Metsataimlate toodang on Eesti jaoks piisav

Pilt puudub

EESTI METS, Kristiina Viiron (Eesti Päevalehe ajakirjanik): Meie metsataimede kasvatajad suudavad toota aastas nii palju taimi, kui neid ka metsa istutatakse. Tegelik elu on natuke nihkes, sest osa taimi läheb ekspordiks ja teistpidi tuleb puudujääv osa piiri tagant sisse osta.

Eesti suurim metsataimede kasvataja on RMK

Meie suurim metsataimede kasvata­ja on riigimetsa majandamise keskus oma seitsme taimla ning AS-ga Eesti Metsataim. Mullu tõstis RMK taimetoo­dangu mahu umbes 20 miljonini ning edaspidi jääbki see taimla-ja seemlama-janduse osakonna juhataja Esko Krinali kinnitusel samasuguseks.

Enamjaolt lähevad taimed mulda rii­gimetsas, ent mõnevõrra jagub neid ka erasektorile. Kuna Eesti Metsataim on asutatud kahasse Soome riigimetsade valitseja Metsähallitusega (RMK-le kuu­lub 70% aktsiakapitalist), siis umbes samas suhestuses peaks jagunema ka toodang. „Tellime tegelikult rohkem,” märgib Esko Krinal. Soomlased võtavad taimi vähem, kui omandi proportsioon võimaldaks.

Eesti Metsataime juhataja Tõnu Reimi andmetel tuli mullu pisut rohkem kui kümnendik ettevõtte käibest taimede ekspordist Soome ja 17 protsendi ula­tuses Rootsi turule. Kaheksast miljonist taimest tähendab see umbes kaht mil­jonit.

Kui RMK ja Metsähallitus üksteist aas­tat tagasi Kilingi-Nõmme külje all paik­neva Marana puukooli majandamiseks ühisettevõtte lõid, ilmus metsameeste kõnepruuki uus mõiste „suljutaim”, mis tähendab suletud juurekavaga ehk potis kasvatatud taime. Sama palju aastaid kui ühiselt majandatakse, kasvatatakse Maranal ka potitaimi.

Põhjusi selleks on Tõnu Reimi sõnul mitu. Esiteks mahub neid ühesuurusele pinnale kaks korda rohkem kui paljas­juurseid. Teiseks saab potitaimi märksa edukamalt mehhaniseeritult kasvatada. Kolmandaks saavad potitaimed kiiremi­ni istutusvalmis. Neljandaks käib nende muldapanek istutustoru abil palju jõud­samalt. Ka on istutusvead väiksemad, sest pole ohtu, et õhk jääks mulla sees juurte ümber.

Kõige rohkem soovivad RMK metsa­kasvatajad istutada mändi, sestap moo­dustavadki need lõviosa toodangust. Tänavu näiteks on RMK-le läinud üle viie miljoni männi ja ligi miljon kuuske.

Ettevõte on aastate jooksul mahtu­de kasvatamiseks ja tootmise tõhusta­miseks kõvasti investeerinud. Taimed sirguvad kümnes kasvumajas ja nelja­teistkümnel kasvatusväljakul ning kavas on ehitada veel kaks väljakut. Soov on jõuda nii kaugele, et aastas suudetaks kasvatada kaksteist miljonit metsatai-me.

Kaks külvi kasvumajadesse

Kõik külvid tehakse kasvumajadesse -igasse majja igal aastal kaks külvi. Esimesed seemned lähevad kassetti­desse turbamulla sisse aprilli alguses. Katuse all hoitakse neid neli kuni kuus nädalat, seejärel jätkavad seemikud kas­vamist kasvatusväljakutel. Metsa istuta­miseks sobivaks saavad männid ja kased aastaga, kuused ühe-kahe aastaga.

Teine külv tehakse juunis. Ja kui seemik kasvab kaheksasentimeetriseks, võidakse ka teine külv kasvatusväljaku-tele sirgumist jätkama viia. Tavapäraselt jääb teine külv Reimi sõnul siiski sügise­ni kasvuhoonesse.

Üsna uudse võttena kasvatatakse kuuski pott-põldsüsteemis. Kevadine külv istutatakse augustis põllule, kus ta aasta kasvab, ning kui taimed on järg­miseks sügiseks piisavalt suured, võe­takse nad üles, hoitakse ületalve ning istutatakse kevadel metsa. Pisemad kuusekesed jäävad veel aastaks põllule kosuma.

Süsteem pärineb Rootsist ning nii­moodi koolitatud taimel areneb parem juurekava. Analoogset süsteemi kasuta­vad ka lätlased. Neid kuuski istutatakse viljakatesse kasvukohtadesse, kus on lopsakas rohukasv. Tugevama juureka­vaga taim jaksab neis tingimusis edu­kamalt vastu pidada. Möödunud aastal läks põldu 1,4 miljonit metsataime, tä­navu on plaanis istutada kaks miljonit kuuske.

