RMK asub kaitsma lendoravate liikumiskoridore riigimetsas
03.12.2014
VIRUMAA TEATAJA:
Poolteist aastat kestnud töö tulemusena on RMK kaardistanud ja kaitse alla võtnud liikumiskoridorid, mis ühendavad 47 lendorava elupaika riigimaal.
Ohustatud või ebasoodsas seisundis liikide kaitse on üks RMK tegevuse eesmärke. Lendorava puhul on senine riiklik poliitika keskendunud konkreetsete elupaikade kaitse alla võtmisele.
Teadaolevalt elavad lendoravad Eestis peamiselt Alutaguse piirkonnas Lääne- ja Ida-Virumaal. Koostöös Eesti juhtiva lendoravauurija Uudo Timmi ja teiste spetsialistidega on RMK Alutagusel kaardistanud lendoravate elupaikade vahelised võimalikud liikumisteed.
Kaardile kantud liikumiskoridorid võtavad enda alla 1051 hektarit majandatavat riigimetsamaad ning nendele aladele on RMK seadnud majandamispiirangud. Lendorava liikumisteedele on 1,5–2 km tagant kavandatud peatuspaigad ehk nn astmelauad, kus lendoraval on võimalik varjuda, puhata ja toituda.
Uudo Timmi sõnul on lendoravatel suured kodupiirkonnad ja seetõttu mahub teadaolevates elupaikades elama keskmiselt vaid kaks–kolm emaslooma. “Asurkonna säilimiseks on hädavajalik loomade liikumine elupaigalaikude vahel,” sõnas Timm.
“Samas ei saa lendoravad liikuda lagedatel aladel ega suuda ületada lageraielanke. Seetõttu on liikumiskoridoride säilitamine väga oluline,” lisas ta.
Eestis on viimastel aastakümnetel registreeritud üle saja lendorava leiukoha, ent need kõik ei ole igal aastal asustatud.
Veel viis aastat tagasi oli asustatud lendorava leiukohti üle 60, kuid viimastel aastatel on vaatamata kontrollitud metsade suuremale mahule asustatud elupaikade arv jäänud 30–35 kanti (2014. aastal 37), mis on kaugel keskkonnastrateegias seatud eesmärgist ehk 60 elupaigast.
