Riik tahab laiendada Järvselja kaitseala

25.10.2013

POSTIMEES (Tartu), Risto Mets: Enam kui neli korda ehk 188 hektarilt 833 hektarile tahab riik kasvatada Tartumaal asuvat Järvselja looduskaitseala.

Kaitseala laiendamise plaan Järvseljal ei ole sugugi uus. Eesti keskkonnaühenduste koda soovitas Euroopa Liidul võtta lisaalasid Natura kaitse alla juba 2005. aastal, rääkis keskkonnaameti kaitse planeerimise spetsialist Kristel Tatsi.

Kaks aastat tagasi tehtud metsa inventeerimise aruandes jõuti järeldusele, et kaitset vajavad mitmed rabakooslused, siirdesoo- ja rabametsad ning kaitsealused linnuliigid.

Praegu võtab kaitseala enda alla kümme kvartalit Järvselja külast kirdes. Uue plaani järgi liidetakse sellele suur osa Sikakurmu, Aravu, Haavametsa ja Järvselja küla vahele jäävast Ullika rabast.

Raiumine lõppeb

Üsna suur osa kavandatavast kaitsealast asub Järvselja õppe- ja katsemetskonna maadel. Vähem on riigimetsa majandamise keskuse alasid ning vaid mõned üksikud krundid kuuluvad eraisikutele.

Tatsi sõnul eraisikud keset raba paiknevaid kinnistuid üldjuhul ei kasuta, sest liigniiskel alal ei kasva kõrget majandusmetsa, samuti takistab juurdepääsuteede puudumine.

Sihtkaitsevööndiks saamise järel keelataks kirjeldatud alal igasugune majandustegevus. See tähendab metsalangetamise lõppu, aga ka ehitustegevuse piiranguid. Korilust ja matkamist lubaks kaitseala staatus ka edaspidi.

Liikumispiirang jääks kehtima üksnes praeguses Järvselja ürgmetsa kvartalis, kus ka praegu tohib liikuda vaid laudteel. «Usun, et kohalikke elanikke kaitseala laienemine ei mõjuta,» ütles Tatsi.

Järvselja metskonna juhataja Priit Kask leidis aga, et metskonna ja selle töötajate elu mõjutab kaitseala laienemine küll. Nimelt ahenevad isemajandava katsemetskonna võimalused tulu teenida.

Metskonnale kuulub 10 600 hektarit maad, millest üle 3000 hektari on majanduslikult kasutu Emajõe Suursoo. Metsamaad on metskonnal umbes 6000 hektarit, millest pea 2000 hektarit on juba praegu seotud mitmesuguste piirangutega. «Kui nüüd panna veel 320 hektarit piirangute alla, muutub meie toimetulek keerulisemaks,» tõdes Kask.

Metskond peab suutma teenida nii palju, et maksta töötajatele palka, tagama tudengitele praktika- ja ööbimisvõimalused ning hoidma korras loodusrajad. Metskond on uuendanud teid, parandanud maad ning remontinud mõisaaegseid hooneid. Just investeeringud mõisahoonetesse võivad sattuda nüüd küsimärgi alla, märkis Kask.

Metsa saab koos nii kaitsta kui ka majandada, leidis Kask. «Kui me ei või tulevikus enam isegi metsakuivenduse eesvoolusid korrastada, on see põnts nii metsakasvule kui ka teedele,» muretses ta.

Alles algusjärgus

Tatsi kinnitas, et kaitseala planeerimine on praegu algusjärgus: alanud on kaitse-eeskirja eelnõu koostamine.

Kui keskkonnaminister algatab kaitseala loomise, teavitatakse kõiki maaomanikke kavandatavatest piirangutest ning antakse aega avaldada arvamust. Sellele järgneb avalikustamine ja erinevate poolte arvamuste kuulamine.

«Seega ei ole praegu kavandatud piirangud ja piirid veel lõplik tõde ning need võivad avalikustamise käigus muutuda,» rõhutas Tatsi.

Ta lisas, et katsemetskonnast ei plaanita kaitse alla võtta mitte suure majandusväärtusega metsa, mis metskonnale kasumit teeniks, vaid enamasti vähetootlikke märgalametsi ja soid. Eesvoolude hooldamist peab aga võimaldama vastavalt maaparandusseadusele ka kaitsealadel.

«Seega soovitab keskkonnaamet huvilistel kindlasti aktiivselt kaitseala avalikustamisel kaasa lüüa ja kaitse planeerimisel sõna sekka öelda,» sõnas Tatsi.
Järvselja looduskaitseala

• Praegu on Järvselja looduskaitseala pindala 188 hektarit.

• Laiendus suurendaks kaitseala pindala 645 hektari võrra, kokku 833 hektarile.

• Eramaid jääb laiendusalale 348 hektarit, millest valdav osa on Ullika raba.

• Ülejäänud maa kuulub Järvselja metskonnale ja RMK-le.

Allikas: keskkonnaamet