Metsandussektor kirjutas alla metsa majandamise hea tava raamdokumendi

Tartus reedel toimunud metsanduse visioonikonverentsil kirjutati alla metsa majandamise hea tava raamdokument. Allkirjad andsid Riigimetsa Majandamise Keskuse, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu, Eesti Erametsaliidu, Eesti Maaülikooli, Luua Metsanduskooli ja Pärnumaa Kutsehariduskeskuse esindajad.

Metsa majandamise Hea Tava koostamist koordineeris Eesti Metsaselts.

Metsaseltsi president Hardi Tullus sõnas, et metsa majandamise hea tava tekst ei kujuta endast detailset dokumenti ega juhist, kuidas metsas täpselt toimetama peab. „Tegemist on pigem raamlepinguga või deklaratsiooniga, mida iga allkirjastaja saab läbi mõelda ja edasi arendada,“ rääkis Tullus.

Mõtet, et metsa majandamise hea tava on pika tee algus, rõhutas ka Riigimetsa Majandamise Keskuse juhatuse esimees Aigar Kallas. “Hea tava raamdokument on algusdokument, pikk tee on veel minna,” ütles Kallas.

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juhatuse liige Martin Arula nentis, et kahjuks esineb ka metsaomanike ning metsa töötlejate seas ükskõiksust.

Korralike metsamajandajate kõrval on ka neid, kes teeb metsa sügavad rööpad ja jätab metsa hooldamata. “See osapool, kes hoolib, võtab ka vastutuse,” rääkis Arula.

Eesti Erametsaliidu juhataja Taavi Ehrpais lisas: “Üks tilk tõrva võib rikkuda meie potis oleva mee. Hea tava allkirjastamisega ei taha võtta vastutust metsaomanike eest, kes ei kuulu metsaühistutesse.”

Mõtet, et hooletute metsamajandajate tegusid ei kantaks üle kõigile metsameestele, rõhutas ka konverentsil avaettekande pidanud keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus. „Et pealiskaudseid hinnanguid, mis mõne üksiku vastutustundetu ja inetu metsaga ümberkäimise kannavad üle kogu erametsasektorile, jääks järjest vähemaks. Sest absoluutne enamus Eesti erametsaomanikest on heaperemehelikud, loodusest ja metsade kestmisest kõige enam huvitatud inimesed. Teid tuleb hoida, mitte hurjutada,“ rääkis keskkonnaminister.

 

0Shares