Raudtee kukub metsa justkui lennuk pähe
12.09.2013
MAALEHT, Heiki Raudla: Rail Balticu nüüdseks avalikustatud trassivariantide lähistel elavate inimeste seas on nii võitlusvaimu, segadust kui ka uskmatust.
“Seda, et siia metsa raudtee tuleb, pole osanud kunagi karta, see on sama, nagu kukuks lennuk pähe,” ütleb Raplamaal Raikküla vallas Tamme küla lähistel elav metsamees Ants Siniallik.
Tema endises metsavahikordonis asuv kodu jääb metsa sisse, kuid kruusateed pidi on Tamme külani, kus kool, kauplus jms, vaid kilomeeter-poolteist.
Oma üllatuseks on Siniallik leidnud, et üks Rail Balticu trassivariantidest, mis poolitab Raikküla valda, jookseks otse üle tema kruusatee ja eraldaks ta külast. Kogu majapidamine jääks raudtee planeeringutsooni 350 meetri sisse.
Kruusatee Siniallikute kodu juures lõpeb. Kui raudtee üleöö valmis ehitataks, jääks nad täielikult plindrisse – oleks oma kogukonnast ära lõigatud, ja uut teed, mis viiks teisele poole jääva külani, oleks raske kui mitte võimatu rajada. Tegu on karstialaga, kus kevaditi pikalt liigvesi peal.
“Ma olen üsna segaduses,” ütleb mees. “Üks asi, et praegu on rääkimise aeg, aga teisalt pole mitte midagi kindlat. Ei tea midagi ülesõitudest ega ümbersõitudest ega sellestki, kas see trassivariant tuleb või mitte.”
Kahevahel olles peab ta rääkimist ikkagi õigemaks. Seda enam et Sinialliku pere poleks ainus, kelle raudtee kogukonnast ära lõikaks.
“Ei usu, et meist igaühele raudteest ülesõit ehitataks, saaksime Tammel käia ehk mitmekümnekilomeetrise ringiga Rapla kaudu. See eraldab siinpoolsed pered ära, liikumiseks valitakse uued suunad. Aga kui siinsed lapsed mujal koolis käima hakkavad, jääb varsti võibolla kool liiga tühjaks. Kas poe pidamiselgi enam mõtet on ja nii edasi.”
Nii arutledes leiab Siniallik, et valda pooleks lõigata õige pole ning eelistama peaks varianti, mis jookseb piki Raikküla ja Kehtna valla piiri. “Aga ega mulju argumente õieti ole. Kui ütlen, et mulle ei meeldi, siis sellest ei piisa.”
Saab ka katuse peale
Umbes samasuguses olukorras on Märjamaa valla Valgu külaseltsi esimees Väino Nasir.
“Raudtee läheks heki tagant läbi ja teiselt poolt maja ehitataks viadukt, mis tähendab, et saaksime ka katuse peale,” muigab ta, öeldes, et temal närv siiski veel ei liigu, kuna ennegi on nähtud plaane, mis tegelikult ellu ei jõua.
“Mul pole asjasse veel usku, see kõik on liiga lapsekingades. Ja kui tõepoolest ehitatakse see raudtee, on tõenäosus, et just see meie õuest läbi minev variant tuleb, väga väike, kuna Natura alad on sellesse nii palju looklevust tekitanud, et see läheks lihtsalt liiga kalliks.”
Mees lisab, et kui variant ikkagi ellu jõuaks, oleks olukord muidugi hull nii kodu ümbritsevate rajatiste tõttu kui ka seepärast, et raudtee killustaks maad. “Raudteemüra kannataks ehk välja, aga autoliikluse viadukt, kõrgele üles viidud automüra on see, mille kõrval elada võimatu.”
Nii Nasir kui ka Siniallik püüavad kujutleda kõige hullemat – mis siis saab, kui tuleks raudtee pärast sunnitult kodust lahkuda.
“Meie pere on siin mitu põlve elanud, emotsionaalsed väärtused on palju suuremad kui selle hoone rahaline väärtus,” hakatab Nasir.
“Kui nii läheb, tahan, et mulle pakutaks selle eest normaalne hind, et mul ei tekiks küüditatu tunnet,” räägib Siniallik.
Ta täpsustab, et nii kodust lahkudes saaks ta ehk uhkust tunda, et temagi panus on raudtees. “Ma ei taha, et jääksin, rusikad taskus, süüdistama, et raudtee pärast olen kodust välja aetud.”
Vaatas omaette elamist
Noor ettevõtja Priit Koppel on üks neist, kes Rail Balticu aruteludes on asunud oma piirkonna inimeste üheks eestvedajaks.
Tema on pidanud kogema nii-öelda topeltehmatust. Just sel suvel ostis ta oma perele uue kodu Raikküla valda Tamme asula lähedale. Mees oli just ostu-müügitehingu alla kirjutanud, kui avalikustati Rail Balticu planeeringu esialgsed kaardid.
Koppel leidis neist variandi, mis juhib tulevikuraudtee 100 meetri kauguselt mööda tema XIX sajandil ehitatud elumaja akendest.
“Otsisin aastaid vaikset ja privaatset kohta kodu loomiseks eemal linnamürast. Asjade selliseks pöördeks ma küll valmis ei olnud,” ütleb Koppel.
