Metsaalused ja haljasalad igatsevad puhtust
06.05.2013
POSTIMEES (erileht), Kadri Penjam: KODANIKUVASTUTUS. Teavitustööst ning teiste inimeste pingutustest hoolimata leidub siiani neid, kes metsaveerele või haljasaladele salaja jäätmeid ja prahti püüavad sokutada.
Kuidas peaks salaja prügi maha põetajatega käituma maaomanik mida ta selliste kurikaelte takistamiseks üldse ette võib võtta? Erki Vinni Põlva Metsaomanike Seltsist sõnab, et paraku leidub tõepoolest siiani neid, kes teiste pingutusi metsa puhtana hoidmise nimel ei oska hinnata.
«Juhul kui kurikaelale saadakse jälile, peab ebaseaduslikult metsa viidud jäätmete likvideerimisega seotud kulud hüvitama jäätmed keskkonda viinud isik,» nendib ta. «Kui metsa prügi viinud isikut pole võimalik kindlaks teha, peab maaomanik korraldama jäätmete likvideerimise enda kulul.»
Maareformi seaduse mõistes jätkuvalt riigi omandis oleval maal on jäätmete likvideerimise korraldamise kohustus keskkonnaametil, riigimetsas Riigimetsa Majandamise Keskusel, munitsipaalomandisse kuuluval kinnistul kohalikul omavalitsusel ja tee kaitsevööndis tee valdajal.
Teadlikkus vajab tõstmist
Millist prügi aga kõige enam metsa alla satub ning kuidas on võimalik metsaaluseid kaitsta prügitoojate eest? Erki Vinni kinnitab, et üks asi on tagantjärele karistamine, teine aga ennetustegevus ehk teavitamine.
«Ennekõike peaks toimuma ennetustegevus koolides ja teadlikkuse suurendamine ühiskonnas,» teab ta soovitada. «Positiivset mõju ebaseaduslike jäätmete tekke vähenemisele avaldab kohaliku omavalitsuse korraldatud, hästi toimiv jäätmevedu ja organiseeritud pakendikogumispunktide olemasolu ning vastav teavitas sellest.»
Maaomanik saab ise kaitsta omandit prügi maha panemist keelavate siltide ülespanekuga ja probleemsete kohtade puhtana hoidmisega. Kus on juba prügi ees, sealne prügikogus kasvab ka kiiremini.
Kuigi meile võib tunduda, et keskkonnasäästlikust mõtteviisist räägitakse küllaltki palju, leidub siiani neid, keda teema ükskõikseks jätab. Seega tuleb Vinni sõnul veel kord selgitada – sest need inimesed tulevad ju meie endi keskelt, mitte kusagilt mujalt.
Valdavalt tuuakse metsa olmejäätmeid, pakendeid ning suurpuhastuse tegemisel tekkivat prügi. «Lisaks muidugi ehitusjäätmed, kuigi nende osakaal on olmejäätmetest väiksem,» räägib mees.
Märka ja reageeri
Kuidas aga käituda, kui pahatahtlikule prügitoojale peale satutakse? Siinkohal kinnitab Erki Vinni, et kõige tähtsam on fikseerida keskkonnasaastajate võimalikult täpne asukoht, võimalusel määrata koordinaadid või kirjeldada detailselt, kuidas jõuda prügistatud kohani.
«Oluline info prügistajate tabamisel on sõiduki ja haagise registreerimisnumbrite üleskirjutamine ning sõiduki ja seal toimetanud isikute kirjeldustel,» õpetab ta. Teatama peaks sellest keskkonnainspektsiooni ööpäev ringi töötavale lühi-numbrile 1313, kuhu on võimalik edasi anda vajalik informatsioon.
Kiire reageerimine ehk viivitamatult helistamine suurendab võimalust tabada prügi loodusesse vedajaid. Samuti on soovitatav anda helistades oma kontaktandmed, et vajadusel saaks keskkonnainspektsioon edastatud informatsiooni täpsustada.
Kui prügi loodusesse toojaid pole võimalik kohapeal tabada, saab hiljem tuvastada jäätmete tegeliku omaniku prügis leiduvatest vihjetest. «Näiteks on tulnud ette olukordi, kui jäätmetest on tuvastatud prügiomaniku arveid või on isegi vanadele puusuuskadele peale kirjutatud neid varem kasutanud omaniku nimi,» kirjeldab Vinni, et vahetevahel on pahategijad nii naiivsed, arvates, et prügi vaikselt metsa alla poetades ei ole kuidagi võimalik vahele jääda.
«Kus aga tegijaid, seal nägijaid – nii et pigem tasub olla seaduskuulekas ning hoida kodumaa puhtana,» nendib Vinni muiates.
Jäätmeseadus
Jäätmete metsa alla viimine või muul ebaseaduslikul viisil käitlemine on sätestatud jäätmeseaduses.
§ 120. Jäätmete tekke vältimise ja jäätmehoolduse nõuete rikkumine
• (1) Jäätmete tekke vältimise või jäätmehoolduse nõuete rikkumise või jäätmete ladestamise eest väljaspool jäätmekäitluskohta karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
• (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
§ 1201. Jäätmete käitlemise nõuete rikkumine
• (1) Jäätmete käitlemise eest jäätmeloata, kui luba on nõutav, või loa nõudeid rikkudes, samuti jäätmete nende käitlemiseks õigust omavale isikule üleandmise kohustuse rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
• (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
ALLIKAS: LEILI TUUL, KESKKONNAINSPEKTSIOONI AVALIKE SUHETE NÕUNIK
