Suurem osa Eesti liblikaist on kodu leidnud raielankidel
05.09.2018
Kuna pärast lageraiet sarnanevad langid mõnda aega poollooduslike niitudega, sobivad need elupaigaks paljudele meie päevaliblikatele. Lankidel leiab ajutise elupaiga lausa 80% Eesti päevaliblikatest, selgub Tartu ülikoolis valmivast doktoritööst.
“Seda, et metsateede servad, sihid, raiesmikud ning metsa läbivate elektriliinide alused on väga liblikarikkad, olin ammu tähele pannud,” selgitab Tartu ülikooli vanemteadur putukaökoloog Tiit Teder, miks nad koos doktorant Mari-Liis Viljuriga otsustasid majandatava metsamaastiku sobivust päevaliblikatele detailsemalt uurida.
Nad valisid välja ligi 40 juhuslikku raielanki, kus määrasid päevaliblikate liigilise koosseisu, samuti kogusid nad andmeid uuritud raielankide vanuse, suuruse ning kasvukohatüübi kohta.
“Et metsamaastikus elupaika leidvate avamaastikuliikide osakaal nii suureks osutus, oli meilegi üllatus,” tõdeb Teder. Varasema sarnase mahuga uurimuse käigus Saaremaa loopealsetelt leitud päevaliblikaliikide arv – neid oli 68 – ületas vaid veidi lankidel kohatud liikide arvu, milleks oli 65.
Seda, et avamaastikul elutsevad liblikad oleks sunnitud lankidele elama kolima seetõttu, et nendele sobivad elupaigad, eelkõige poollooduslikud kooslused, on mõnel pool kadunud või leidub neid vähe, Tederi sõnul siiski väita ei saa. Ohtralt liblikaid elab lankidel ka neis paigus, kus poollooduslikke niite jagub.
“Pigem võib öelda, et oportunistidena elavad liblikad seal, kus vajadused nende elutsükli läbimiseks on täidetud,” märgib Teder. “Näiteks hiljuti rahvusliblikaks valitud pääsusaba, kelle röövikud toituvad sarikalistel, saab edukalt hakkama ka aianurga tillipeenras.”
Putukaökoloogi sõnul on enamiku liblikate jaoks elutähtsaid ressursse kaks: toidutaimed röövikutele ja nektaritaimed valmikutele. Elupaiga sobivuse määravad eeskätt just rööviku toidutaimed.
Päris kõikidele päevaliblikatele raielangid elupaigaks ei sobi, sest kehvema levimisvõimega taimed lihtsalt ei jõua selle lühikese aja jooksul, mil raiesmik neile elupaika pakub, seal kasvama hakata. Kõrrelistel toituvad silmikud ja kannikestel toituvad täpikud on lankidel aga enamjaolt kohal.
