Metsaomanik Jüri Stroo: Eesti metsal pole häda midagi
29.11.2018
Tänavusel metsamajandajate konkursil tubli püsimetsamajandaja tiitli pälvinud mees teeb kõik tööd oma metsas ise. Metsandusajakirjanik Viio Aitsam käis metsamehel külas ja kirjutas sellest ka Maa Elus:
Järvamaa metsakonsulent Ülle Läll rääkis kord tegusaid metsaomanikke iseloomustades, et jagab nad laias laastus kaheks. Ühed astuvad metsaühistu liikmeks, osalevad kõigis ühisettevõtmistes, kasutavad kõike, mida ühistuline tegevusvorm võimaldab, taotlevad metsatoetusi, täiendavad end ja saavad metsas hästi hakkama.
Teised saavad samuti hästi hakkama, kuid on rõhutatult isepäi tegutsejad – korraldavad kõik ise, metsaühistutega ei liitu ja ühistegevuses pigem ei osale.
Lääne-Virumaa metsaomanik Jüri Stroo on Ülle Lälli jaotuse järgi isepeade poolel.
Aitab kaasa metsa kasvule
Kui ühel eriti udusel sügispäeval Jüri Strooga Venevere külje all Marikülas kokku saame ja metsa läheme, ei kiirusta tema laialdaselt tutvustama oma püsimetsanduse põhimõtteid. Metsasuhete kohta ka pikka juttu ei kuule. On selline huvitav päev, kus sõnu on pigem vähem ja pooled asjad on õhust aimata. Seda, mis viimasel paarikümnel aastal metsas toimunud on, näitavad samas harvendusraiega kasvuhoogu juurde saanud puistud ja tihedad noorte kuuskede tukad keskealise või vana metsa servades.
Ka värske tegevuse jäljed on näha – metsatee ääres hakkpuidumaterjali virn ja metsast välja toodud palgid-notid. Üks tööjärg jääb me ringkäigul ette – langetatud on mõned kased, haavad, üks eriti jändrik haab, mille järkamine alles pooleli.
Peatuse teeme veel metsateel, kus Jüri Stroo kirjeldab, et selle metsatüki ostmise ajal olid teekoht ja lähikonna mets liigvee all. Nüüd on kraav ja kraaviehituse ajal teisele poole teed laotud mullale istutatud kuused kasvanud nii suureks, et moodustavad piki teed tiheda metsamüüri.
Maaparandustöö on ainuke, mille puhul Jüri Stroo on kasutanud metsatoetust.
