Loomulikku rada kulgev Põxit

põlevkivi

Riik peab aru saama, et vähem efektiivsed põlevkivielektrijaamad ei ole praeguses turusituatsioonis konkurentsivõimelised ning sellest tekkivate probleemide lahendamiseks on vaja julgeid otsuseid, kirjutavad Tallinna Tehnikaülikooli elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi energiamajanduse ekspert Hannes Agabus ja nooremteadur Hardi Koduvere Postimehes.

Eesti põlevkivist elektrienergia tootmine ja põlevkivi kaevandamine on viimase aasta jooksul sattunud raskesse olukorda: koondamisohus on sundpuhkusele saadetud suur hulk inimesi ning räägitakse kiirest Põxitist. Jääb mulje, nagu oleks Ida-Virumaal järsult tekkinud sotsiaalne kriis. Kuigi olukord on tõesti raske ning vajab julgeid otsuseid, ei ole tekkinud seis täiesti ootamatu.

Kui riigile on põlevkivi väärindamine ja töötlemise oskusteabe alalhoidmine tähtis, siis tuleb seda teha turupõhiste meetmetega, millele saavad kandideerida kõik turuosalised võrdsetel alustel.
Ehk siis näiteks põlevkivikateldes puiduhakke suuremahulise põletamisega koos tuleks avada motiveerivalt uus toetussüsteem ka teiste taastuvenergia tootmisvõimsuste arenduste jaoks. Siis on avatud turu moonutus kõigile tootjatele ühene. Hinnatõus on lõpptarbijale siinjuures paratamatu.

Riigi teine otsustamiskoht on elektrienergia varustuskindlus. Seaduse järgi vastutab varustuskindluse eest Elering, kuid riik omanikuna ootab sama ülesande täitmist ka Eesti Energialt. Ka siin peab otsustama, kes ja kuidas varustuskindluse eest vastutab.

Kui riik usub, et Elering on jätkuvalt pädev varustuskindluse eest hoolitsema, ei ole mõtet seda ka Eesti Energialt oodata. Varustuskindlusegi tagamisel on kõige tõhusamad turupõhised meetmed ja vaba konkurents.

Loe arvamusartiklit Postimehest.

0Shares