Puidumüügitehingu õnnestumiseks saab ise palju ära teha
17.02.2013
POSTIMEES (erileht), Margus Paesalu / Arved Viirlaiu Põhja-Eesti Metsaühistu metsameister: Metsamüügi eel tuleb hoida pea selge, võtta aega ja kaaluda, kas ahvatlev pakkumine ikka on see kõige parem. Metsaomanik saab erinevalt põllumehest vaid kord elus oma töö pealt tulu lõigata. Seda enam on põhjust enne pui-dumüügi tehingut üheksa korda mõõta.
Kindlasti tuleb hoolega valida partnereid, kellega tehinguid teha, sõlmida läbimõeldud lepingud ja mitte lasta end takka kiirustada. See tähendab, et aegsasti tuleb kavandada oma tegevused. Lisaks on tähtsad ka suhted naabritega.
Nõu tulevad ühistust saama enamasti ikka need metsaomanikud, kel on raietööd juba plaanis. Tavaliselt on ka metsateatis keskkonnaametist võetud.
Kõige tavalisem küsimus on: mulle tuli metsafirmalt kasvava metsa raieõiguse müügi pakkumine – kas hind, mida pakutakse, on mõistlik? Siin saab ühistu kindlasti anda oma hinnangu, kuid kasvava metsa väärtuse arvutamine ei ole ühistu põhitöö.
Tänavu on ilm raietöid soosinud ja metsaühistu teenuse kasutajate järjekord üsna pikk. Nii rasket aastat nagu mullu ei mäletagi: kevad tuli vara, suvi oli vihmane ja märg, nagu ka sügis. Palju möödunud aastasse kavandatud töid on seetõttu jäänud sellesse talve.
Head naabrid
Selleks, et metsas mis tahes töid alustada, peaks metsaomanikul olema kinnistu kohta mingidki andmed. Vähemasti katastriüksuse number peaks käepärast olema – selle järgi saab kõigile avalikuks kasutuseks olevast metsaregist-rist kinnistu üles otsida.
Nõu andmiseks mis tahes metsatööde tegemiseks on vaja metsa kohta teada vastust sellistele küsimustele: kus asub? kui palju? missugune mets? kas on olemas kehtiv metsamajandamiskava?
Kui läheb raieks, siis tulevad muudele küsimustele lisaks mängu teede olukord (ligipääsetavus) ning ka suhted naabritega. Kas vajaduse korral saab naabri maale teha laoplatsi? Kas naabri teed saab kasutada metsale ligipääsuks ja puidu väljaveoks?
Ära lase end survestada
Paljud metsaomanikud on kimpus aktiivsete metsaostu pakkujatega, kes metsateatise esitamise järel on omaniku telefoninumbri üles leidnud ja kipuvad tülitama. Kui metsaomaniku telefoninumber ei ole avalik, siis tuleks kõigepealt mõelda, kust kaudu või kui ausal teel on ostutehingu pakkuja selle numbri saanud ning kas edasine asjaajamine on ikka aus ja usaldusväärne.
Lepingu sõlmimise ajal ei tohi lasta end takka kiirustada ega survestada! Kui metsa müük on tegelikult plaanis, siis aitab metsateatise alusel konkureerivate pakkumiste võtmine.
Mõnikord võib keskmiselt pakutavast kõrgem hind omanikul pea segi ajada. Siin tasub olla ülimalt ettevaatlik ja arvestada riskidega – firma võib kokku hoida riigimaksude pealt ja äriplaan võibki olla kergeusklike pealt tulu teenimine ning lühiajaline tegutsemine. Kes järgmisena oma rahast ilma jääb, võite olla just teie.
Kindlasti tasub abi saamiseks pöörduda kohalikku metsaühistusse, kel sedasorti lepingutega suurem kogemus. Kindel ja läbipaistev viis puitu turustada on keskühistu Eramets kaudu, mis on loodud tegutsema metsaomanike huvides. Samuti on usaldusväärsed metsa ülestöötajad, kes kuuluvad metsa- ja puidutööstuse liitu. Kohalikel metsaühistutel on enamjaolt välja kujunenud koostöösuhted usaldusväärsete metsavarujatega.
Et rahaasjad oleks klaarid, peab raieõiguse võõrandamise lepingus kirjalikult kokku leppima materjali mõõtmise ja müügihinna arvestamise metoodika (kes mõõdab, kolmas osaline) ja tingimused: kas makstakse kindel hind või mõõtmistulemuse alusel (saeveski sorteerliini andmed). Puidu müümine Erametsa kaudu võimaldab metsaomanikul saada tulu raie järel, reaalselt raiutud ja müüdud puidukoguse pealt, mitte arvutusliku hinna põhjal, mis võib teinekord olla ka metsaomaniku kahjuks kallutatud.
