Vääriselupaiga lepingutega kaetud erametsa pindala suurenes mullu viiendiku võrra
28.01.2020
Mullu sõlmisid erametsaomanikud 55 lepingut enda metsades asuvate vääriselupaikade kaitseks, läbi mille suurenes väärielupaiga lepingutega kaetud metsamaa pindala 2019. aastal ligi veerandi võrra.
Riik peab vääriselupaiga (VEP) lepingute sõlmimist prioriteediks ka tänavu ja metsaomanikele saamata jäänud tulu kompenseerimiseks on vahendid eelarves olemas.
Eelmisel kevadel suurendas keskkonnaministeerium vääriselupaikade kaitseks mõeldud eelarvet 80 000 euro võrra, mis mitmekordistas sõlmitud lepingute arvu. 2019. aastal sõlmiti VEP lepinguid 55 kogupindalaga 126 hektarit. Aasta lõpu seisuga on erametsades VEP lepingutega kaetud 641 hektarit metsamaad, sellest juriidiliste isikute omanduses 237 ja füüsiliste isikute omanduses 402 hektarit.
2018. aastal sõlmiti VEP lepinguid neli.
Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Kristel Järve avaldas heameelt, et viimastel aastatel on erametsaomanikud muutunud teadlikumaks oma metsas asuvatest väärtustest ja ühtlasi ka võimalustest neid väärtusi kaitsta.
„Kui mitmeid aastaid oli erametsaomanike huvi nende lepingute sõlmimiseks pigem vähene, siis praegu oleme pidanud otsima lisaraha, et erametsaomanike ootusi täita. Ka selleks aastaks oleme planeerinud rahaliste vahendite suurendamist, et veelgi rohkem metsaomanikke vääriselupaiku kaitseks,“ ütles Järve.
Vääriselupaik on ala metsas, kus suure tõenäosusega võib esineda kitsalt kohastunud, ohustatud, ohule alteid või haruldasi liike. Riigimetsades võetakse vääriselupaigad automaatselt kaitse alla, erametsades on nende kaitse vabatahtlik.
Metsaomanik saab vääriselupaiga kaitseks sõlmida lepingu, kus riik ja metsaomanik lepivad kokku, et omanik jätab vääriselupaigas metsa majandamata ning riik hüvitab seetõttu saamata jäänud tulu.
Sellise soovi korral tuleks esmalt pöörduda Keskkonnaametisse, kes kontrollib vääriselupaiga olemasolu, vajadusel korrigeerib piire ning teeb hinnakalkulatsiooni. Keskkonnaameti väljastatud akti alusel korraldab Erametsakeskus notariaalse lepingu sõlmimise, millega koormatakse kinnisasi isikliku kasutusõigusega riigi kasuks 20 aastaks.
Hüvitist maksab Erametsakeskus omanikule iga-aastaste võrdsete maksetena. Vääriselupaiga säilimist hakkab kontrollima Keskkonnaamet.
