Metsasertifikaadi hoidja asus suunama puiduturgu

fsc, sertifitseerimine

Viio Aitsam, Maa Elu:

Erametsade tuhandete metsaeraldiste puit on omanike selja taga kahtlaseks kuulutatud.

See, et jätkusuutlikku metsandust tõendavad sertifikaadid seavad puidutöötlejaile kõrgendatud nõudmisi seoses majandusmetsades asuvate vääriselupaikadega (VEP), oli teada juba paar aastat tagasi. Otse puiduturule astusid sellega esimesena graanulitootjad, kes hakkasid väravalt tagasi saatma puitu, mis pärit metsaeraldistelt, kus asub ka VEP. Reegel tekitas metsaomanikes nördimust (puit ju ei pärinenud vääriselupaigast), kuid oli siiski sisu poolest ühene – jutt käis VEPidest, mis inventeeritud ja registrisse kantud.

Nüüd on Eesti FSC koostöös Eestimaa Looduse Fondiga (ELF) seadnud turutõkkeid mitte ainult tegelike VEPide lähistelt raiutud metsale, vaid tuhandete selliste metsaeraldiste puidule, kust võib-olla võiks vääriselupaiga tunnuseid leida. (Infoks: FSC ehk Forest Stewardship Council on rahvusvaheline metsahoolekogu, mis edendab metsade vastutustundlikku majandamist kogu maailmas.)

Vabatahtlik või kohustuslik

Selle käigu tagamaal näib olevat asjaolu, et läbi aja on looduskaitsjad suhtunud vääriselupaikadesse teisiti kui riik. VEPid kutsuti sajandivahetusel ellu, et Eestis ametlikule looduskaitsele lisaks juurutada tänapäevast vabatahtlikku looduskaitset. See tähendab, et üle riigi inventeeriti majandusmetsades suur hulk alasid, kus olemas tingimused (teatud indikaatorliikide esinemine, lamapuidu hulk jms) ohustatud või haruldaste seene-, putukaliikide jt võimalikuks esinemiseks. Metsaomanikele pakuti välja, et kui nad oleksid vabatahtlikult nõus neid enamasti üsna väikese pindalaga alasid keset majandusmetsa puutumatuna hoidma, saavad nad sõlmida riigiga nende alade kaitse lepingu ja riik maksab selle eest hüvitust.

Looduskaitseorganisatsioonid pole läbi aja vabatahtliku looduskaitse sisulisi plusse hinnanud, vaid on olnud seisukohal, et kõikide inventeeritud VEPide kaitse peaks olema kõigile kohustuslik. On olnud vaidlusi, kuid metsaseaduses on VEPi vabatahtlik kaitse alles. Riigimetsas ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute metsas on VEPide kaitsmine kohustuslik, kuid erametsas otsustab omanik ise, kas valib kaitsmise ja lepingu või majandab seda metsaosa jätkuvalt nagu tavalist majandusmetsa.

Mahukad tabelid justnagu-VEPidega

ELF on teinud „Metsa vääriselupaikade määramise metoodika” vanast versioonist võetud paari näitaja (peapuuliigi vanus ja metsa kasvukohatüüp) alusel metsaregistrisse päringu ja saanud registrist mahuka andmestiku erametsade katastri- ja eraldisenumbrite ning muu detailse teabega.

Eesti FSC on kogu selle andmestiku tänavu kevadel saatnud Exceli tabelitena kõikidele FSC kontrollitud puidu tarneahela sertifikaadiga puiduettevõtteile. Kaas- ja seletuskirjast saab lugeda, et tegu on potentsiaalsete VEPi-aladega ja ettevõtteil „tekib võimalus taolistest kohtadest puitu mitte osta” või „näiteks korraldada nendesse piirkondadesse audit ja lasta hinnata litsentseeritud eksperdil, kas tegemist on VEPiga või mitte”.

Selle käigu taust on, et FSC sertifikaadiga ettevõtted tohivad koos FSC puiduga realiseerida ka sertimata metsade puitu, mis peab aga olema kontrollitud – vastama teatud tingimustele. Üks tingimus on, et FSC toodangusse ei tohi sattuda VEPidest pärinev puit.

Seadus, nagu juba kord öeldud, lepinguta VEPi majandamist ei keela. FSC sertifikaadiga ettevõtteile saadetud andmestiku puhul pealegi ei ole tegu VEPiks määratud aladega, vaid metsaeraldistega, kust võiks leida VEPi tunnuseid või võib-olla ka mitte.

Loe täismahus artiklit Maa Elust.

0Shares