Uuringud

2017. AASTAL VALMINUD UURINGUD

Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetme 8 “Investeeringud metsaala arengusse ja metsade elujõulisuse parandamisse” raames makstavate toetuste standardsete ühikuhindade kujunemine (2017)
Koostanud: Eesti Maaülikool
Metsamajanduslike tegevuste ühikuhinnad 2016

2016. AASTAL VALMINUD UURINGUD

Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetme 8 “Investeeringud metsaala arengusse ja metsade elujõulisuse parandamisse” II taotlusvooru rakendusanalüüs
Koostanud: Maaeluministeerium
https://www.agri.ee/sites/default/files/content/uuringud/2017/uuring-2017-mak-2014-meede-8-taotlusvoor-02.pdf

Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetme 8 “Investeeringud metsaala arengusse ja metsade elujõulisuse parandamisse” I taotlusvooru rakendusanalüüs
Koostanud: Maaeluministeerium
http://www.agri.ee/sites/default/files/content/uuringud/2016/uuring-mak-2016-meede-8-taotlusvoor-01.pdf

Eesti erametsaomandi struktuur ja kasutamine 2015. aastal
Koostanud: Keskkonnaministeeriumi metsaosakond
Erametsaomandi_struktuur_ja_kasutamine_2015

Puidukasutuse prognoos aastani 2018
Koostanud: SA Erametsakeskus
Puidukasutuse_prognoos_aastani_2018
Lisa_1_puidubilanss_2014_ja_2018

2014. aasta toetuste mõju hindamine
Koostanud: SA Erametsakeskus
Toetuste_mojude_hindamine_2014
Toetuste_mõjude_hindamise_kokkuvõte_2014

Erametsade majandamise 2013. ja 2014. aasta kattetulu analüüs
Koostanud: Finantsmaailm OÜ
Aruanne kattetulu 2013_2014

Metsamajanduslike tööde ja teenuste ühikuhindade arvutamise metoodika väljatöötamine ning metsamajanduslike tegevuste kulude hindamine 2015. aastal
Lae alla siit!

Puidu kasutusest saadav lisandväärtus ning selle mõju Eesti sisemajanduse koguproduktile ja maksutulule
Lae alla siit!

2015. AASTAL VALMINUD UURINGUD

2013. aasta toetuste mõju hindamine
Koostanud: SA Erametsakeskus
Toetuste mõju hindamine 2013
Toetuste_mõju_hindamine_2013_KOKKUVÕTE

Metsa majandusliku väärtuse parandamise toetuse (meetme 1.5.1) rakendumise uuring
Koostanud: SA Erametsakeskus
Metsameetme (meede 1.5.1) rakendusuuring

Nõustamisteenuse rahulolu uuring
Koostanud: SA Erametsakeskus
Nõustamisteenuse rahulolu uuring

2014. AASTAL VALMINUD UURINGUD

Metsakahjustuste ennetamine ja nende tegevuste hinnanguline maksumus
Uuring Keskkonnaministeeriumi tellimusel
Töö teostaja: Meelis Teder
Metsakahjustuste ennetamine ja tegevuste maksumus

Metsamajanduslike tööde kulud ja nende kujunemine
Töö teostaja: Risto Sirgmets
Metsamajanduslike tööde kulud ja nende kujunemine

Metsaühistute majanduslik võimekus
Töö teostaja: Mikk Link
Uuring_metsauhistute_majanduslik_voimekus

2012. aasta toetuste mõju hindamine
Koostanud: SA Erametsakeskus
Toetuste mõju hindamine 2012
Toetuste mõju hindamine 2012 kokkuvõte

Puidu ühismüügi analüüs
Töö teostaja: Eesti Maaülikool
Puidu_uhismuugi_analuus

Erametsade majandamise 2012.a kattetulu arvutamine ja analüüs
Töö teostaja: Eesti Maaülikool
Erametsanduse_kattetulu_2012
Erametsanduse_kattetulu_2011

Erametsade infrastruktuuri uuring
Töö teostaja: Linkfor OÜ
Erametsade_infrastruktuuri_uuring

Peenpuidu väärindamise turumajanduslik analüüs
Uuringu teostaja: Eesti Maaülikool
Peenpuidu_vaarindamise_ turumajanduslik_ analuus

Erametsaomanike ühistegevusega liitumise motiivid
Uuringu teostaja: Klaster uuringukeskus
Metsaomanike_raport

2013. AASTAL VALMINUD UURINGUD

2011. aasta toetuste mõju hindamine
Koostanud: SA Erametsakeskus
Toetuste mõju hindamine 2011
Toetuste mõju hindamine 2011 kokkuvõte

Puitkütuste ja puitkütuseks sobiliku toorme kasutus Eestis (Lõpparuanne)
Puitkutused_ja_puitkutusteks_sobilik_toore_aruanne
Puitkutused_ja_puitkutuseks_sobilik_toore_Luhikokkuvote
Puitkutused_ja_puitkutusteks_sobilik_toore_kokkuvote
Eesti_katlamajade_andmetabel
Hakkpuidukatlamaja_tasuvuse_hindamine
Summary_ENG_SS_140314

