Keskkonnakaitsjad: lageraielankidele jäägu kasvama rohkem puid
05.11.2013
EESTI PÄEVALEHT, Ulvar Käärt: Riigikogus arutusel oleva metsaseaduse eelnõu puhul on Eestimaa looduse fond (ELF) peamise murekohana tõstatanud lageraielankidele kasvama jäetavate nn säilikpuude küsimuse. Meie metsade elurikkuse säilimise nimel tuleks ELF-i hinnangul seadusega nõutud säilikpuude hulka kahekordistada.
ELF-i metsaekspert Indrek Sell viitas, et praegu kehtiva seaduse järgi tuleb lageraielankidel iga hektari kohta kasvama jätta viie tihumeetri jagu ehk siis kaks–kolm säilikpuud. „See on liiga väike kogus. Teadlaste hinnangul tuleks lankidele kasvama jätta praegusest vähemalt kaks või isegi kolm korda rohkem säilikpuid,” osutas Sell. Sellisel juhul oleks tema sõnul lageraielankidele jäetud säilikpuudel ka reaalne positiivne mõju metsa elustikule, nii lindudele, sammaldele-samblikele kui ka seentele. „Neile liikidele, kes varem jämedatel puudel elasid, jääb säilikpuude näol elupaik ka edaspidi alles,” tähendas Sell.
Kehtib liiga suurel pinnal
Tõsi, praegusesse metsaseaduse eelnõusse on sisse kirjutatud raielankidele jäetavate säilikpuude koguse tõstmine seniselt viielt tihumeetrilt kümnele, kuid see kohustus kehtiks vaid juhul, kui tegu on enam kui viie hektari suuruse lageraiega. „Kuna keskmine raielangi suurus on Eestis 1,5 hektarit, siis praegusel kujul puudutaks see muudatus vaid marginaalset osa metsadest ning seeläbi olukord paremaks ei muutu,” nentis Sell. ELF on teinud ettepaneku, et nõutud säilikpuude kogust tuleks kahekordistada kõikidel lageraielankidel, sõltumata nende suurusest.
Metsaseaduse muudatused ette valmistanud keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juht Maret Parv selgitas, et kohustuslikku säilikpuude arvu on kavas ainult suurtel lankidel tõsta vastavalt eri huvipoolte kokkuleppele. „Suurematel raielankidel on suuremad mõjud elustikule, seetõttu on olulisem keskenduda suurematele aladele,” kostis Parv. Seejuures märkis ta, et metsade bioloogilise mitmekesisuse tagamisel on säilikpuude kogusest olulisem nende valikukriteeriumide täpsustamine ja kvaliteedi tagamine. Seda läbi metsaomanike ja metsade majandajate koolitamisega.
Liigid, kelle säilimist säilikpuude kui elurikkuse oaaside olemasolu otseselt mõjutab, on näiteks harilik kopsusamblik, seentest vähelevinud haavanääts ja ka haavataelik. Viimati nimetatu on küll tavaline puuseen, kuid temast sõltub paljude teiste liikide elu.
Säilikpuude jätmisega saab asjatundjate hinnangul vähendada ka kadumisohus must-toonekurgedele ja puuõõnsustes pesitsevatele rähnidele sobivate vanade pesapuude nappust.
Metsade raiumine suureneb
Keskkonnaregistris saada olevate kõige uuemate andmete järgi on raiemahud meie metsades alates 2010. aastast hüppeliselt kasvanud. Kui aastatel 2010– 2011 on raie kogumaht ületanud pidevalt 10 miljonit tihumeetrit, siis 2009. aastal küündis raiemaht 7,3 miljoni tihumeetrini.
Mullu raiuti Eestis metsa veidi rohkem kui 142 000 hektaril ja raiemaht ulatus pea 10,8 miljoni tihumeetrini. Keskkonnaõiguse keskuse hiljutisest analüüsist koorub ühe põhijäreldusena välja tõdemus, et metsade raiumist puudutavaid piiranguid on alates aastast 1998 kuni praeguseni alatasa põhjalikult muudetud.
