Saaresurm jõudis Eestisse arvatust oluliselt varem

Saarepuid kahjustav haigus saaresurm hakkas Eestis levima seniarvatust oluliselt varem. Vanade herbaariumite põhjal esines saaresurma siinmail juba poole sajandi eest.

Saaresurma tekitaja H. fraxineus viljakehad maapinnal oleval saare leherootsul. Autor/allikas: Rein Drenkhan

Eestis kasvanud hiina saarelt (Fraxinus chinensis) korjatud herbaarlehtede analüüsimisel leidsid Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli teadlased eesotsas doktor Ahto Aganaga, et saaresurm on siinsetel saartel esinenud juba ligi 50 aasta eest. Täpsemalt leidis teadlasterühm Agana juhtimisel, et tõendatult esines saaresurma Eestis ja ühtlasi kogu Euroopas 1978. aastal. Seni oli varasem tuvastatud haiguse leid aastast 1997, Eesti seenekogust, kirjutab Eesti Maaülikooli metsakasvatuse vanemteadur Jürgen Aosaar.

1978. aastal Tallinna botaanikaaiast korjatud saaresurma tekitaja H. fraxineus nakkusega herbaareksemplar. Punane nool näitab sümptomaatilist lehte ja proovivõtu kohta. Autor/allikas: Ahto Agan

Agan ja tema kolleegid uurisid Tallinna Botaanikaaia, Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli herbaariumites kokku 20 erineva saareliigi lehti. Saaresurma tekitava patogeeni Hymenoscyphus fraxienus pärilikkusaine osakesi tuvastati vaid hiina saare lehtedelt. Vanimad analüüsitud saare lehed pärinesid aastatest 1822–1899.

Agana ja kaastöötajate avastus tõestab herbaariumide väärtust infoallikana. Vanade herbaarmaterjalide põhjal taimehaiguste käitumismustrite analüüsimine võimaldab ennustada haiguste agressiivsust, levikuvõimet ja -kiirust. Sellised teadmised on olulised just praegusel ajal, mil muutuv kliima ning üleilmne inimeste ja kaupade liikumine soodustavad erinevate haiguste, seal hulgas taimehaiguste levikut.

1992. aastal Tallinna botaanikaaiast korjatud saaresurma tekitaja H.fraxineus nakkusega hinna saare herbaareksemplar, millel haigustekitaja sümptomid puudusid. Foto: Ahto Agan

Kuigi saaresurm elutses meie looduses juba varem, on haiguse laastav mõju saarikutele eriti teravalt ilmnenud viimasel aastakümnel. Maaülikooli metsapatoloogia töörühma juhi professor Rein Drenkhani sõnul võib ka praegu leiduda meie looduses mitmeid uusi taimepatogeene, kelle olemasolu me veel ei märka. Saaresurmaga sarnaselt võivad aga patogeenile soodsate, kuid puudele ebasoodsate tingimuste, nagu näiteks ekstreemsete põudade, ajal uued haigused jõudsalt levima hakata.

Saaresurma tekitaja pärineb Ida-Aasiast ning on viimase kümnendi üks tõsisemaid metsapatoloogilisi probleeme ja metsapuude patogeene. Haigus laastab erinevaid saare perekonna liike kogu Euroopas. Maaülikooli metsapatoloogid on saaresurma uurinud juba pikalt ning avaldanud ka mitmeid teemakohaseid uurimistulemusi.

Uurimus ilmus ajakirjas Plant Disease. Uuringut toetas Eesti teadusagentuur.

Artikkel ilmus 12.05.2023 teadusportaalis Novaator.

 

Peapildil: Saaresurma kahjustusega hariliku saare puud. Autor/allikas: Ahto Agan

0Shares