Lauri Salumäele tõi parima metsamajandaja tiitli armastus metsa vastu

Salumäe, parim metsamajandaja

Maalehe Metsaleht:

“Teate, ta armastab metsa,” vastas Lauri abikaasa Marge Salumäe vastuseks auhinnatseremoonial esitatud küsimusele, mida Lauri teeb, et tiitel just talle tuli. “Punnitamisega ei tule midagi.”

Kuigi tänavuaastane parima metsamajandaja tiitel anti nimeliselt küll Laurile, askeldab abielupaar Lääne-Virumaal Mäe- hansu talu metsas suuresti koos. Ühised on näiteks istutustööd, pere peale on ära jaotatud ka metsahooldus.

Kokku on Salumäedel metsa 106 hektarit, osa sellest on talule tagastatud maa, osa aga erastatud ja juurde ostetud.

Metsamajandamise konkursi žürii liige Aira Toss nimetab ühe põhjusena, miks otsustati tiitel Laurile anda, mehe pikaajalist vaadet oma metsale. “See on metsamajandaja konkurss ja majandajal on tarvis teada, mida ta majandab. Ning Lauri teab. Mitte et teised seda ei teaks, aga aastatega saavutatud kogemus annab tunda,” selgitab Toss.

Seda kogemust on Lauril nüüdseks 21 aastat. “20 aastat on pikk aeg ja ühtteist paistab välja ka. Mets kasvab selle aastaga kümme meetrit,” nendib Lauri.

Majandavad järjepidevalt

20aastast metsa kasvab Mäehansul ka, sest pere majandab põhimõttel, et igal aastal võetakse hektar või paar lagedaks ning istutatakse uus. “Nii on metsa vanus järjepidev ja ühevanust metsa ei ole, ei peagi olema,” tõdeb Lauri.

Suuremaid raieid tellib pere teenustööna, sest saja hektari majandamiseks ei ole otstarbekas oma metsamasinaid soetada.

Kui 20 aastat tagasi tundunuks 100 hektarit metsa tolleaegseid teadmisi ja kogemusi arvestades ülemäära suurenagi, siis praegu võiks metsa Marge sõnul tegelikult rohkemgi olla, sest aastatega on oskused metsa majandada kasvanud.

Peale metsa ka kitsed

Oma metsa hooldades on Salumäedel korduvalt tulnud rinda pista ulukikahjustustega, 2010. aastal tuli ka üsna palju tormimurdu koristada, tänavu aga kimbutab põud. Viimati mainitu toimet saab täpsemalt hinnata kevadel, siis on näha, kas kuiva käes kannatanud taimed suutsid talve üle elada.

“Vähemalt seda hirmu ei ole, et töö otsa saab,” naerab Marge. Tema peab talus lambaid ja kitsi, valmistades kitsejuustu ning villatooteid. Lauri on igapäevaselt ametis aga metsataksaatorina.

“Maal on täiesti võimalik ära elada, kui inimesed teavad, mida nad teevad – see paistas sealt majapidamisest välja,” lisab Aira Toss veel ühe plussina, mis kaalukausi Salumäede kasuks kallutas. Parima metsamajandaja konkursil osalenuid autasustati 18. augustil Uuemõisas kogu pere metsapäeval. Konkurssi korraldavad Eesti Erametsaliit ja Erametsakeskus.

 

0Shares