Kui ta hakkas uurima võimalusi oma uut kodu kaitsta, avastas, kui ülepeakaela kiiresti on Rail Balticu planeering käima pandud ja kui vähe Raikküla valla inimestel selle kohta teavet on.
Samas jookseb vallast läbi joonistatud trassivariant otse üle kuue elamu ja selle 50-250m tsooni jääks lisaks veel 25 elamut. Tõesti, Raplamaa kaart on tihedasti Rail Balticu koridorivariante täis joonistatud. Inimesi, kes äkki on avastanud ühe variandi minemas oma kodust üle või lähedalt mööda, tuleb järjest juurde.
Külad juba kihavad
Häälekaimad on praegu Kehtna valla külad, kus külaseltside pinnal korraldatakse igaesmaspäevaseid Rail Balticu teemalisi kokkusaamisi.
Vallas on selgitatud, et üks väljapakutud trassikoridoridest puudutaks valusasti tervelt kümmet elujõulist küla ja kaheksat tugevat põllumajandustootjat.
Nii külaseltsid kui ka Kehtna vallavõim soovivad tungivalt, et planeerijad kaks kõige kibedamat trassivarianti planeeringukaardilt kustutataks, aga planeerija vastab, et tal pole hetkel alust seda teha, kuna ülesanne on ka lühimaid teid leida.
Ka teised vallad kihavad. Maakonna keskel on kujunemas juba aga ka üheseid valikuid, nagu näiteks trassilõik, millele on ühtviisi toetust avaldanud Märjamaa, Kehtna ja Järvakandi vald ning Raikküla inimesed.
Trassi veel pole, toetust veel pole
Valusamatele uut raudteetrassi puudutavatele küsimustele vastab Rail Balticu (RB) projektijuht Indrek Sirp.
Millal selgub, milline trassilõik valitakse raudtee ehitamiseks?
See toimub eri koridoride võrdlemisega, mis kestab järgmise aasta alguseni. Esmane arusaam eelistatuimast asukohast peaks sündima järgmise aasta veebruaris-märtsis.
Kas Euroopa toetus on juba määratud ja milline on ajakava?
Euroopa toetust kasutades toimub ka praegune planeerimine, ehituseks ei ole veel toetust määratud.
Selle aasta mais algas RB Eesti osa planeerimine ja i eelprojekteerimine; septembris valitakse välja trassikoridori võimalikud asukohad, mida hakatakse analüüsima ja võrdlema.
Septembris-oktoobris toimub esimene avalikustamine, edaspidi on neid plaanis veel vähemalt kaks.
2015. aasta sügisel kehtestatakse trassikoridori maakonna-planeeringud.
Sama aasta lõpuks peab valmima eelprojekt ning Eesti koos nelja ülejäänud riigiga esitab Euroopa Komisjonile taotluse Rail Balticu rahaliseks toetamiseks 85% ulatuses.
Aastal 2016 taotletakse ehitusluba, selle alusel saab alata maade võõrandamine.
Detailne projekteerimine lõpeb ilmselt 2017, ehitus algab eeldatavasti 2018.
Millal selguvad ülekäigud, sillad, viaduktid, tunnelid jms? Kas need toovad kaasa väga suuri muutusi maainimeste ja põllumeeste igapäevaellu?
Läbipääsukohtade põhimõttelised kohad töötatakse välja juba trassikoridoride võrdlemise raames sel sügistalvel, täpsustuvad need järgmise aasta kevadeni.
Silmas tuleb pidada nii tasuvust kui ka kohalikul tasandil avalduvaid mõjusid. Küll ei saa välistada kohapealset vajadust maaelu ümber korraldada.
Millised rongid hakkavad RB trassil peamiselt sõitma?
Nii reisi- kui kaubarongid. Võimaliku graafikuna on välja pakutud, et reisirong käiks iga kahe tunni tagant paevälja kaubarongid sõidaksid pigem öösel. Peatused tulevad Ülemistele Tallinnas ja Pärnusse.
Kehtna valla külade ja ettevõtete eestseisja Vahur Tõnissoo rõhutab, et trass tuleb valida põhjalikele uuringutele ja analüüsidele tuginedes, aga Eesti riik on valinud kiirmenetluse. Miks?
Ajagraafik on tõesti mõnevõrra range tulenevalt rahastamis-võimalustest.
Milliste kanalite kaudu on kodanikel võimalik sel teemal kaasa rääkida? Mida tähendavad avalik väljapanek ja avalik arutelu? Kuidas neis osaleda?
Ettepanekuid saab esitada Rail Balticu portaali baltic.info kaudu või saates ettepanekud kas Harju, Rapla või Pärnu maavalitsusse.
Avalik väljapanek on mõeldud selleks, et tutvustada kavandatava raudtee iseloomu ja tehnilisi nõudeid ning esitleda trassikoridoride alternatiivseid asukohti. Avalikel aruteludel räägitakse kõik need teemad lahti.
Kas tasuvust võrreldes võetakse kuluna arvesse ka inimestele vajalikud uued väljasõidu-, ümbersõidu- jne teed, hüvitised, võimalik elamute võõrandamine jne?
Jah, arvesse võetakse kõiki kulusid.
