Kust peaks tulema Natura raha?
12.09.2013
MAALEHT, Lii Sammler: Natura toetuse populaarsuse tõus sunnib selle maksmist jätkama. Kuigi valitsus otsustas selleks 30 miljonit võtta eurotoetustest, sooviks põlluministeerium leida raha muudest allikatest.
Kui Natura toetust maksma hakati, oli huvi selle vastu leige. Aasta-aastalt on teadlikkus taotlejate hulgas tõusnud ning ühes sellega ka toetuse populaarsus.
“Kui 2007. aastal maksti Natura põllumaa toetusi 20 000 hektari kohta, siis 2012. aastaks oli toetusalune pindala suurenenud 23 OOOni. Natura erametsatoetuse puhul on kasv olnud veelgi suurem – 23 000 hektarilt 54 000 hektarile,” selgitab põllumajandusministeeriumi asekantsler Illar Lemetti.
Natura 2000 on üleeuroopaline kaitsevõrgustik, mille eesmärk on tagada ohustatud taime- ja loomaliikide ning elupaikade hea seisund. Seal on majandustegevus osaliselt piiratud. Majandamiskeelu tõttu saamata jäävaid tulusid kompenseeritaks Natura toetusega.
Natura alad valiti Eestis välja 2004. aastaks. Maaomanikule lubati toona, et piirangud kompenseeritakse toetustega. Esialgu otsustati toetusi maksta maaelu arengukava kaudu. Uue MAKi koostamisega aga kipub erand muutuma reegliks.
Peamine põhjus, miks põllumajandusministeerium arvas, et erinevalt eelmisest perioodist, mil Natura piirangud kompenseeriti maaelu arengukavast, peaksid need summad nüüd tulema mujalt, on soov eurorahast toetada tootmist ja arengut, mitte lihtsalt kompenseerida piiranguid.
“Uue maaelu arengukava raha on piiratud, seepärast tuleb eelistada võimalikult suurt keskkonnakasu andvaid tegevusi,” selgitab Lemetti. “See tähendab meetmeid, kus toetuse saaja võtab endale kohustuse toimida seadusnõuetest veelgi keskkonda säästvamalt.”
Natura toetused kompenseerivad piirangute tõttu saamata jäänud tulu ja seetõttu ei ole need Lemetti hinnangul aktiivsed keskkonnameetmed.
“Maaelu arengukava kõrval on ka teisi võimalusi piirangute kompenseerimiseks. Näiteks maksab maaelu arengukava kaudu Natura metsatoetusi ainult 11 liikmesriiki 28st,” ütleb Lemetti.
Rahastamise puhul tuleks tema sõnul lähtuda sellest, et Natura alade piirangud on osa keskkonnapoliitikast: “Natura rahastamine peaks tulema keskkonnapoliitika vahenditest keskkonnaministeeriumi või näiteks Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu.”
Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus on aga teist meelt. “Natura kaitsealadel kehtivad piirangud tulenevad mitte Eesti siseriiklikust korrast, vaid Euroopa Liidu direktiividest. Selleks et Euroopa elurikkuse ja mitmekesisuse säilitamise huvides seatud piiranguid eraomanikele kompenseerida, näeb Euroopa Liidus kehtiv loodusdirektiiv ette just nimelt Euroopa Liidu eelarvest — täpsemalt Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist — toetuste maksmise,” väidab ta.
Lemetti arvab teisiti. “Euroopa Liit ei kohusta piiranguid kompenseerima, see on iga riigi vaba valik nagu ka hüvitamise allikad. Seega ei vasta tõele väide, justkui Euroopa Liit kohustaks Eestit maksma kompensatsiooni maaelu arengukava vahenditest,” ütleb ta.
Sellest lähtus ka põllumajandusministeeriumi ettepanek. Valitsus aga arvas, et kuna riigieelarvelisi vahendeid napib, jätkub senine kord – meetmeid rahastatakse maaelu arengukavast 2014-2020.
Põllumajandusministeeriumi ettepanekut rahastada Natura toetusi riigieelarvest, mitte MAKist, toetas ka valdav osa uue maaelu arengukava 2014—2020 juhtkomisjonist.
VASTASSEIS
“Selleks et Euroopa elurikkuse ja mitmekesisuse säilitamise huvides seatud piiranguid eraomanikele kompenseerida, näeb Euroopa Liidus kehtiv loodusdirektiiv ette Euroopa Liidu eelarvest – täpsemalt Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist – toetuste maksmise. ”
Keit Pentus-Rosimannus, keskkonnaminister
“Euroopa Liit ei kohusta piiranguid kompenseerima, see on iga liikmesriigi vaba valik nagu ka hüvitamise allikad. Seega ei vasta tõele väide, justkui Euroopa Liit kohustaks Eestit maksma kompensatsiooni maaelu arengukava vahenditest.”
Illar Lemetti, põllumajandusministeeriumi asekantsler
