Marjaärimehe maheriigi ideel on pooldajaid ja vastaseid

Marjaärimehe pealekäimisel lasi RMK oma metsad mahedaks tunnistada, kirjutab tänane Eesti Ekspress. Metsamarjade ja -seente müügiga tegeleva firma Berry Group juht Siim Kabritsat tabas kaks kevadet tagasi justkui jumalik ilmutus, kuidas metsasaadusi mitu korda kallimalt müüa. Selleks oli maagiline sõna MAHE, inglise keeli organic. Soomlased ja rootslased pritsivad ja väetavad oma metsi, eestlased mitte. Siinsed metsad saaks mahemetsadeks tunnistada, metsamarjad mahemarjadeks.

Tulevikus võiks ettevõtja arvates riigist saada koolide ja lasteaedade kaudu suurim mahetoidu tellija. Ka erametsad ja -maad saaks registreerida mahedatena. Eesmärk: aastaks 2018 ehk riigi sajandaks sünnipäevaks saab Eestist Organic Estonia.

Ideest ei ole siiski kõik üksmeelses vaimustuses. Toiduliidu juhi Sirje Potisepa sõnul on realiseerumas algne kahtlus, et tegemist pole Eesti toidu ekspordi­programmiga, vaid väga väikese niši toetusprojektiga. Investeering, mis tuleks riigil teha, on tema hinnangul suurem kui potentsiaalselt saadav tulu ja seetõttu peab ta seda projekti sellisel kujul riigi raha tulutuks raiskamiseks.

Mahetootjate arvamuse kohaselt ei peaks keskenduma ainult kuvandi loomisele ja ekspordivõimaluste otsimisele, kui kodumaisel turul on suurem osa müüdavast mahetoodangust importkaup ja ekspordiks läheb praegu palju töötlemata toorainet, millele oleks võimalik anda kohapeal lisaväärtust. Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutuse ja Ökoriik Eesti üks eestvedajaid Airi Vetemaa leidis, et Organic Estonia ei pane suuremat rõhku sellele, et mahepõllumajandus Eestis areneks.

Mullu suvel kanti riigimetsad maheregistrisse, kuigi RMK pole mahetootja. Kas Eesti erametsaomanikel, kes ise mahetootmisega ei tegele, on huvi, et ka nende maad registrisse kantakse, pole veel selge.

Loe lisa SIIT

 

0Shares