Metsandusliku nõuandesüsteemi analüüs ja tulemuseesmärgid
Uuringu teostaja: Teostaja: MERMIKO consult OÜ
Metsandusliku_nouandesysteemi_analyys_ja_tulemuseesmargid

Metsaühistute arengu analüüs
Koostanud: SA Erametsakeskus, arendusüksus
Metsayhistute_arengu_analyysi_ dokument

Metsanduskonsulentide kutse uuring
Koostanud: SA Erametsakeskus, arendusüksus

Metsanduskonsulentide_kutse_uuring.pdf

2012. AASTAL VALMINUD UURINGUD

Läänemaa Metsaühistu MTÜ (koostas Mikk Link)  „Metsaühistute hindamiseks vajalike tulemusmõõdikute väljatöötamine“ (valmis 2012)
Metsauhistute_hindamiseks_tulemusmoodikute_valjatootamine_2012.pdf

Metsaühistu Infosüsteem Eelanalüüs
Metsauhistu infosusteem_eelanaluus.pdf

Metsaomanike kavatsuste uuring 2011
MOuuring2011.pdf

2011. AASTAL VALMINUD UURINGUD

Metsanduse positsioon uuendatavas ÜPP-s ja uuendatavas Eesti maaelu arengukavas ning selle arengut toetavad meetmed
UPPMAK_Pollumae.pdf

Ulukikahjustuste ennetamise ja hüvitamise praktikate võrdlev analüüs kuue euroopa riigi näitel
Ulukikahjustuste ennetamise ja hüvitamise praktikate võrdlev analüüs kuue Euroopa riigi näitel.pdf

Erametsade 2010.a. majandamise tegeliku ja arvestusliku tulususe arvutamine ja analüüs
Aruanne_erametsad_tulusus_2010.pdf

Metsaõpe MTÜ “Metsaühistute tulubaasi analüüs”
Metsa6pe_ metsaühistu tulubaas_analyys_2011.pdf

Metsaühistu tulemusmõõdikud
Metsauhistu_tulemusmoodikud.pdf

Metsa uuendamise, raiete korraldamise ja puidu turustamise nõuandetoodete struktuur ning kalkulatsioon
Metsauuendamine.pdf  Raiete korraldamine ja puidu turustamine.pdf  Nouandetoote_struktruur.pdf

Isikuandmete kasutamisvõimaluste laiendamine Erametsakeskuse ja erametsanduse tugisüsteemi poolt
Vaata siit!

2010. AASTAL VALMINUD UURINGUD

Erametsakeskuse poolt 2008. aastal rahastatud metsamajandamiskava koostamise toetuse, raiesmike uuendamise toetuse ja erametsaomanike individuaalnõustamise toetuse mõjude hindamine
2008 a toetuste moju ettekanne.pdf

EL-i liikmesriikide metsandustoetuste võrdlev analüüs
EL metsandustoetused aruanne.pdf

Eesti Maaülikool „Erametsade majandamise tegeliku ja arvestusliku (teoreetilise) tulususe arvutamise ja analüüsimise metoodikate väljatöötamine ning nende rakendamise hinnanguline maksumuse kalkulatsioon“
Eesti_Maaylikool_Erametsade_maj_tulusus_2010.pdf

Jahiõiguse rakendamise võrdlev analüüs. 
Vaata siit!

Erametsade tulususe arvutamise metoodikad.
Vaata siit!

2009. AASTAL VALMINUD UURINGUD

Piirkonna metsaomanike kontaktibaasi koostamine ning otsekontaktide kasutamise teel ühistu tegevuse tutvustamine
Piirkonna metsaomanike kontaktibaasi koostamist ning otsekontaktide kasutamise teel ühistu tegevuse tutvustamist toetas KIK projektiga nr 35: „Erametsanduse tugisüsteemi arendamine”
Kontaktide_andmebaasi_lopparuanne.pdf

Füüsilisest isikutest metsaomanike roll maksude laekumisel riigieelarvesse
Vaata siit!

Näidis- ja õppealade võrgustiku kaardistamine, seisundi hindamine ja tegevuskava koostamine 
Naidisalad_aruanne.pdf   Eraldused_11 12 09.xls    Map Info Eraldused.zip

Uuring: Erametsaomanike metsatulu suurendamine ning selgemad eeldused metsatulu planeerimiseks
Uuring   Presentatsioon

Uuring mittetulundusühingute ühinemine
Mittetulundus_uhingute_uhinemine-memo
Mittetulundus_uhingute_uhinemine-slaidid.ppt

Ülevaade Soome tööstuste arengutest ja paberipuu vajadusest, autor Kalevi mikkonen
Soome metsatööstuse ülevaade
Eesti puiduturu võimalused ja väljakutsed

Metsaomanikuks olemise positiivsed ja negatiivsed aspektid (refereering välisartiklite põhjal), autor Jarmo Ylinen
Vaata siit!  News and articles 280509.pdf

Eraalgatusliku kaitse rakedamise mudelid ning soovitused kaitse korraldamiseks
Vaata siit!

