Nüüdsest on andmete aluseks viimased aerofotod ning seetõttu muutusid maa loodusliku seisundi andmed ehk kõlvikud. Maa-ameti peadirektori asetäitja Triinu Rennu sõnul tuli andmeid uuendada, sest paljude maatükkide kõlvikute andmed olid aastakümneid vanad, pärinedes 90ndatel toimunud maareformi ajast.

Kuigi andmete uuendamisega muutusid kõlvikute andmed ja vähesel määral võis muutuda ka maatüki pindala, on oluline meeles pidada, et registris toimunu ei mõjuta piiri looduses. “Kokkuvõtlikult öeldes võeti kasutusse riigi kogutud uuemad andmed, et ajakohastada iga konkreetse maatüki kohta peetavaid andmeid katastris. Maaomanik ei pea enam tellima maamõõtjat, kui soovib kõlviku andmed ajakohastada,” selgitas Rennu.

Andmed peab üle vaatama

​Maa-amet on eelmise aasta novembrist palunud maaomanikel tutvuda oma maa andmetega. Selleks et kannetega tutvumine oleks võimalikult lihtne, loodi spetsiaalne veebirakendus, lisaks on maa-andmeid võimalik kontrollida ka e-maksuameti või e-tolli kaudu iga maatüki juurde lisatud otselingi abil.

Kui selgub, et rakenduses nähtav erineb olukorrast looduses, siis tuleks maaomanikul enne märtsi lõppu maa-ametiga ühendust võtta, et maksuteadet enne tasumise tähtaega muuta. Maa-amet kontrollib asja üle, teeb vajaduse korral parandusi ja teavitab kohalikku omavalitsust, sest kui tegu on maatulundusmaa sihtotstarbega, siis puudutab kõlvikuandmete muutus maamaksu.

Maa-ameti ruumiandmete osakonna juhataja Lea Pautsi sõnul on alusandmete muutmine inimeste seas palju segadust tekitanud. Näiteks võib mõnele tunduda, et ta on üleöö mitu hektarit metsa juurde saanud. “Tegelikult ei saanud nad metsa ega maad juurde, vaid üksnes andmestik uuenes,» ütles Pauts. «Kui on tekkinud viga, siis see parandatakse. Lisaks teab maaomanik üldjuhul oma maa seisukorda, näiteks et tema põld on kinni kasvamas või et tema maal ongi juba pikemat aega mets olnud.”

Andmete muudatustega saab tutvuda:

www.maaamet.ee/kolvikute-pindala ja https://uuskinnistusraamat.rik.ee.
Maa-andmeid on võimalik kontrollida ka e-maksuameti ja e-tolli kaudu.

NB! Kui andmed erinevad omaniku hinnangul olukorrast looduses,
siis palub maa-amet sellest teatada aadressil kataster@maaamet.ee või helistada infotelefonil 675 0810.

Maksumuutused võivad üllatada

Igal maa-alal on vastavalt selle kasutusele erinev maamaks, näiteks võib haritav maa mõnes kohas olla kõrgema maamaksuga, samas mõnes paigas on kallim metsamaa. See on tekitanud inimestel küsimuse, mida siis ikkagi loetakse metsaks ja mida mitte. Kadastikud, pajustikud või sarapikud metsaregistris metsa alla ei kuulu, neid loetakse põõsastikeks. Uuendatud maakatastris võivad need aga metsa alla kuuluda – juhul kui need on piisavalt kõrged ja täidavad liituvuse nõude.

“Maamaksutõus ega ebaõiged andmed pole meeldivad, vahest tekitavad just viimased enamgi meelehärmi ja ebaõiglust. Samas tagavad uuendatud andmed õiglasema maksustamise, kuna maaomaniku maad maksustatakse vastavalt tegelikule olukorrale looduses,” võttis Rennu kokku, lisades, et kui rohumaast on 20–30 aastaga saanud mets ning maaomanik maksis seni vähem, kui pidanuks, siis on maksutõus teiste maaomanike, riigi ja kohaliku omavalitsuse suhtes õiglane.

Maksu- ja tolliameti pressiesindaja Kaia-Liisa Tabri sõnul ei saa täpselt öelda, kui paljudel suurenes maamaks maakatastri uuendatud andmete tõttu, sest kõik maatükid ei ole samad, samuti on muutunud maksusoodustuste kasutamine, mõned kohalikud omavalitsused tõstsid maamaksumäära ja ka kõik maaomanikud ei ole samad, kes eelmisel aastal.