Viljandimaa vajab energiaagentuuri

15.01.2014

SAKALA, Siim Kabrits (riigikogu liige / Isamaa ja Res Publica Liit):

ERAKORDSELT SOE sügis ja talve pehme algus on säästnud peredele ja ettevõtetele nii mõnegi euro küttekuludelt, mille suurus on tavapärastel talvedel selleks ajaks juba paljudele muret valmistanud. Kuid nagu vanarahvas ütleb, ega tali taeva jää. Eestis võib küll suvi vahele jääda, ent mitte talv. Nii saame tänavugi kogeda pakast ning tasuda suuri küttearveid.

Sestap on elamute ja muude hoonete soojustamine ning energia efektiivne kasutamine nüüd ja edaspidi meie laius­kraadil ääretult tähtis teema. Me ei pääse mööda vajadusest oma eluruume aastas seitsmel-kaheksal kuul kütta. Energia, sealhulgas soojusenergia, jääb üheks peamiseks kuluartikliks paljude perede ja ettevõtete eelarves.

ENERGEETIKA ON valdkond, milles puhuvad üle maailma uued ja eriilmelised tuuled. Viimase paarikümne aasta jooksul on ka Eesti energiatootmises ning hoonete energiatarbimises aset leidnud suured muudatused.

Energia kallinemise tõttu otsitakse üha uusi võimalusi seda efektiivsemalt kasutada. Kuuleme aina uudiseid uutest kütteliikidest ja uutest lahendustest selles vallas. Arengud energeetikas, sealhulgas soojusenergeetikas, on kohati sama kiired kui muutused infotehnoloogias, millel pilgu peal hoidmine on tavalisele inimesele üsna keeruline.

Informatsiooni on väga palju ja see on killustunud. Inimesel, kes soovib muuta oma elamu energiasäästlikumaks, on piltlikult öeldes ees tuhat võimalust, kuid puudu on heast nõuandest, missugune neist on konkreetsetes oludes kõige sobivam.

Milline soojustusmaterjal valida? Milline küttesüsteem rajada? Milline kütus kasutusele võtta? Need on valikud, mille üle otsustamine on muutunud üha raskemaks.

Lahendus, mis sobib suurele kortermajale, ei ole parim individuaalelamule. Lahendus, mis on efektiivne tsentraalse katlamaja läheduses olevale kortermajale, ei pruugi sobida sarnasele kortermajale linna teises servas. Taastatud vana puitmaja soojustamine ei käi samal viisil nagu uue kivimaja puhul.

Et investeeringud on selles vallas mahukad, võib iga ebatäpne valik minna tarbijale kalliks maksma: loodetud sääst jääb saavutamata. Sestap on aina tähtsam, et inimestel oleks võimalik enne otsuse tegemist kasutada eeltöödeldud informatsiooni turul pakutavate võimaluste kohta. Mis kõige olulisem: info peab teenima tarbijate huve ehk olema koostatud tootjatest ja tarnijatest sõltumatult.

Seepärast teen ettepaneku moodustada Viljandimaa sõltumatu energiaagentuur. Üldistatult oleks tegemist maakondliku infokeskusega, mis koondaks ja töötleks selle valdkonna teavet ning vahendaks seda inimesteni. Agentuur oleks valdkonna arvamusliider ja kohalik eestvedaja.

Detailsemalt rääkides peaks agentuur olema asutus, kust hoone omanikul oleks võimalik saada sõltumatult läbikaalutud vastused kõigile küttesüsteemi rajamist ja soojustamist puudutavatele küsimustele. Lisaks info töötlemisele ja vahendamisele oleks agentuuri pädevuses korraldada kortermajade soojustamise ühishankeid ning rääkida kaasa tänavavalgustuse, prügimajanduse, ühistranspordi ja reoveekäitluse korraldamises, kus on võimalik kasutusele võtta uusi tehnoloogiaid.

Agentuuri ülesanne peaks olema Viljandimaa säästva energiamajanduse arengukava väljatöötamine. Kava näitaks ära, kuidas tuleks maakonnas selles vallas edasi liikuda.

Energiaagentuur oleks partner kohalikele ettevõtetele, mis on otseselt või kaudselt energiavaldkonnaga seotud. Näiteks saaks see koordineerida kohalikes põllumajandusettevõtetes biogaasi tootmist. Samuti on maakonnas puidutöötlejaid ning akna- ja uksetootjaid, kelle toodangu arendamine energiasäästlikkuse võtmes suurendaks tööstuse lisandväärtust.

Koostöövõimalusi on palju ja vajadus nende järele suur. Fakt on see, et Eesti elamufond vananeb ning see tähendab ühtlasi küttekadude ja -kulude suurenemist. Seda kõike ajal, mil kütused lähevad järjest kallimaks.

Probleemid on Eesti eri paikades eriilmelised. Kui suuremates linnades ja nende ümbruses on inimestel tänu kinnisvara kõrgemale hinnale võimalik investeerimiseks kaasata laenuraha, siis maal on see võimekus väike või sootuks olematu.

Maapiirkondade ühine mure on maksevõimelistest elanikest tühjenevad kortermajad, mille kütmine kaugkütte teel on muutunud ebaotstarbekaks. Need kortermajad vajavad lokaalseid lahendusi. Kindlasti on veelgi lahendust vajavaid probleeme, mis kohe ei meenu.

Niisiis on minu üleskutse Viljandimaa omavalitsustele, maavalitsusele ja teistele osalistele kutsuda lähemal ajal kokku mõttetalgud, et täpsemalt läbi arutada Viljandimaa energiaagentuuri asutamisega seonduv, ja seejärel tööd alustada.