Ulukipeletusreflektorid jõudsid Hiiumaale

07.07.2022

Käimasolev uuring peab näitama, kas reflektoreid tasub maanteelõikudele paigaldada veelgi rohkem või pigem mitte, kirjutas Urmas Salmu, Eesti Jahimeeste Seltsi “Ulukid teel” projektijuht.

Tänavu kevadel on põhjust teatada, et hiidlaste saarel on liikluse turvalisuse eest tõsiselt hoolt kantud! Projekt „Ulukid teel” on nimelt jõudnud Hiiumaale. Seal panustab omavalitsus koos kohalike jahimeestega öise liikluse turvalisusesse.

Kohalik omavalitsus käivitas tänavu veebruaris taotluste vastuvõtmise kogukondliku turvalisuse 2022. aasta maakondlikule projektile, milles osales ka Hiiumaa jahimeeste selts. Kui kevade hakul Hiiumaa jahindust juhtiva Anu Sarapuuga projektist põgusalt juttu tuli, tundus see siinkirjutajale küll lootustandev ja tõsine plaan, kuid usku toetuse saamiseks pehmelt öeldes nappis meil mõlemal. Tänaseks on saanud selgeks, et loota ja uskuda siiski tasub! Nii õnnestus „Kogukond turvaliseks” projektis saadud toetusega soetada ja mai lõpuks paigaldada kokku 430 reflektorit. Sellest enam paikneb vaid Pärnumaad läbivatel trassidel – 502.

2022. aasta alguses ei olnud Hiiumaal ainsatki maanteelõiku, mis oleks varustatud reflektoritega, aga nüüd saab neid kokku peaaegu 12 km. Keskmine lõikude pikkus on 1800 m ja selliseid tuleb saaarel kokku tervelt kuus. N-ö kaetud maanteelõikudel on enamasti hukkunud metskitsed, hirved, aga ka põdrad.

Kas laiendada projekti veelgi?

Küsimus, kuidas vältida tuhandete metsloomade hukkumist kokkupõrgetes sõidukitega, on üleval vähemalt viimased 30–40 aastat. Arenenud riikides on mitmesuguseid peleteid ja valgustõkendeid, mis erineva ehituse ja põhimõttega, uuritud ja katsetatud pea 50 aastat.

Eesti Jahimeeste Selts ja If Kindlustus katsetavad Beilharz GmbH & Co. KG, Road Equipment Systemsi arendatud ja toodetud vahendeid. Samasuguseid on paigaldatud enam kui 16 riigi maanteedele nii eraalgatuslikus korras (mh ka jahimeeste eestvedamisel) kui riigipoolsel finatseerimisel. Tulemused on olnud eri riikides erinevad, erinevuste põhjused samuti.

Nagu sai lugeda ka eelmisest Sinu Metsast, on Eesti Jahimeeste Seltsi projektis „Ulukid teel” käimas statistiliste andmete kogumine ulukite ja sõidukite kokkupõrgetest valgustõkkereflektoritega varustatud maanteelõikudel.

Koostöös If Kindlustusega oleme selgitamas, kas neid taskukohaseid, autotulede säras helkivaid ja ulukeid seeläbi hoiatavaid väikevahendeid kasutada veelgi laiemalt või pigem mitte. Teadmise kinnitamine ühele või teisele poole peab saama tõestuse umbes kahe aasta möödudes.

Osa kokkupõrkeid jääb statistikast välja

Meie hea koostööpartner häirekeskus edastab infotelefonile 1247 saabunud loomaõnnetuste teadete kokkuvõtteid iga kvartali kohta. Värske ülevaade – 2022. aasta esimese kolme kuu kokkuvõtted – on oodatust parem. Põtradega kokkupõrgete arv on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes langenud 44-lt 40-le, kus kohe hukkunud põtrade arv on tänavu 27 ja kokkupõrkest eluga pääsenud, kuid edasise osas teadmata saatusega 13 isendit.

Meie peamiste magistraalide liikluskoormus on ajas küll kasvanud, aga mitte korelatsioonis metsloomaõnnetuste arvu tõusuga. Liikluskoormuse mahtude näiteks olgu mõned trassid, mille andmed on toodud tabelis 3.

Õnnetuste statistika on kaudne ja paraku ei kajastu numbrilistes näitajates päris tegelik olukord. Iga liikleja, eriti elukutselised juhid peaks endalt küsima – kas ma olen igal kokkupõrkel metsloomaga, olgu või kergemal juhul, teatanud juhtunust häirekeskuse telefonile 1247?

Saunas räägitakse, küla peal ja vahel koduski räägitakse juhtumitest kitse või seaga, aga sageli ei tule kõneleja selle pealegi, et enamalt iga kokkupõrge metskitsega lõppeb viimasele fataalsete tulemustega. Oletuslikult jääb iga neljas juhtum teatamata. Seega peaksime näiteks 2021. aastal metskitsedega toimunud ja loendatud 5100 juhtumile lisaks arvestama vähemalt 20% teatamata juhtumeid ehk õigem oleks arvestada 6120 kokkupõrkega. Head autojuhid – palun teatage infotelefonile 1247 igast juhtumist!