Mida metsaomanik rohepöördest teadma peaks?

27.06.2022

Sinu Metsa küsimustele vastab keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Meelis Seedre.

Kust metsaomanik saab infot, mida EL rohepööre talle kaasa toob? 

Hea esmase ülevaate rohepöördest, mis on palju laiem kui vaid metsandus, saab Eesti valitsuse kodulehekülje rohepoliitika lehelt. Metsast ja puidust seal küll juttu pole. Teine üldisem allikas on Eesti EL esinduse koduleht, kust leiab teema „Rohepööre Eestis”.

Euroopa dokumentidega on küll probleem, et need on päris keerulised, liiga palju on lugeda. Ja arvestada tuleb, et rohepööre on ikkagi uus nähtus – laialdaselt ja väga hästi seda veel mõistetud pole.

Kuivõrd EL metsastrateegia, mis mullu Euroopa Komisjonis kinnitati, rohepöördega haakub? 

Võib öelda, et see on rohepöörde üks osa, nagu nüüd vähemal või suuremal määral Euroopa Komisjoni kogu tegevus. Euroopa on rohepöördes ja see on uus tegevuse mõtestamise koht, et – nagu on rõhutatud – aastaks 2050 poleks enam kasvuhoonegaaside emissioone, et majanduskasv oleks lahti ühendatud ressursikasutusest ja et mitte kedagi ega mingitki kohta poleks maha jäetud.

Metsastrateegia osas kujundas ka Eesti oma seisukohad, aga siin on tähtis meeles pidada, et strateegia on ikkagi tegevusplaan. Me ei tea täna kindlalt, mis sealt käiku läheb ja mis ei lähe. Saame aimdust, mis mõtted Euroopas on, näeme, mida võidakse tegema hakata, aga see ei tähenda, et kõike kirjasolevat ka tehakse.

Aga strateegia lisa kolme miljardi puu istutamisest või uus sertimine? 

Euroopasse kolme miljardi uue puu istutamine, mis kõlama on jäänud, ei mõjuta metsaomanikku, sest siin peetakse silmas puude istutamist mittemetsamaale. 

See, kas Euroopa uuest looduslähedase metsa majandamise vabatahtlikust sertifitseerimise süsteemist, mida kavandatakse, asja saab, ei ole aga veel kindel. Oleme Brüsselis küsinud, miks seda üldse vaja on, kui on olemas toimivad PEFC ja FSC sertimisskeemid. Vastatakse, et uue süsteemiga on mõeldud midagi hoopis muud. Tegelikult pole seegi veel selge, mida siis mõeldakse looduslähedase majandamise all. Ei tea, kuidas läheb, aga püüame kaasa rääkida ja abiks olla, sest Brüsselis paraku on asja juures inimesi, kellel metsanduslikku tausta pole.

Metsaomanikule ütlen, et Eesti metsandust hakkab lähitulevikus hoopis konkreetsemalt mõjutama Eesti metsanduse arengukava aastani 2030. See on hetkel keskkonnamõju hindamise faasis, hinnang jõuab avalikkuse ette suve teises pooles. Kava praegune versioon on ministeeriumi kodulehelt hõlpsalt leitav ja seda soovitan metsaomanikel lugeda.

Kas keskkonnamõjude hindamisest võib – arvestades ühiskonnas olevaid metsapingeid – mingeid äkilisi pöördeid tulla? 

Fundamentaalseid muutusi, midagi maavärinalaadset sealt tulemas pole. Muu hulgas soovitan metsaomanikel lugeda ka arengukava lisa number kahte, mis käsitleb metsakonflikti teemat.

Mis võiksid olla meie erametsaomanike n-ö tulevikusuunad? 

EL metsastrateegias on kusagil 60 tegevussuunda, aga, nagu ütlesin, jääb see kaugemaks. Metsanduse arengukava kirjeldab strateegilisi eesmärke ja annab need arengusuunad, mille põhjal ministeerium töötab välja konkreetsed tegevussuunad. Kutsun metsaomanikke üles kaasa mõtlema. Pole ju mõeldav, et tegevust planeeritakse asjaosalistega rääkimata.

Suures pildis on üleval see, et erametsades tuleb soodustada metsade uuendamist ja metsakasvatuslikke töid. See tähendab metsaomaniku jaoks hooldusraieid, harvendusraieid ja õige puuliigi valikut pärast uuendusraiet.

Eestis on praegu riigimetsa majandamine üldiselt paremal tasemel kui erametsas ja sealt saadav puit on kvaliteetsem. Samas on erametsade potentsiaal suur. Tahame riiklikult soodustada, et metsaomanikud panustaksid rohkem heale uuendusele ja hooldusele. Et saaks võimalikult hea kvaliteediga metsad, mis on ka kliimamuutustes vastupidavamad. Majandamine, metsa uuendamine suurendab ka metsa süsiniku sidumise võimet.

