Keskkonnaaktivistid soovivad sõltumatute ekspertide ja erihariduseta inimeste kaasamist

Baltic News Service:

Kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA) on mures Eesti puidutööstureid koondava osaühing Est-For Invest plaanide pärast rajada ligi miljardilise investeeringu toel Eestisse suur tselluloositehas, vahendab BNS.

“Investeeringu maksumus ulatuks miljardi euroni ja tehas neelaks kuni kolm miljonit tihumeetrit puitu aastas. See on peaaegu kolmandik Eesti viimaste aegade raiemahtudest aastate lõikes. Kuna tehase kavandajad on seni tegutsenud uskumatu kiirusega, siis pidasid metsa pärast muret tundvad kodanikud vajalikuks avaliku pöördumisega sellesse protsessi sekkuda, taotlemaks rahvale kuuluvat õigust hiigeltehase rajamisplaanidesse sõna sekka öelda,” seisab EMA pöördumises.

„Inimesi teeb murelikuks, et ainult mõned nädalad peale hägusa tehaseplaani esmakordset avalikustamist taotlesid Est-For Investi juhid juba tselluloositehase rajamiseks erakorraliselt väljastatavat riiklikku eriplaneeringut. Samas pole ükski spetsialist veel ammendavalt selgitanud, ega nii suure tehase toormevajaduse pidev rahuldamine meie metsi välja ei kurna,“ selgitas EMA koordinaator Linda-Mari Väli pöördumise tausta.

„Me tahame, et sellise riiklikult olulise tööstusotsuse, nagu seda on tohutu puiduvajadusega hiigeltehase ehitamine Emajõe kaldale, vastu võtmise juures viibiks praegusest hoopis rohkem nii sõltumatuid eksperte kui ka erihariduseta inimesi. Ainult nii järgib see protsess demokraatliku kodanikuühiskonna tunnustatud norme,” lisas Väli.

Esmaspäeva hommikul riigikogule, rahandusministeeriumile, keskkonnaministeeriumile, siseministeeriumile ja riigikogu keskkonnakomisjonile üle antud avalikus pöördumises paluvad allakirjutanud, et teostataks sõltumatute ekspertide laiapõhjaline uuring, mille eesmärgiks oleks välja selgitada, kas tohutu puiduvajadusega tehase rajamine on üldse võimalik ilma Eesti metsaressurssi liigselt koormamata. Samuti soovivad pöördumisele allakirjutanud kodanikuaktivistid nüüdsest peale tehase kavandamisprotsessis aktiivselt osaleda.

„Sisuliselt Aasia prügimajandusse panustades müüme oma metsa odavalt maha,“ ütles Väli, viidates sellele, et tehase kavandajad nimetavad eelkõige Aasia pakendituru tarbeks toodetava tselluloosi tootmist meie puidu nelja kuni viie kordseks väärindamiseks. „Selline “väärindamine“, mis paiskab kaunid Eesti metsatükid Hiina netikaubandusse pappkarpideks, näib meie maad ja metsi armastavale kodanikule silmakirjaliku raiskamisena,” märkis Väli.

0Shares