Suures taimlas tehakse palju töid ära mehhaniseeritult, puhas käsitöö on ro­himine ja sorteerimine. Näiteks kül­vamine käib liinil: masin laseb turba kassettidesse, vajutab turbale lohu ja paneb seemne, seejärel katab pinna ste­riilse vermikuliidiga, mis kaitseb tärka­vat taime päiksepõletuse ja liigniiskuse eest. Ühe kasvuhoone täiskülvamiseks kulub kaks ja pool päeva. Ühes majas sirgunud taimedest saab istutada umbes 170 hektarit metsa.

Metstaimede kasvatuse kasuks kasvu­hoones räägib asjaolu, et seal on lihtsam protsesse juhtida. Ka ei ole taimed nii ilmastiku meelevallas kui väljakutel, kus vihmavesi võib mullast toitained välja uhtuda.

Ühe aastaga kaheaastane taim

Taimedele kiirema kasvustardi andmi­seks köetakse kasvuhooneid aprillis-mais.

Kasutusel on ka lühipäeva käsitlus­seade, et taim „üle kavaldada” ja kasvu kiirendada. Tõnu Reim räägib, et juunis muudetakse männil ning juuli lõpus või augusti alguses kuusel pimenduskardi-nate abil kunstlikult päeva ja öö pikkust, nii et päev ja öö kestavad vastavalt kaheksast kaheksani. „Tänu fotoperio-dismi nähtusele toimuvad taimes prot­sessid, mis sarnanevad talveks valmis­tumisega,” selgitab Reim. Eriti hästi on seda näha männil, kellel on niisugusel puhul okkad tüve juures paarikaupa, muidu aga oleks ühekaupa. Reimi sõnul saadakse bioloogilises mõttes ühe aasta­ga kaheaastane taim.

Kevad on taimlas kibekiire aeg ning et töid sel ajal hajutada, hakatakse istutusele minevaid taimi sorteerima ja pakendama juba pool aastat varem. Ületalve seismiseks säilitatakse neid kol­mel moel. Taimed pannakse kindlas mõõdus transpordikasti ja asetatakse kasvatusväljakutele, kus lumi taimi kait­seb. Meetodil on omad riskid – lumi ei pruugi ju maha tullagi, ka võivad haigu­sed taimedele külge hakata.

Teine võimalus on pakkida taimed kilekotti, mis käib omakorda puust kasti sisse ning asetatakse külmkamb­risse kahe- kuni neljakraadisesse külma. Kevadel enne istutamist sulatataks taim üles. Külmkambris hoidmise kasuks kõ­neleb asjaolu, et taimehaigused karda­vad miinuskraade. Ka annab niisugusel moel säilitatud taimede puhul kevadist istutusaega pikendada, sest taimel ei ole kasvusid. Mullu läks RMK-le esi­mest korda miljon sel moel talvitunud kuuske.

Kolmanda meetodiga pakitakse tai­med kartongkarpidesse, need asetatakse kaubaalustele ning alused omakorda külmkambrisse. Nii hoiavad nad hästi oma kuju, aga et ühte pakendisse mahub neid vähem kui kilekotti, teeb see taime säilitamise ja transpordi kallimaks.

Seni on Eesti Metsataim kasutanud renditud külmhoonet, kuid tulevaks aastaks on plaanis ehitada oma külmik. Projekteerimistööd on käimas, see peaks valmima juuni lõpuks.

Midagi puudu ja midagi üle

Tänavune müügimaht on plaanide ko­haselt kümme miljonit taime. RMK is-tutab 17,5 miljonit uut puud, valdavalt n-ö. omast käest. Kõikumised kasva­tus- ja kasutusmahus siiski esinevad. Ikka kipub juhtuma nii, et mõnel aas­tal jääb mingeid taimi üle ja midagi puudu. Näiteks möödunud aastal ostis RMK Esko Krinali sõnul erasektorist 617 000 mändi ja kaske ning müüs era­tarbijatele 313 000 kuusetaime, lisaks Eesti Metsataimest 2,2 miljonit taime (sealhulgas on ka ekspordiks minevad taimed).

Üle-eelmisel aastal aga ostis RMK sisse 100 000 sangleppa ja kaske ning müüs välja 250 000 kuuske, lisaks Eesti Metsataimest 3,4 miljonit taime.

Krinal märgib, et ega tänavunegi kevad oluliselt teistsuguseks kujunenud: „Eesti eratarbijatele müüme umbes 800 000 avajuurset ja 200 000 potitaime Eesti Metsataimest.” Ekspordiks läheb 1,8 miljonit taime.

