Kõne kaalubussi patrullpolitseinikule: “Kääpalt Tartusse võib sõita?” – “Ei.”
23.10.2013
EESTI PÄEVALEHT, Urmas Jaagant: Infot reetnud politseinikult uuriti korduvalt ja otsekoheselt, kus kaalubussid hetkel töötavad.
Eesti Päevaleht kirjutas 19. septembril, kuidas politseist lasti lahti politseinik, kes reetis kaalubusside asukohta. Nüüd on Eesti Päevalehe käsutuses distsiplinaarmenetluse kokkuvõte, millest saab üksikasjalikumalt teada, kuidas politseinik oma kolleege reetis – nagu PPA peadirektor karistust määrates väljendus – ja kaalubusside asukoha lekitamisega metsavedajaid aitas.
Sisekontrolli uurimisest selgus, et politseinikule helistati korduvalt ja uuriti kas otse või kaude, kus kaalubussid parasjagu tegutsevad. Tänavu 2. aprillil fikseeris sisekontroll kaks kaalubussiteemalist kõnet.
Ühes uuris helistaja, kas politseinik on tööl ja „kas tulete siiapoole ka?”. Samal päeval küsiti politseinikult, kas ta on Kundas, mille peale ta vastas, et on Kosel. Patrullilehtede järgi liikusidki kaalubuss ja autopatrull tol päeval Tallinna–Tartu maanteel.
Juba järgmisel päeval sai politseinik kolm kõnet, millest ühele ta vastas, et joob kohvi ja ei tööta parajasti kaalubussidega, ning lubas „silma kinni pigistada, kui viimane raskeveoauto koormaga mööda peaks sõitma”. Veel ütles ta (ilmselt teise kaalubussi kohta – U. J.), et töötab Imaveres. Kui uuriti, kas ka Võrru minnakse, vastas politseinik, et sinnapoole minnakse, aga „mitte Võruni välja, et seal on teised väljas”.
Teise kõne korral vastas politseinik küsimusele, kus ta on, et asub Viljandis, ja ütles helistajale ka kaalubussi registreerimisnumbri. Kolmandas sisekontrolli fikseeritud kõnes uuris helistaja, kas Kääpalt startides Tartusse sõita võib. Politseinik vastas eitavalt.
15. aprillil küsis helistaja politseinikult eriti otsekoheselt: „Kuskohas te pedereerite?” Politseinik vastas, et on kodus Tallinnas ja „läksid juba minema” (viidates ilmselt kuskil tegutsenud kaalubussile, mille vastu helistaja huvi tundis – U. J.).
Distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte kohaselt väitis politseinik, et ei ole kunagi öelnud täpset asukohta, kus tööd tehti. Ühtlasi ei teadnud ta, et ei tohi avalikustada, mis piirkonnas ta autopatrullis olles töötas. „Tuginedes Riho Tänaku artiklile Delfis väidan, et politseipatrullid peavadki avalikud olema. Ma sooviksin täiendada, et ei ole avalikustanud trassi piirkonda, kus ma reaalselt tööl olen. Ega öelnud kellelegi, et ärge siit sõitke,” kinnitas politseinik. Riho Tänak vastas sisekontrollile, et ei leia artiklit enda selliste sõnadega, ja lisas, et pole iial silmas pidanud, et politseipatrullid peaksid olema nii avalikud, et nende töögraafik on teada.
Sisekontroll leidis, et politseinik teadis suurepäraselt, mida ta teeb. Kuigi talle helistajad ei rääkinud otsesõnu kaalubussidest ega politseipatrullidest, nagu politseinik end kaitstes rõhutas, kasutati talle helistades „teie” vormi, mis viitab sisekontrolli arvates, et peeti silmas politseipatrulli, mis teatavasti koosneb mitmest politseinikust. Politseinik ise vastas helistajatele „meie” vormis. Ametist priiks saanud politseinik ei lepi otsusega ja on sellele vaide esitanud.
Täiskoormad iga hinnaga
Põhjus, miks on vaja politseinike abiga kaalubussidest hoiduda, on lihtne: kui vedada lubatust raskemat koormat, saab säästa aega ja võita raha. Seadused ei luba üldjuhul teedele raskemaid veokeid kui 44 tonni, see sunnib rohkemaks võimelisi veokeid sõitma pooltühjalt. Veo tellijale aga on lubatud mingi aja ja hinnaga töö ära teha, mõnigi kord võimaldab lubadust täita ainult seadusrikkumine.
Olgugi et riigikogu keskkonnakomisjon leidis oma eelmise aasta raportis, et teatud juhtudel võiks Eesti teedele lubada raskemaid veokeid, ei taha majandus- ja kommunikatsiooniministeerium sellest midagi kuulda, sest Eesti teed ei kannatavat neid välja.