Metsaomanike majandusliku ühistegevuse organisatsioonilised lahendused
Vaata siit!

2008. AASTAL VALMINUD UURINGUD

Puidukasutuse mõju sisemajanduse koguproduktile  ja riigi maksutulule
Vaata siit!

Erametsakeskuse poolt 2008. aastal rahastatud metsamajandamiskava koostamise toetuse, raiesmike uuendamise toetuse ja erametsaomanike individuaalnõustamise toetuse mõjude hindamine
2008 a toetuste moju ettekanne.pdf

MAK-i erametsanduse peatüki esimene tööversioon 
Vaata siit!

Turu-uuring 2008 “METSA MITMEKÜLGNE KASUTAMINE”
Vaata siit!

Uuring “Metsa mitmekülgse kasutusega seotud osapoolte ja tegevuste kaardistus 2008”
Vaata siit!

Põllumaade metsastamise vajalikkus ja võimalused
Vaata siit!

Tugiisiku kulutuste analüüs
Vaata siit!

2007. AASTAL JA VAREM VALMINUD UURINGUD

Keskkonnakaitseliste (metsakasutuse) piirangute kompenseerimise rakendamine EL-i ja tema mõnede liik
Vaata siit!

Erametsaomanike ja metsaühistute toetamist vajavate metsamajanduslike tegevuste uuring
Vaata siit!

Uuring “Metsaväärtused, metsahoiakud ja säästlik metsakasutus”
Aasta tagasi toimus interneti küsimustikule vastamine projekti “Metsaväärtused, metsahoiakud ja säästlik metsakasutus” raames, mida korraldas MTÜ Fenolo ja rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Algselt oli plaanis põhjalikum analüüs, kus oleks analüüsitud nii asjatundjate, kui nö. “tavaliste inimeste” arusaamasid metsa ja metsakasutuse kohta. Kuna aga projekti rahastati väiksemas mahus, kui algselt küsisime, siis asjatundjate vastuste kogumine ja analüüs jäi projektist ametlikult välja.
Valmistasime ette uurimisvaldkonnad ja -küsimused üle-Eestilise uuringu tarvis. See uuring on nüüdseks läbi viidud ning uuringu raporti saate siit alla laadida.
Küsimused ja kommentaarid palun saata aadressil: anna@tlu.ee

Ann Ojala
Teadur
Keskkonnapsühholoogia ja -sotsioloogia uurimisgrupp
Tallinna Ülikool
Narva mnt. 25
EE-10120 Tallinn
e-mail: anna@tlu.ee

Vaata siit!

Eesti maksusüsteemi mõju eesti metsandussektorile ja erametsaomaniku käitumisele
Analüüsi eesmärgiks on analüüsida ja kirjeldada Eesti maksusüsteemi mõju Eesti metsasektorile tervikuna ning erametsaomanike otsustele ja käitumisele.

Analüüsi läbiviimise allikateks on seadusandlus (metsandust reguleeriv seadusandlus ja maksuseadusandlus), erialane kirjandus ning intervjuud metsanduse spetsialistidega. Analüüsi käigus viidi intervjuud läbi 31 isikuga, eesmärgiga välja selgitada, milline on maksusüsteemi mõju metsaomanike käitumisele praktilisel tasandil. Intervjueeritavate hulgas oli metsaomanikke, puidutööstuses tegutsevaid äriühinguid ning valitsusasutuste esindajaid. Võimalikult ülevaatlikuma analüüsi koostamiseks valiti intervjueeritavad metsaomanikud välja põhimõttel, et nende hulgas oleksid nii füüsilisest isikust ja FIE-st metsaomanikud kui ka isikud, kes esindavad juriidilisest isikust metsaomanikke, samuti et valitud metsaomanike omanduses olevad metsamaad asuksid üle terve Eesti.

Analüüs on jaotatud kolmeks peatükiks, millest esimeses antakse lühiülevaade Eesti metsandussektorist ja metsaomanikest. Teine peatükk analüüsib Eesti maksusüsteemi metsaomanike maksustamisel ja on jaotatud omakorda viieks alapeatükiks. Esimene alapeatükk annab ülevaate Eesti maksusüsteemist, teine alapeatükk uurib maamaksu kui omandil põhineva maksu regulatsiooni. Kolmas ja ühtlasi mahukaim alapeatükk käsitleb vara võõrandamisest ja kasutamisest saadud tulu maksustamist. Eraldi analüüsitakse metsaomanike maksustamist omandivormi lõikes (s.t füüsilise isiku, füüsilisest isikust ettevõtja ja juriidilise isiku tulu maksustamist) ja tehingute lõikes (s.t vara võõrandamise tehingute maksustamist ja vara kasutamise tehingute maksustamist). Peatüki neljas alapeatükk käsitleb käibemaksu kui tarbimismaksuga seonduvat ja viies alapeatükk metsandussektoris toimepandavaid maksualaseid süütegusid.