Kasutuskõikumisi põhjustavad raie-mahtude ja uuendusvajaduste erine­vused, aga ka istutuskõlblike taimede olemasolu. Aastakäigud on erinevad, ilmastikuolud mängivad suurt rolli ja igal aastal ilmneb mõni asjaolu, mis taimedele oma mõju avaldab ning mille vältimiseks pole midagi võimalik ette võtta. Tänavu näiteks põletas märtsi­päike lume alt väljaulatuvate taimede okkad pruuniks. Samas ei pruugi niisu­gune taim „omadega metsas” olla ning teda sobib ikka istutada, kui kasvupung kahjustamata on.

2011. aasta kevad oli aga taimekasva-tajatele vägagi ootusärev, sest valitses hirm, kuidas taimed paksu, külmumata maale sadanud lumekorra all vastu pea­vad. Niisugusel puhul on suur oht, et haigused ja närilised võivad neid kah­justada. Õnneks osutus hirm asjatuks.

Tõnu Reim meenutab, et potitaimede kasvatamise algusaastail tegi taimedele liiga sügisene öökülm. Töötajad aga ei saanud esmalt arugi, miks päris suur põllutäis puukesi punaseks värvunud on. Nüüd kastetakse taimi öökülmaohu puhul.

Riskide hajutamiseks on dubleeritud kastmissüsteeme, et kui üks peaks rivist välja minema, saab kasutada teist ning pole karta, et taimed kuivaksid.

Mullu kasvatati RMK taimlates ja Eesti Metsataimes kokku mände ja kuuski peaaegu võrdselt, vastavalt 9,4 ja 9,3 miljonit ning kaske 600 000. Esko Krinali sõnul kasvatatakse mõningal määral, alla 100 000 taime liigi kohta ka sangleppa ja tamme RMK-le kuuluvas Tartu Puukoolis.

Avamaal ja kasvumajas

Andres Hendriksonil on päris pisike taimla Vändra vallas Madara külas, kus aastaga kasvab istutusvalmis 30 000 taime, põhiliselt paljasjuurset kuus­ke. „Kahe inimesega rohkem ei jõua, muidu läheb sunnitööks kätte,” muigab Hendrikson. Metsataimi kasvatavad nad kahasse naisega.

Taimed ostavad ära põhiliselt oma valla metsakasvatajad ning mulda­gi lähevad nad sealsamas piirkonnas. „Kohalikud väiksed metsafirmad raiu­vad ja istutavad ning miks mitte taimi minu käest osta, kui minna neid kaugelt kohale sõidutama,” osutab ta. „Mõni külamees tahab ka hekitaimi.”

Kaubast lahtisaamisega muret pole, pigem on küsijaid rohkemgi. Aastaid tagasi oli küll kord niisugune juhus, et üks suur firma tellis ära 20 000 taime, aga ei ostnudki neid välja. „Siis tuli küll paras juut olla, et kuused kätte ei jääks,” meenutab Hendrikson. Seda on ette tulnud, et kolme aasta asemel on kuu­sed neljaks aastaks põldu jäänud. „Kui ühe aasta üle kasvab, saab ikka ilusti istutada,” täpsustab ta. Kogu taimla -ega seda rohkem ole kui hektari ringis – asub avamaal.

Hendrikson märgib, et kuuske on kin­del kasvatada – ta on haigustele küllalt vastupidav. Ohu korral saab taimi pritsi­tud ning mingeid suuremaid probleeme esinenud ei ole.

Viljar Ader, kes kasvatab metsataimi Antsla külje all, on oma kasvatuse sät­tinud nii kasvumajadesse kui ka ava­maale. „Algul kasvatan kasvuhoones ette, seejärel lähevad taimed põldu,” selgitab ta. Nagu Hendrikson, nii kas­vatab ka Ader avajuurseid taimi. „Potti olen proovinud, aga minu kasvuhoone­tes ei ole neid võimalik kasvatada, sest kastmine ja väetamine tahab teistsugust süsteemi kui paljasjuurne taim,” tähel­dab ta.

Adra taimlast saab metsakasvataja soetada kuuske, mändi, leppa ja kaske. Kõige paremini läheb tema sõnul kau­baks kuusk ja seetõttu on neid taimlas ka kõige rohkem. „Kase puhul ei tea kunagi, kas läheb või ei lähe ära,” mär­gib Ader. „Eesti metsakasvatajad võiks mõne aasta ette näha oma uuendus-mahte ning taimi ette tellida, seda aga eriti ei tehta. Metsataimekasvatus on raske bisnis, aga läheb paremaks.”

Müügi poolest on tänavu küllalt hea aasta. Üldse on Adra sõnul kümne tegut­semisaasta jooksul teist korda, kui pea­aegu kõik taimed ära ostetakse. Tänavu näiteks ostis RMK temalt ära enamiku kasetaimedest. Järele jäi mände ja leppasid, kokku alla 10 000 taime. „Mändi saab tuleval aastal ka müüa, aga lepp läheb hapuks,” märgib Ader.

