Loode – Venemaa pelletitööstus näitamas kiiret kasvu

20.02.2012

Venemaa elektri- ja soojatootmine põhinevad fossiilsetel kütustel. Venemaa valitsus on siiski heaks kiitnud meetmed, mille kohaselt aastaks 2020 tõstetakse taaskasutatava energia osakaal kogu maa elektritootmisest 4,5%-ni.
Pertti Jalonen

Timo Karjalainen Metla organisatsioonist käsitles enda ettekandes Loode – Venemaa energiapuuvarusid ja piirkonna tähtsust rahvusvahelises puidukütteäris.
Loode-Venemaal on üksnes Karjala ja Pihkva piirkonnas nähtav tähtsus puidutoodete tööstuse ning elumajade soojusenergia tootmises. Arhangelski, Leningradi oblasti  ja Novgorodi piirkonnas on tehtud kavad, mille eesmärk on suurendada kohalike küttematerjalide kasutamist, mis täpsemalt viitab energiapuu kasutusele.
Metsaraie ja sae-ning höövlitööstuse 2006 aasta puidukasutusstatistika järgi põletuspuud, kahjustusi saanud tüvesid, raiejäätmeid, kuuse kändusid ning mehaanilise puutööstuse energiatooraineks kõlbulikke tooteid on saadaval umbes 31 miljon tihumeetrit.
Kui selline hulk metsaenergiat oleks võimalik kasutusse suunata, siis puuenergia osakaal tõuseks kogu Loode-Venemaal praeguse napi 2% pealt 6%-ni. Raiepotentsiaalist on võimalik siiski ära kasutada vaid 40%. Kui kogu potentsiaali oleks võimalik ära kasutada, siis metsaenergiat oleks saadaval üle 70 miljoni tihumeetri. Siinne arvestus ei sisalda harvendusraiet.
Loode-Venemaal on rohkelt piirkondlikke soojusjaamasid ning kaugküttevõrke, mistõttu oleks võimalik fossiilse energia asendamine bioenergiaga. Halvas seisundis olevad jaamad vajaksid siiski esmalt ulatuslikke investeeringuid moderniseerimiseks. Samuti raskendab bioenergia kasutuselevõttu õli ja gaasi soodne hinnatase.
Venemaapoolne puidutollide rakendamine on praktiliselt lõpetanud ümarpalgi  impordi Soome, ent seda asendab nüüd küttehake, mille impordimaht ületab varem toodud kasepuidu mahtusid.
Loode-Venemaa pelleti- ja briketitööstus on näidanud võimsat kasvutendentsi alates esimeste tehaste valmimisest 2001 aastal. Tootmisüksusi on neljakümne ringis. Need asetsevad sadamate ning raudteeühenduste vahetus läheduses. Ka uusi tehaseid on loomisel.
Puidutöötlemissektori madalseis on tunnetatav ka eelpoolmainitud tehaste tegevuses, kuna toodang on olnud märkimisväärselt väiksem nende tegelikust tootmisvõimsuse mahust. Aastal 2007 oli toodang 550 000 tonni ning tootmisvõimsus 1 200 000 tonni, eelmisel aastal olid näitajad vastavalt 800 000 tonni 1,7 miljoni tonnise tootmisvõimsuse juures.
Ka nendesse andmetesse tuleks suhtuda väikese ettevaatusega, kuna usaldusväärne statistika puudub. Pelleteid on siiski viidud erinevatesse Euroopa riikidesse.
Piirkonna pelletitoodang on tõusuteel. Sovetskisse, Viiburi lähedale ehitatakse – tegelikult peaks see tehas juba valmis olema – prantsuse päritolu 30 miljoni euro suuruse laenurahaga Viiburi Tselluloositehast, mille eesmärk on toota lausa 1 miljon tonni pelleteid aastas.
Pelletite tootmisvõimsus on siiski juba nii märkimisväärne, et Venemaa on tõusnud maailmas suuruselt kolmandaks pelletitootjaks, seda USA ning Kanada järel, seega on Venemaa tähtsus rahvusvahelises puidukütteäris üha suurem.