Tselluloosi asemel puidusuhkrud
11.01.2019
Est-Fori tselluloosivabriku teema kõrval on ajakirjanduses vaikselt üleval olnud jutt, et AS Graanul Invest plaanib Imaverre ehitada uut tüüpi tehnoloogiaga katsetehase, kus puitu mitte ei rafineerita, vaid hoopis fraktsioneeritakse. Ja fraktsioneeritakse kaske ja leppa, mitte okaspuud. Graanul Investi juhatuse esimees Raul Kirjanen ütleb, et nende eesmärk on üks pluss ühest kätte saada kolm.
Mida tähendab puidu fraktsioneerimine? Tselluloosist saadakse paberit. Mida teie demotehas tootma hakkab?
Ilmselt tehakse tulevikus ka tselluloosist lisaks paberile veel palju muid asju. Aga seni on tselluloositootmise kõrvalsaadusi nagu ligniini ja hemitselluloosi peetud väheväärtuslikuks jäägiks. Meie uudne tehnoloogia loob lisaväärtuse kogu biomassile. Eesmärk on lahutada puit komponentideks, mille algomadused on säilinud.
Puidu fraktsioneerimine on valdavalt mehhaaniline protsess, kemikaale kasutatakse minimaalselt. Tulemuseks peaksid olema suhteliselt puhtad C5- ja C6-suhkrud ning ligniin. Kõigil nendel komponentidel on oma edasine väärtusahel.
Mida neist komponentidest konkreetselt teha saab?
Kuna seda tehnoloogiat maailmas keegi suures mahus katsetanud veel ei ole, siis võib öelda, et me täpselt veel ei tea.
Arendusprojekti eesmärk on järele proovida, kas meil õnnestub puit komponentideks lahutada majanduslikult tasuval viisil. Kui õnnestub, siis proovime nendest komponentidest toota täiesti uusi materjale või asendada nendega olemasolevaid. Kõige lihtsamad lahendused võimaldavad eraldada puusuhkrud toidusuhkru kvaliteedis, nii et neid saab kasutada toiduainetetööstuses.
Puusuhkrud on puhtad, kasemahl on ju söömiskõlbulik. Küsimus on praegu lihtsalt selles, kas me suudame suhkru puidu seest eraldada nii, et see oleks ka pärast eraldamist piisavalt puhas. Me saame suhkrust toota näiteks etanooli, kas siis napsi valmistamiseks või keemiatööstuse tooraineks.
Ligniini saab kasutada ehitusvahu ühe komponendina.
