Üks sööb ja teine nühib noori metsataimi
12.06.2019
Fotol on noortele mändidele ulukite tõrjeks pandud lambavilla.
Metskitsede arvukus on kasvamas ja jälle on päevakorral metsakultuuride kaitse, kirjutab õppeleht Sinu Mets.
Metsakultuuride kaitse metsloomade söömise eest tõuseb päevakorrale enamasti sügisel. Siis tallatakse-niidetakse puude ümbert rohtu, et talvel poleks hiirtel hõlbus lume all tüvele ligi saada. Puid töödeldakse repellentidega ehk ulukipeletitega, et talvel ja eriti just kevadtalvel metskitsed metsakultuuri süüa ei tahaks.
„Iga puu pritsimine või määrimine repellendiga on päris kulukas. Mõistlik on muidugi seda sügisel teha, aga meie oleme teinud ka nii, et töötleme taimi enne istutamist,” rääkis Vardi metsaühistu tegevjuht Märt Linnamägi. Vardil on kasutusel mitmest turul olevast ulukipeletist Trico, millega pritsitakse üle veel kastis olevad taimed. Repellendi kaitse kestab kindlalt aasta, ka kauem. „Kõige parem „vahend” kultuuride kahjustuste ärahoidmisel on siiski jahimees ja teisele kohale paneksin repellendid,” märkis Märt Linnamägi.
Ikka ka lambavill
Metsaomanikud on noorte puude kaitseks kasutanud repellentide asemel ka kodusemaid vahendeid, kusjuures igal vahendil on omad pooldajad ja kahtlejad. Ka lambavillal. Metsaomanik Peeter Krimm nimetas pärast seda, kui esimene katsetus villaga selja taga, seda «revolutsiooniliseks leiutiseks”, mis kaitseb noori puid hästi ja millel on muidki plusse – kerge ja kiire panna, kestab võrreldes pritsimistega ülikaua ja töödeldud taim on kaugele näha.
Ainus puuliik, mille puhul kitsed ninast 20 cm kaugusele jäänud villast välja ei teinud ja ikkagi ladvapungasid näksisid, oli Peeter Krimmi metsas tamm. Villa tõhususest põtrade suhtes ta tookord veel põhjalikumaid järeldusi ei teinud, kuid metsaomanikud, kes on villa pikemalt kasutanud, on väitnud, et see aitab ka põtra noortest mändidest eemale juhtida.
Sokud hakkamas
Peale selle, et puudest-põõsastest toituvad metsloomad võivad noortele puudele ja põdrad koort närides ka suurtele kuuskedele kahju teha, liigub suvel veel üks tegelane, keda teatud puud-põõsad huvitavad – sokk nühib oma sarvi ja märgib sellega ka oma jooksuaegset territooriumi. Metskitsede jooksuaeg jääb südasuvesse.
„Need on nii üksikud puud, et selles probleemi ei näe,” ütles Märt Linnamägi. Ta on ise oma kodu lähedale rajanud siberi lehise kultuuri, mida ka sokud pole õnneks avastanud. Metsateadlase Eino Laasi järgi vahvad sokud sarvede nühkimiseks enamasti mõne võõrliigi või tamme ja teiste laialehiste puuliikide esindajaid. «Metskitsede rohkuse tõttu ei saa ilma inimese abita noores eas ellu jääda lehised, ebatsuugad, nulud, tsuugad jt okaspuud,” on loetlenud Laas. «Magusa” lehise puudusel sobib sokule sarvede nühkimiseks muidugi ka mõni hea pajupõõsas.