See tegevus on kokku väga tõsine investeering tulevikku. Metsaomaniku probleem on ju selles, et tihtipeale ta oma tänase tegevuse tulemust ise ei näe, näevad lapsed või enamasti hoopis lapselapsed.

Murelikuks teeb, mis hakkab juhtuma meie keskealistes ja küpsetes majandatavates kuusemetsades. Olen ise metsateadlane ja olnud eraldi keskendunud metsa häiringutele. Hea metsamajandamine on ainuke asi, mida inimene saab teha häiringute leevendamiseks.

Seda ma ei usu, et tuli oleks Eesti metsas järgmisel kümnendil märkimisväärne probleem, aga tormid saavad seda olla küll ja see on tihedalt seotud putukatega. Kui kuuse-kooreüraskite populatsioon kasvab edasi ja on nii suur, et nad jäävad nälga, on nad võimelised minema ka tervetesse metsadesse. 

Minu hinnangul on üraskiprobleem meil väga suur. Kutsun metsaomanikke üles kriitiliselt hindama oma kuusemetsi. Kui seal on juba märgid, et ürask on sisse tulnud, on ainult aja küsimus, millal ta kõik puud üle võtab. Kui kuusk on värskelt surnud, on veel võimalik mingit kvaliteetset puitu saada, aga kui ta seisma jääb, läheb küttepuiduks. See tähendab, et niisugune kuusepuit tuleks kasutusse võtta võimalikult kiiresti. See on, mis oleks ka rohepöörde mõttes kasulik, sest rohepööre tahab, et me väärindaksime puitu.

Mis puuliiki istutada? 

Segamets on siin päris hea idee mitmes mõttes: on kõige parem mitmekesisusele, kõige vastupanuvõimelisem häiringutele – puhtpuistud on tormi suhtes palju tundlikumad – ja annab ka majandajale tulevikuks rohkem kindlust. Me ei tea, mis puit tulevikus turul väärtuslikum on, aga segametsast on kõike saada. 

Peamine on istutada kasvukohale sobivad puuliigid. Ega Eestis võimalusi väga palju ole – mänd, kask, kuusk, võib-olla ka lepad ja haab ja võib-olla veel midagi, mis metsaomanikule huvitav. Kaaludes tuleb arvestada, mis eesmärk on: kui tähtis on finants, on üks fookus, kui metsa vastupanuvõime, see, et mets kasvaks võimalikult kiiresti, siis teine jne. Arvan, et meie metsaühistutes ja erametsaliidus on piisavalt hea kompetents, et koos paika panna, mis on konkreetses metsas parim.

Siit läheb mõte ka püsimetsa ja rohepöörde suhetele. Püsimetsast räägitakse praegu palju, et miks seda ei arendata. Teavet, kuidas Eestis edukalt püsimetsandust arendada, on praegu väga vähe. Seda ei saa õppida näiteks sakslastelt või prantslastelt, kuna seal kasvavad teistmoodi metsad. Meil on praegu esimene uuring käimas, aga seda saab öelda, et püsimetsandus ei ole Eestis päästerõngas, mis aitaks me metsandust uuele tasemele. On teatud kohti, kuhu ta sobib, aga üldisemalt soovitan pigem segametsale mõelda, see on kindlam.

Kas seoses metsanduse arengukavaga on jutuks mingid uued toetused? 

Arengukava ei ole nii konkreetne, seal on, et erametsaomanikke tuleb mitmel tasandil toetada, aidata ja innustada. Meie huvi ministeeriumis on, et toetused oleksid suuremad. Tänased toetused on abiks, aga pole nii atraktiivsed, et aitaks suuri muutusi ellu kutsuda. Riigi võimekus toetusi suurendada on aga paratamatult piiratud.

Soomlased maksavad toetusi mittemajandamise eest… 

Meil on selleks vääriselupaikade toetus. Ka Natura alade toetus, mille puhul summad võiksid loomulikult olla suuremad. Selle nimel me töötame.

Kõige huvitavam areng siinkohal on võib-olla Loodushoiu Fond, mis Eestis on tegevust alustanud ja mis panustab omanike endi vabatahtlikule tegutsemisele. Innustaks metsaomanikke fondi vastu huvi tundma. 

Mis võiks olla Eesti metsaomaniku innovatsioon? 

Jalgratast selles valdkonnas ei leiuta. Niinimetatud innovatsioon on ikka see, et jätkata jäkusuutlikku metsamajandamist ehk: uuenda ja hoolda!