Analüüsi kolmandas peatükis analüüsitakse maksusüsteemi võimalikku ja tegelikku mõju metsaomanike käitumisele, puidutööstusettevõtetele, looduskeskkonnale ning seeläbi metsandussektorile tervikuna. Esmalt on esitatud kokkuvõte intervjuude käigus esile kerkinud probleemidest rõhuasutusega sellel, kuidas probleemid lõpptulemusena mõjutavad Eesti metsaomaniku käitumist. Seejärel on esitatud üldised järeldused maksusüsteemi mõjust tuginedes läbiviidud maksusüsteemi analüüsile ja intervjuudes üles kerkinud probleemkohtadele. Eraldi on välja toodud maksusüsteemi mõju füüsilisest isikust, FIE-st ja juriidilisest isikust metsaomanikele, puidutööstusettevõtetele, looduskeskkonnale ning lõppkokkuvõttes metsandussektorile tervikuna.

Analüüs on koostatud MTÜ Eesti Erametsaliit, MTÜ Eesti Metsatööstuse Liit ja Sihtasutuse Eestimaa Looduse Fond tellimusel.

Vaata siit!

Metsaomanike huvi metsa mitmekülgse kasutamise vastu
Vaata siit!

Metsa mitmekülgse kasutuse tegevuskava
Tegevuskavaga määratakse metsa mitmekülgse kasutuse suunad ning loetletakse püstitatud eesmärkide täitmiseks vajalikud tegevused. Tegevuskava lähtub põhimõttest, et metsaressursse ja metsamaid peaks majandama säästvalt, rahuldamaks praeguste ja tulevaste põlvede sotsiaalseid, majanduslikke, ökoloogilisi, kultuurilisi ja vaimseid vajadusi.

Metsa mitmekülgse kasutuse ja arendustegevuste lõppeesmärgid on:

– metsaomanike tulubaasi suurendamine
– tööhõive suurendamine maal
– maaelu elavdamine ja väärtustamine
– metsa mittepuiduliste väärtuste ulatuslikum ja tõhusam kasutamine majanduslikus, sotsiaalses ja kultuurilises mõttes
– säästev metsa majandamine ja loodusliku mitmekesisuse säilitamine metsades.

Tegevuskava põhivaldkonnad
Tegevuskava eesmärgid ja meetmed on jaotatud kolme suuremasse valdkonda:
– Metsa ja mittemetsamaa töönduslik kasutus ning kõrvalsaaduste varumine
– Puhkemajandus
– Pärandkultuur

Vaata siit!

Metsa majandamise tulususe erinevad tahud
Paavo Kaimre
Eesti Maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituut
paavo.kaimre@emu.ee

Metsa majandamise tulususest rääkides tuleb arvestada sellega, millise ruumilise ja ajalise mõõtme me oma arutlusele anname. Esitades mõnda üldlevinud tulususe näitajat nagu kr/ha aastas, rentaablusprotsent vms, tuleks alati täpsustada kas esitame selle käesoleva aasta, raieringi pikkuse perioodi, ühe puistu, ühe metsaomandi või hoopiski riigi kõigi metsade kohta. Sõltuvalt vaatlusalusest perioodist ja sellest, millise metsaga meil tegemist on, võib võrreldava näitaja suurus erineda kordades. Paraku unustatakse see otsustamisel mõnikord ära ning püütakse kogu metsanduslikku mitmekesisust haarata ühe ühtse lihtsa mudeliga.


Pikaajaline versus lühiajaline tulu

Metsanduses töötavad erialainimesed räägivad tavaliselt pikaajalisest tulust, sest nende jaoks on 50-100 aastane perspektiiv igati arusaadav ja normaalne. Eesti tingimustes lihtsalt on puistu majandamistsükkel sellise pikkusega, metsa bioloogiline vanus aga veelgi suurem. Ühe metsa-põlvkonnaga on seotud mitu inimpõlvkonda.

Metsamajanduslike otsuste juures on puistu vanus või raiering fundamentaalse tähtsusega, mistõttu metsamajanduse tasuvusest rääkides esitatakse numbreid või muid näitajaid sageli suhtena raieringi pikkusesse või puistu vanusesse. Näitena toon siin mõne puhtpuistu majandamise arvestusliku tulu (arvutused on tehtud 2005.a., kasutati 2004.a. hinnainfot).

Tabel 1. Puhtpuistute majandamise potentsiaalne tulu (kr/ha*a-1).

 

Metsakasvukohatüüp ja puuliik
Tulu kr/ha*a-1
Naadi kuusik
2395
Naadi kaasik
1679
Naadi hall-lepik
207
Jänesekapsa kuusik
2451
Jänesekapsa männik
2187
Jänesekapsa kaasik
1581
Angervaksa kuusik
1638
Angervaksa kaasik
769
Pohla männik
1567

Eespool esitatud tulu juures ei ole arvestatud maksudega. Sõltuvalt metsa majandaja ettevõtlusvormist maksmisele kuuluvad tulumaks ja sotsiaalmaks vähendavad majandamise puhastulu.

