Puit on tuleviku materjal

05.03.2019

Puiduteaduse põhitõdesid selgitas RMK ajakirjale Metsamees Tallinna Tehnikaülikooli professor Jaan Kers.

Eesti on maailmas tuntud metsarikkuse ning puidust kõrghoonete ehitamise oskuse poolest. Tänu teadus- ja arendustegevusele oleme õppinud tootma järjest kvaliteetsemat ehitusmaterjali ja oskame parimal viisil ära kasutada metsast tuleva puidu. Selleks, et leida veelgi keskkonnasõbralikumaid ja suurema lisandväärtusega lahendusi puidu kasutamiseks – ka selliseid, mis arvestavad seni vähe tarvitatud lehtpuidu võimalustega –, tuleb vaadata, millest sõltub puidu kvaliteet ja selle sobivus toodeteks.

Kirjutab Kristi Parro.

Kohtun Jaan Kersiga TalTechi puidutehnoloogia majas. Teeme ringi laboritele, räägime käimasolevatest projektidest ning sellest, kuidas tudengid läbi teadusja arendustöö puidu kasutusvõimaluste ja eripäradega tutvuvad. Seda, et õpitakse läbi tegemise, tõestavad piki seina sirutuv raamatukapp, külastajaid välisukse juures ootav diivan, ruumiline puidust pilt seinal ja teised üliõpilaste kavandatud ja valmistatud mööbliesemed puidumaja eri ruumides. Selgub, et eestlaste lemmikmaterjal, puit, on inimese käe all väga nõudlik ja projekteerimisel tehtud vigu on keeruline parandada.

„Puidu kvaliteedist sõltub, mida sellest teha saab. Puidu kvaliteet sõltub aga sellest, kus puu on kasvanud, kas tuulte käes, kalda peal, mäenõlval, paesel pinnasel või liival, kui kiiresti ta kasvab ja milline on puuliik – väga paljudest asjadest,“ räägib Kers.

„Täna kasutame Eestis ehitusmaterjalina peamiselt okaspuud. Mänd ja kuusk on sirge tüvega, ühtlaste aastarõngastega ja juba peenikesest puust saab midagi teha. Lehtpuidulistele liikidele tuleb meil leida rohkem kasutust,“ arvab Kers ja selgitab lisaks: lehtpuud on kiirema kasvuga ja tulevikus on kliima soojenemise tulemusena Eestis tõenäoliselt lehtpuude osakaal suurem. Samas on lehtpuit võrreldes okaspuiduga sageli kõveram, okslikum ja ka vastuvõtlikum haigustele.

Loe edasi Metsamehest.