Sel aastal koolitas Viljar Ader rohkem kuuski. „Kui muidu 50 000, siis nüüd 150 000,” täpsustab ta ja lisab, et näis, kuidas nõudlusega siis on, kui taimed istutusvalmis saavad.

Haigused või muud hädad ei ole taim­lat eriti kimbutanud. „Hiirtega olin algul hädas, aga tuleb mürki panna,” teab ta nüüd.

Viljar Ader on teinud koostööd ka soomlastega – kasvatanud neile nende seemnest maarjakaske.

Taimi jäi üle

Rakvere lähistel metsataimi kasvatav Raivo Kool aga peab kurvastusega nen­tima, et tal ei õnnestunud müüa päris suurt hulka männitaimi. „Mänd on vist ebapopulaarne, loomad kipuvad teda metsas ära sööma,” oletab ta põhjust. Ka on eelnevalt küsitud taimedest ära öeldud põhjusel, et ei saadud metsaha-rimise masinat soovitud ajaks ning see­tõttu loobuti istutamisest. „Ilmselt jääb neil siis see töö sügisesse või järgmisse aastasse,” arvab Kool.

Oma sõnul proovib ta järelejäänud taimi nüüd teiseks aastaks kasvuhoones­se kasvama jätta. „Näis, kas suudame haigusi tõrjuda,” märgib ta. „Ühel aastal jäi veel taimi kätte, siis rookisime maja tühjaks.”

Alles jäi ümmarguselt 60 000 taime ning neid on tarvis harvendada, et ja­guks kasvuruumi. Sügisese istutuse plaanijad võivad arvestada, et Raivo Kooli talust on mände võtta.

Paljasjuurse männitaime hind, kui osta kuni 10 000 taime, on tänavu RMK hinnakirja järgi – ja niisugust hinda küsib ka Raivo Kool – 10 senti. Seega jäi kevadel saamata arvestatav summa – 6000 eurot.

Kogu taimekasvatus käib katmikalal. Kool märgib, et kasvuhoones kasvata­mise puuduseks on haiguste levik, kuid õigeaegsete profülaktiliste võtetega on suudetud tõved taimlast eemal hoida. „Tulekustutamist, et jookseme ringi „oi haigus on kasvumajas sees”, ei ole küll olnud,” kinnitab ta.

Küll tegid ühel aastal palju pahan­dust hiired, kes panid põhimõtteliselt terve kasemaja nahka. „Kui muidu tuleb kahesajaruutmeetrisest majast 20 000-25 000 taime, siis sel aastal oli vaid 3000,” meenutab Kool.

Kõige ootamatum asi, mis metsa­taimede kasvatuses ette tulla võib, on tõenäoliselt juhtunud Malle Weinrauchi taimlas Palal. Kuus aastat tagasi sõi n-ö. hulluks läinud metsis tema taimlas talvel ära umbes 10 000 kuusetaime kasvud. Niisugust taime müüa ei saanud, sest ehkki kuuse­ke sellest ei sure, võib ta kasvada jässakaks või muutuda mitmeladvaliseks. „Ma ei saanud sealt midagi, lind tegi puhta töö,” meenutab Weinrauch. Tollal maksis kuusetaim kolm kuni viis krooni, seega läks metsise lõuna maks­ma kuni 50 000 krooni.

Enam ta taimi ei koolita, kasvatab üksnes seemikuid. „Metsis ei ehma­tanud mind ära, lihtsalt aega põhitöö kõrvalt napib,” põhjendab valikut kooli­direktor Weinrauch.

Mitukümmend miljonit

• Keskkonnaameti metsauuenduse peaspetsialisti Eda Tetlovi andme­tel oli sügisese inventuuri kohaselt meie taimlates kasvamas 24,5 mil­jonit taime. Ajavahemikul sügisest kevadeni viidi Eestist välja 2,8 miljonit taime.

• 2009. aastal turustati meie taim­latest 13,5 miljonit taime. 2010. aastal realiseeriti 13,1 miljonit ja 2011. aastal juba 16 miljonit taime.

• Mullu istutati meie metsadesse 19,7 miljonit Eestis kasvatatud metsataime. Üldse istutati möödu­nud aastal 21,5 miljonit taime.

• Möödunud aasta taimede kasva­tamise mahud puuliigiti on järg­mised: harilik marid 9,8 miljonit, harilik kuusk 12,4 miljonit, aru­kask 1,3 miljonit ja teised liigid 0,9 miljonit taime.

• RMK isutab tänavu 17,5 miljonit puud. Valdava osa istutusmahust moodustavad männid ja kuused, vastavalt 9,3 ja 7,2 miljonit.

 

 

0Shares