Puistute majandamise pikaajaline keskmine tulu sõltub ennekõike puidu hinnast. Kuna viimastel aastatel ja ka praegu on meil kõige kallim kuusepuit, on kuusikute majandamise brutotulu suurim. Võrreldes halli lepa majandamisega on hektarilt saadav brutotulu samas kasvukohatüübis isegi kuni 11-12 korda suurem. Arvutused näitavad ka okaspuistute eelist võrreldes odavate lehtpuudega, nt halli lepa või haavaga. Saadud tulemused on tugev  argument okaspuupuiste kasvatamiseks ja majandamiseks. Samas on hulgaliselt metsamaad, mis okaspuudele ei sobi ning seepärast ei saa seal neid ka vägisi kasvatada ning pole sugugi mõttekas teha suuri pingutusi ja kulusid lehtpuude asendamiseks okaspuudega. Selline tegevus on sarnane looduse ümberkujundamise katsetega ning on määratud ebaõnnestumisele.

Lühiajalise tulu ja kulu puhul on raamatupidamist ja maksustamist silmas pidades vaatluse all üks aasta. Lühiperioodi kohta arvutatud tulemus võib olla väga erinev sõltuvalt tegevuse iseloomust ja mahust. Juhul kui metsaomanik müüb vaatlusalusel aastal puitu kasvava metsa või ülestöötatud metsamaterjalina, näib tulemus suurepärane. Hektarikohast tulu väljendavad ajalehtedes ilmuvad ostupakkumised ning seal esitatavad numbrid jäävad viimastel aastatel 150 000 krooni kanti. Nii võibki tekkida avalikkuses arusaam metsa majandamisest kui ülitulusast tegevusest. Lühiperioodil ja meie omandireformi taustal peab see kohati isegi paika, niipea aga kui mõtleme jätkusuutlikule metsamajandamisele, olukord muutub, sest iga raiele järgnev aasta hakkab nii absoluutset kui suhtelist tulususe näitajat vähendama.

Metsatulu regionaalsed erinevused 

Kuigi Eesti on väike riik, sõiduks ühest servast teise ei kulu just väga kaua aega, on metsade iseloomu, kasvu ja majandamist mõjutavad tingimused vägagi erinevad.

Kümme aastat tagasi, 1996. aastal arvutati maakondade kaupa erametsade majandamisest saadav teoreetiline puhastulu (Eesti Metsakorralduskeskus 1996). Aluseks võeti võimalik metsakasutuse maht ühe hektari kohta, majandamiskulud ning maksud. Selgus, et madalaim potentsiaalne tulu on Läänemaal, kõrgeim Põlvamaal. Hämmastavalt suur aga oli nende kahe äärmuse erinevus, tervelt 7,5 korda. Tuleb veekord rõhutada, et ennekõike sõltub saadav puhastulu puistute iseloomust (liigiline koosseis, hektaritagavara, vanuseline struktuur).

Soomes avaldatud uurimuse (Uotila 2005) kohaselt oli 2002.a. erametsades müüdud puidu brutokännuraha, s.t. kasvava metsa hind 115 eurot (umbes 1800 krooni) metsamaa hektari kohta. Ida-Soomes oli hind 160 eurot (2500 kr) , Põhja-Soomes 46 eurot (720 kr) hektari kohta. Sama hinnatase 115 eurot metsamaa hektari kohta püsis ka  2003.aastal, kuigi piirkondlikult täheldati nii hinnatõusu kui –langust.

Erametsade metsakasvatuslikud kulud olid 2002.aastal Soomes 21 eurot hektari kohta. Metsauuenduskulud langesid võrreldes eelneva aastaga 20%, kuid seda seetõttu, et 2001.a. olid need tavalisest kõrgemad. 2003.aastal olid metsa kasvatamise kulud keskmiselt 22 eurot hektari kohta. Riiklikud toetused metsade majandamisele tõusid 5 euroni hektari kohta.

Erametsades 1 hektari metsamaa kohta saadud puhastulu enne maksude maksmist oli 2002.aastal 99 eurot hektari kohta. Suurim oli see Ida-Soomes, 140 €/ha ja madalaim Põhja-Soomes, 34 €/ha. 2003.aastal püsis see samal tasemel, sest toetuste kasv kompenseeris kulude kasvu.

Metsamajanduse võrdlus teiste tegevusaladega
Metsamajanduse kui majandustegevuse suurim eripära on ülipikk tootmisperiood, s.t. metsa kasvamise aeg. Kui põllumajanduses kurdetakse, et külvist saagini kulub mitu kuud ning tootmine on sõltuv ilmastikust, siis metsakasvatuses peaks mure sama mõttemudelit järgides olema kümneid kordi suurem ja pikaajalisem.

Kui suur on metsa majandamisega kaasnev risk? Tavaliselt peetakse seda pika kasvuaja tõttu suureks, uurimuste põhjal võib öelda, et metsakasvatuses on risk keskmine. Näiteks aktsiaturgudel ja kinnisvaraturul on risk kõrgem, pikaajalistesse riigi tagatisega fondidesse raha paigutades aga madalam.