Hooldamine tagab tulu
Metsauuendustöödele tasub mõelda juba metsateatist esitades. Mõistlik on otsida üles oma metsa asukoha järgne ühistu ja küsida, kas nemad abistavad oma liikmeid metsa-uuendustööde korraldamisel.
Metsa eest hoolitsus vajab spetsialisti. Hüva nõu selleks annavad metsakonsulendid, kes tavaliselt tegutsevadki ühistute juures. Ka annavad ühistud nõu toetuste taotiemisel ja korraldavad õppepäevi, kus saab kasulikku teavet toetuste, maksusüsteemi ja muude seadustest tulenevate nõuete kohta.
Metsa tasub investeerida nii aega, tööd kui ka raha, kuid tegutseda tuleb targalt. Mõtlemine, et mets hoolitseb enda eest ise, majandusmetsa puhul ei kehti. Vaid metsa eest hoolitsedes on sellest tulu oodata ka lapselastel.
Istutamise eel tuleb maapind õigel viisil ette valmistada, taimed valida, tellida ja istutada, hiljem kultuuri ka hooldada, et senini tehtud töö tühja ei läheks.
Looduses kasvama läinud või rajatud kultuurmets vajab 5 kuni 10 aasta jooksul valgustusraiet valgusolude parandamiseks ja puistu kujundamiseks. Selle käigus otsustatakse, millised puud jäävad kasvama ehk milline on metsa nägu tulevikus.
20-40-aastane suurima puidu juurdekasvuga puistu vajab harvendusraiet, et maksimeerida puidu mahtu lõppraies ja sellest saadavat tulu. Hooldusraiet kuni 30-aastases metsas toetab ka riik.
Sammud metsatöö plaanimiseks
• Planeerimine. Et kõik järgnevad sammud saaksid õigel ajal tehtud, tuleb metsaühistu poole pöörduda kuus kuud enne plaanitavaid töid. Nii metsaraie kui ka-uuendus on hooajatööd, mis vajavad piisavalt ettevalmistusaega.
• Metsamajandamiskava. Kui seda veel ei oie, siis on soovitatav pöörduda kohaliku metsaühistu poole. Kui ühistu tellib mitu kava korraga, võib hind olla metsaomanikule kokkuvõttes soodsam, kuna riigi hüvitataval metsamajandamiskava toetusel on kindel ülemmäär. Nii näiteks kogub Põlva Metsaomanike Selts kavasoovid kokku ja need tellitakse kord kuus. Kava tellimiseks võib pöörduda ka otse metsa-korraldaja poole.
• Metsateatis. Selle saamiseks tuleks pöörduda keskkonnaameti piirkondliku (kinnistu asukoha järgi) metsandus-spetsialisti poole. Metsateatis
saadetakse keskkonnaametile, kelle ülesanne on kontrollida raiete vastavust õigusaktidele. Teatist võib mugavalt esitada ka digiallkirjaga e-posti teel või otse kodanikuportaali e-keskkonnas.
• Hea mõte on koos raietega märkida metsateatisele metsauuendustööd, sest selle teatise saab hiljem aluseks võtta ka metsa uuendamise toetuse taotlemisel – see väldib to-pelttööd metsateatise esitamisel.
• Pakkumised. Keskkonnaameti menetletud ja omanikule väljastatud metsateatis annab ülevaate, millised metsaeraldised on raiesse lubatud ja kui suur on eeldatav raiemaht. Selle alusel saab küsida pakkumisi.
• Partneri valimine. Võib juhtuda, et metsaomanikule pakutakse turuhindadest palju kõrgemat hinda. See võib tulla ebatervet konkurentsi pakkuvatelt firmadelt, kes makse ei maksa. Sellise tehingu sõlmimine võib olla lühinägelik – firma võib homme turult kaduda ning metsaomanikul ongi võimalus metsamaterjalist ja rahast korraga ilma jääda. Alati uurige tausta ning ärge kiirustage.
• Leping. Kui metsateatis raiet lubava otsusega on käes, siis on võimalik sõlmida raieõiguse võõrandamise leping. Enne allakirjutamist pöörake tähelepanu kõigile lepingu punktidele ning nõudke lisaselgitusi, kui midagi jäi ebaselgeks. Soovitatav on tutvuda heade lepin-gupõhjade näidistega, neid leiab Erametsanduse portaalist.
• Metsa uuendamine. Metsa-omanikku kohustab selleks metsaseaduse paragrahv 25. Juba enne raiet on tarvis arvutada metsauuendustööde maksumus ning nende tegemise üksikasjad.