Maaomanike seisukohti jahinduses kaitseks metsaühistu
08.01.2013
HIIU LEHT, Heleri Haasma: Uue jahiseaduse vastuvõtmisel aitaks maaomanike häält loodavates jahindusnõukogudes kuuldavamaks teha üksikute maaomanike koondumine metsaühistutesse.
“Eelnõu on sündinud raskete kompromisside tulemusena ja maaomanikel ei ole seal enam milleski järgi anda,” nentis Eesti metsaseltsi tegevjuht Ants Varblane. Ta leidis, et ka valminud eelnõu toetab endiselt pigem jahimeeste huve.
Maaomanikke esindaks metsaühistu
Nimelt teeb Varblasele muret, kuidas saavad loodavas jahindusnõukogus maaomanike huvid esindatud.
Põhjuseks, et jahimehed kuuluvad enamasti jahiseltsidesse ja nende huvide esindajaid on kerge leida, maaomanike organisatsioonide huvi jahindusküsimuste suhtes on aga seni olnud enam kui tagasihoidlik. “Loodan, et uus jahiseadus sunnib nii mitmeidki maaomanikke otsima üles metsaühistu, kelle kaudu oma nõudmistega piirkondliku jahindusnõukogu otsustusprotsessini jõuda,” ütles Varblane.
Seaduseelnõu kohaselt hakkab edaspidi jahindustegevust korraldama regionaalne jahindusnõukogu, millesse kuuluvad nii jahimehed, maaomanikud kui riigiesindajad.
Varblase andmetel tuleb Eestisse 15-16 regionaalset jahindusnõukogu, neist üks Hiiumaale.
Jahindusnõukogudel on õigus keskkonnaametile teha ettepanekuid pruunkaru, hundi ja ilvese küttimise korraldamiseks, otsustada uluk-sõraliste küttimismaht- ja struktuur, teha ettepanekuid jahipiirkonna kasutusõiguse loa andjale selle kehtetuks tunnistamiseks või selle piiride muutmiseks.
Nõukogu moodustab keskkonnaameti peadirektor.
Hiiumaa jahimehed eelnõuga rahul
Hiiumaa jahimeeste seltsi tegevjuht Anu Sarapuu ütles, et Hiiumaa jahimehed on uue jahiseadusega rahul, sest nende ettepanekutega on arvestatud.
Jahindusnõukogude moodustamist nimetas Sarapuu positiivseks, sest sellesse hakkavad lisaks jahimeestele ja maaomanikele kuuluma ka riigiameti esindajad, kes otsuste langetamisel kaalukausi n-ö keskel hoiavad.
Samas viitas Sarapuu, et lisaks uuele n-ö pearahale, mille järgi tuleb igal jahimehel hakata riigile tasuma aastamaksu 10-20 eurot, tuleb küttidel arvestada ka jahipiirkonna renditasuga. Selle suurus kujuneb jahimeeste ja maaomanike vahelise kokkuleppe alusel.
Varem kehtestas jahipiirkonna kasutusõiguse tasu keskkonnaminister jahimaa 1000 ha kohta, lähtudes jahiulukitele sobiva elupaiga kvaliteedist jahipiirkonnas.
Koostöö ja hüvitised
Eelnõu kohaselt tekib maaomanikel läbi jahindusnõukogu edaspidi võimalus kaasa rääkida jahipiirkonna kasutaja valimisel või algatada senise jahipiirkonna kasutaja väljavahetamine. Sellega loodavad seaduse koostajad soodustada jahimeeste ja maaomanike omavahelist suhtlemist ning tulemuslikke kokkuleppeid.
Kui maaomanik ja jahipiirkonna kasutaja ei jõua uluksõraliste tekitatud kahju hüvitamises kokkuleppele, näeb seadus ette kahjude osalise hüvitamise maaomanikele. Õigus nõudele tekib maaomanikul vaid juhul, kui ta on jahipiirkonna kasutajat eelnevalt võimalikest kahjustuskohtadest teavitanud ja oma maal lubanud jahti korraldada.
Maaomanikul on jahimehelt õigus nõuda põllumajanduskultuuridele ning metsamaal kasvavatele okaspuudele uluksõraliste tekitatud kahju osalist hüvitamist ühe vegetatsiooniperioodi jooksul kuni 100 eurot hektari kohta aastas.