Samas on risk ja potentsiaalne teenitav tulu omavahel seotud. Soomes tehtud uurimuses (Penttinen ja Lausti, 2004) analüüsiti investeeringute tootlust erinevates valdkondades. Võrreldi metsaomandi, metsatööstusettevõtete aktsiate, elamute ja korterite ning võlakirjade tootlust Soomes ajavahemikul 1972-2003. Metsaomandit analüüsides jagati tootlust mõjutavad komponendid järgmiselt: a) raied, b) hinnamuutus, c) puistute tüvemaht ja d) metsamajanduslikud kulud.

Tulemused on kokkuvõtlikult esitatud tabelis 2.
Tabel 2. Investeerimisobjektide nominaaltootlus ja –risk ning reaaltootlus Soomes aastatel 1972-2001

Nominaaltootlus, %
Nominaalrisk, %
Reaaltootlus,%
1. Kõrge tootlus ja risk
     

Aktsiad

16,8
31,9
10,7

Metsatööstusettevõtete

aktsiad

 14,8
 27,8
 8,7
2. Keskmine tootlus ja risk
     

Korterid

10,2
11,8
4,1

Metsaomand

8,9
13,4 2,8

Ärikinnistud

16,1
15,9 10,0
3. Madal tootlus ja risk
     

Rühmavõlakirjad

10,9 3,3
4,8

Riiklikud obligatsioonid

8,4
5,7 2,3

Allikas: Penttinen, M., Lausti, A. 2004.

Metsa majandamine on andnud küll kõrgema tulu kui riiklikud obligatsioonid, kuid on jäänud selgelt madalamaks aktsiainvesteeringute tulususest. Investeerimine metsamajandusse on nii tulususelt kui riskide seisukohast keskmisel tasemel nii nagu investeerimine kinnisvarasse üldiseltki.

Põllumajanduse ja metsamajanduse tulususe võrdlus

Põllumajandusliku tegevuse ja metsa majandamise võrdlemist ei tohi teha mehaaniliselt, ilma täiendavate täpsustusteta, sest tegemist on olemuslikult võrreldamatuga. Põllumajanduses kestab tootmistsükkel üldjuhul mõned kuud, metsamajanduses aastakümneid.

Ometi on mõistlik võrrelda põllu- ja metsamajandust põllumajanduse jaoks halvema boniteediga maadel, kus tulu on madal. Tihtipeale loobutakse sellistel aladel põllumajandusest ning alternatiiviks on puistute kasvatamine. Mõeldes Eesti metsade pindala suurenemise põhjustele viimaste kümnendite jooksul, siis suur osa juurdekasvust tuleneb endiste karja- ja rohumaade metsastumisest 1950-60ndatel aastatel. 1990ndate alguses käivitus samasugune protsess taas kord, mistõttu praegu on meil hulgaliselt põllu- ja rohumaadele tekkinud lehtpuunoorendikke.

Tabel 3. Alternatiivse maakasutuse tulususe võrdlus

Rohumaa majandamine*
Odra kasvatamine**
Hall-lepiku kasvatamine (30 aasta keskmine)
Kaasiku kasvatamine (70 aasta keskmine)
Tulu, kr/ha
3000 6420    
Tootmiskulud, kr/ha
1790 2595    
Kattetulu, kr/ha
1210 3825 210 850

*Allikas: Ehrlich, 2006
** Allikas: Värnik, 2005

Tabelis 3 esitatud tulemused on saadud eeldusel, et kasvatatud toodang suudetakse realiseerida. Arvutustes kasutati 2005.a. hindasid ja tegevuskulusid. Näeme, et põllumajanduslik tegevus, juhul kui see õnnestub, on märgatavalt tulusam võrreldes puistute kasvatamisega.

Selgub, et põllumajanduslikust kasutusest väljalangenud maadele sobivaimate puuliikide kasvatamise puhul osutub aastane kattetulu madalamaks kui rohumaalt heina või põllumaal odra kasvatamise korral. Lisaks sellele tuleb meeles pidada, et metsamajanduses saame tulemuse alles raiet tehes, olgu selleks ajaks siis 30 või 70 aastat, nagu esitatud näidete puhul.

Lõpetuseks
Eelneva arutluse ja näidete puhul lähtuti vaid puidust kui metsamajanduse ühest tootest millel on turuhind. Mets aga pakub ka mitmeid turuväliseid väärtusi, mis on meie kõigi jaoks olulised, paraku aga jäävad ärimajanduslikest arvutustest välja. Erinevaid turuväliseid väärtusi (kaunis maastik, liikide mitmekesisus) on võimalik kulu-kasu analüüsides arvesse võtta, kuid neile väärtustele rahalise hinnangu andmine on metsa- ja keskkonnaökonoomika üks enim vaidlusi tekitavaid teemasid. Ka Eestis on vastavate uuringutega alustatud.

Allikad: 
Eesti Metsakorralduskeskus. 1996. Eesti metsade maksimaalse võimaliku puidukasutuse prognoos.

Ehrlich, Ü. 2006. Pool-looduslike koosluste hooldamise ja taastamise maksumus ning võrdlus kehtivate toetusmääradega.

