma piirkonna elanike huvide eest seisja, kusjuures piirkonna elanike hulka kuuluvad nii majandajad kui ka mingil põhjusel majandustegevuse vastu olevad inimesed.
  • Kohalik omavalitsus fikseerib kohalike elanike huvide kohaselt oma territooriumil majandustegevuse võimalikud tingimused üldplaneeringus ja sellest lähtuvates õigusaktides.
  • Antud juhul metsamajandusele piiranguid pole, kuid vastuolu tekkimisel korraldas kohalik omavalitsus osapoolte kohtumisi, et võimaldada leida kompromissi.

Kohalikud elanikud

  • Igal inimesel on õigus tahta, et ta elukeskkond oleks elamisväärne.
  • Igaühel on ka õigus tahta, et kohalik omavalitsus ta huvidega arvestaks ja aitaks nende eest seista.
  • Kohalikud inimesed näevad metsaraies ohtu oma elukeskkonnale ja neil on ootus, et lageraie asendataks keskkonda vähem muutvate raieviisidega.

_____

*  – Metsafirma lahendus, mis välja pakuti: suurimale lageraiealale jäetakse peale kohustusliku 17 seemnepuu kasvama ka 50 elujõus mändi (nende puude planeering oleks valla äranägemise järgi). Lisaks sellele oleks igal muretsejal võimalus säilitada veel mände, kuid nende eest tuleks tasuda puu hind, mis on arvestatud oksjonil makstud summa järgi. Keskmiselt on iga „päästetav” puu 1,15 tm ja maksab keskmiselt 48,30 eurot pluss käibemaks.

 

 

 

 

 

 

Artikkel ilmus õppelehe Sinu Mets 2020. aasta kevadnumbris, teksti ja fotode autor on Viio Aitsam. Õppelehega saab lähemalt tutvuda SIIN.

 

 

 

0Shares