Saaremaa jahimehed lasid üle 4000 suuruluki

10.04.2014

SAARTE HÄÄL, Ain Lember:
Saare maakonna jahimehed küttisid möödunud aastal 4155 suurulukit, mida on peaaegu kolmandiku võrra rohkem kui jahindusnõukogu poolt ülesandeks seatud 3206 looma.

“Jahimehed on tublid olnud ja olukord on täiesti kontrolli all,” ütles Saaremaa jahindusnõukogu liige ja viljakasvataja Jaan Sink. Tema sõnul on põllumeestelt laekunud info kohaselt Saaremaal alles jäänud vaid kaks piirkonda, kus teraviljakasvatajatel on probleeme ulukikahjudega – ühes hirvede ja teises metssigadega.

Jaan Sink ütles, et juba 2012. aasta talve suur küttimine avaldas 2013. a saagiaastale positiivset mõju. “Sigu ja hirvi on, aga nad on tagasi tõmmanud ja kahjustused on normaalsel tasemel,” märkis Sink.

Kõige enam kütiti möödunud aastal Saare maakonnas metssigu. Jahindusnõukogu ette antud miinimumlimiit täideti 147-protsendiliselt – etteantud 1748 metssea asemel lasti 2574 siga. Kõige rohkem sigu küttisid Laugi jahiseltsi jahimehed (260 looma), kuid protsentuaalselt ületasid kõige enam plaani Kaali jahimehed, kes võtsid kohustusliku 35 sea asemel maha 118 siga (337%). Maakonna 27 jahiseltsist jäi sigade küttimise miinimummaht täitamata Pihtla, Metsküla, Torgu ja Üru meestel.

Hirvesid lasti mullu 690, minimaalne piirnorm oli 550. Limiit ületati ka põdrajahil, kohustusliku 346 looma asemel lasti 358 põtra. Seevastu metskitsi kütiti jahindusnõukogu seatud miinimumist vähem. Ettenähtud 562 kitse asemel lasti 533 looma, kusjuures tervenisti 11 jahiseltsil jäi norm laskmata.

Saaremaa jahindusnõukogu liige, RMK Saaremaa metskonna metsaülem Marko Trave ütles, et ulukite tekitatud metsakahjudest on veel vara kokkuvõtteid teha, sest kevadine koorimine on alles ees. Siiski on metsameeste hinnangul põdrakahjustusi noorendikes päris palju. “Metsamehed on seda meelt ja ka jahindusnõukogus on sellest juttu olnud, et põdra ja hirve arvukuse vähendamiseks tuleb praegust küttimismahtu hoida 3–4 aastat,” lausus Trave. Ka kitse arvukus on tema sõnul päris palju tõusnud, seda näitab muuhulgas seegi, et kitsi on hakanud jälle rohkem auto alla jääma.

Marko Tarve sõnul ei peaks jahindusnõukogu ideaalolukorras miinimummahtusid jahimeestele üldse ette andma, vaid kahjustuste ohjeldamine peaks olema paika pandud maaomanike ja jahimeeste kokkulepetega. “Praegu on uue jahiseaduse järgi elamine aga algusjärgus ja ma usun, et esimesed 2–3 aastat jahindusnõukogu need miinimumlimiidid ikkagi ette annab,” sõnas Trave.