Penttinen, M., Lausti, A. 2004. The Competitiveness and Return Components of NIPF Ownership in Finland.

Uotila, E. (toimetaja), 2005. Yksityismetsötalouden kannattavuus – Maatilatalouden yritys- ja tulotilastot 2001 ja 2002 sekä alueittaiset katelaskelmat vosille 2002 ja 2003.

Värnik, R. 2005. Energiavõsa ja teiste energiakultuuride kasvatamise majanduslikud aspektid. Käsikiri.


Erametsade majandamise tulususe uuringud

1. Metsa pikaajalise majandamise tasuvus ning ettevõtlusvormi mõju metsa majandamisest saadavale puhastulule
2. Metsade uuendamise tasuvusanalüüs
3. Maapinna ettevalmistamine ja selle tasuvus
4. Põllumaade metsastamine – hübriidhaava kasvatamise ökonoomiline analüüs Eesti andmetel
4.1 Optimistlik stsenaarium
4.2. Tänastele hindadele tuginev stsenaarium
5. Metsauuenduse tagatisraha rakendamise mõju analüüs
5.1. Tagatisraha rakendamisega seotud rahavood
5.2. Üldistusi tagatisraha rakendamise kohta

Sissejuhatuseks

Käesolevasse aruandesse on koondatud mõned uurimustulemused metsade majandamise tulususe kohta. Uuringute tegemisel osalesid Paavo Kaimre, Tarmo Vahter, Risto Sirgmets ja Arvo Tullus. Kasutatud on ka Ain Pommeri bakalaureusetöös „Maapinna ettevalmistamise mõju kultuuride kasvamaminekule Aimla metskonnas“ esitatud materjali.

Põhitähelepanu on pööratud erinevate puuliikide kasvatamise tasuvusele erinevates kasvukohatüüpides, aga samuti erinevate ettevõtlusvormide mõjule metsa majandamise puhastulule. Enamik arvutusi on tehtud pika perioodi, tavaliselt raieringi kohta. Sellistel juhtudel kasutati erinevaid puistute kasvu ja metsa majandamist kirjeldavaid mudeleid. Arvutustes kasutatud kulu- ja hinnainfo pärineb enamikel juhtudel avalikest allikatest ning baseerub Riigimetsa Majandamise Keskuse andmetele. Paraku ei ole meil veel statistiliselt usaldusväärset üle-eestilist erametsade majandamist kirjeldavat andmestikku.

Nendel maadel, kus on loobutud põllumajandustegevusest, on kasutamise üheks alternatiiviks metsastamine ning metsa majandamisega alustamine. Viimastel aastatel on populaarsust võitnud kiirekasvuliste puuliikide, sealhulgas hübriidhaava kasvatamine endistel põllu- ja karjamaadel. Käesolevas aruandes on esitatud hübriidhaava kasvatamise võimaliku tasuvuse kaks stsenaariumi. Esimene neist on optimistlik ja arvestab haavapuidu kasutamise suurenemist. Teisel juhul on kasutatud praegust hinna- ja kuluinformatsiooni.

Uuringuid on lisaks SA Erametsakeskusele rahastanud Keskkonnaministeerium, Põllumajandusministeerium, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Autorid tänavaid kõiki neid toetuse eest.

Kogu materjali leiad siit: erametsa_majandamise_tulusus.doc

Eesti metsaomanike (majandus)koostöö analüüs
Eesti hinnanguliselt 50 000 metsaomanikku on endiselt halvasti organiseerunud. Kuigi metsaomanike katusorganisatsiooni (Eesti Erametsaliit) liikmete arv on pidevalt kasvamas, on ühinenud metsaomanike hulk arvestades nende üldarvu endiselt marginaalne. Samamoodi ei saa arvuka liikmeskonnaga kiidelda teised maamajandussektori esindusorganisatsioonid. Teades, et Põhjamaades on laialdast koostööd tegevatel metsaomanikel tugev positsioon mitte ainult metsapoliitiliste otsuste kujundamisel, vaid ka puidukaubanduses, on käesolevas töös analüüsitud mitut aspekti, millega seonduks metsaomanike organisatsioonide liikmeskonna kasv. Nii on töö esimeses osas käsitletud  metsaomanike senist puidukaubanduslikku koostööd ning tehtud ettepanekuid edasiseks tegevuseks, teises peatükis on analüüsitud, milline peaks olema metsaomanike kohaliku tasandi organisatsiooni ressursivajadus ja võiks olla tema liikmeskonna optimaalne suurus, kolmandas osas on vaagitud Eesti Erametsaliidu kui katusorganisatsiooni tugevnemise võimalusi maamajandussektori teiste organisatsioonidega koostegutsemise kaudu.

Töö autoriteks on Jaanus Aun (I ja III osa), Sulev Ðvilponis (I ja II osa) ning Tiit Matson (II osa).

Teemade valik ja käsitlemise laad on valitud ainuisikuliselt Eesti Erametsaliidu poolt ja võivad seetõttu tunduda kõrvaltvaatajale mõnevõrra raskesti seostatavad. Siinkohal tuleb aga arvestada, et analüüs on ennekõike töövahendiks erametsaliidule tema edasise arengupoliitika kujundamisel ning seepärast lähtub probleemide püstitus pelgalt Eesti Erametsaliidu soovist.

Jaanus Aun
Eesti Erametsaliit
Jaanuar 2006
Vaata siit!

Meetme 3.7 potentsiaalsete taotlejate uuring
Vaata siit!

Metsa majandamise tasuvus – Paavo Kaimre
Vaata siit!

Kiirekasvuliste metsakultuuride kasvatamine kui alternatiivne maakasutusviis
Vaata siit!

Ulukite loendus Raplamaal
Ulukite loendus Raplamaal ajumeetodil võeti ette eeskätt metskitsede reaalse arvukuse/asustustiheduse  määramiseks. On põhjust arvata, et see on palju suurem kui jahimeeste tähelepanekutel/arvamusel baseeruvad nn. ametlikud loendusandmed   näitavad. Muidugi andis nimetatud ettevõtmine teavet ka teiste sõraliste, s.o. põdra ja metssea asustustiheduse kohta.

Ulukite loendus toimus 18. ja 19. veebruaril 2006 a. ja selles osalesid  37 EMÜ üliõpilast, kellele oli eelnevalt loendusmetoodikat tutvustatud ning  kümmekond kohalikku, loendusala hästi tundvat  jahimeest.

Loenduse metoodika  on umbes samasugune kui ajujahil, selle erinevusega, et ajust väljuvaid loomi ei kütita vaid fikseeritakse nende olemasolu. Aju külgedel ja frondil loendati  väljunud isendid jälgede järgi (vanad jäljed kustutati eelnevalt) ja osaliselt ka visuaalselt. Ajust tagasi liikunud loomad fikseeriti visuaalselt ajajate poolt. Siinjuures on mõtet nimetada vaid sõralisi, ehkki nähti ka teiste liikide esindajaid (valgejänes, metsnugis, teder, metsis). On põhjust arvata, et sel viisil korraldatud loendus annab üsna täpse ülevaate uuritaval alal elutsevate sõraliste arvust.

Loendusalad valiti välja juba varem ja tähistati 1: 20 000 kaardil.  Kõige “õilsam” valikukriteerium oleks olnud muidugi juhuslikkuse tagamine. Seda me ei saanud järgida mitmel põhjusel, millest olulisim on logistiline –  loendajate transport proovialani. Eelnevast tulenevalt valiti proovialadeks selgete looduslike või inimtekkeliste (metsasihid) piiridega metsaalad, millistele oli suhteliselt lihtne ligipääs. Samas pole mingit põhjust oletada, et valitud loendusalad (üksikuna ehk küll, aga mitte koos arvestatuna) erineksid oluliselt kogu uuritavast piirkonnast.

Tulemused.:

** Esimene loendusala Vardi Jahiseltsi maadel (360 ha): Ajust väljus 22  metskitse ja ei  muud.
** Teine loendusala Vardi Jahiseltsi maadel (310 ha): 9 metskitse, 3 põtra, 18
metssiga (kolm karja, milliste koosseisus oli kuus, seitse ja viis isendit)
** Kolmas loendusala Mahtra riigijahipiirkonna maadel (350 ha): 16 metskitse, 5 põtra
** Neljas loendusala Mahtra riigijahipiirkonna maadel (205 ha): 8 metskitse, 4 põtra.10 metssiga ( kari ja üksik kult)

Seega loendati 1225 hektaril  55 metskitse, 12 põtra ja 28 metssiga, ehk asustustihedusena väljendatuna  vastavalt 44,9; 9,8 ja 22,9 isendit 1000 hektari elupaikade kohta.
Järgnevalt võrdleme jahimeeste poolt välja pakutud metskitsede asustustihedusi meie poolt korraldatud loendusel saadud vastavate arvudega (tabel 1).

Tabel 1

Vaadeldav ala
Metskitse elupaiku (ha)
Arvukus 2005 a  (isendeid)    
Asustustihedus (is/1000 ha kohta)
Vardi JP
8545

210

25

Hageri JP
20613

500

24

Rapla maakond
176748

4800

27

Eesti keskmine
2374000

55000

23

Meie loendus
   

45

Tabelis esitatud andmed lubavad oletada, et metskitsede tegelik arvukus/asustustihedus ületab tunduvalt jahimeeste poolt väljapakutud arvukust. Vahe on umbes kahekordne nagu oligi asjakohastele kirjandusandmetele tuginedes eeldatud. Väga tõenäoliselt on vahe veelgi suurem, sest teisel loenduspäeval sai mõnede ebaõnnestumiste tõttu fikseeritud vaid minimaalne vaadeldud alal elutsenud isendite arv.

 

Vaadeldav ala
Põtrade elupaiku (ha)
Arvukus 2005 a  (isendeid)      
Asustustihedus (is/1000 ha kohta)
Vardi JP
8308

45

5,4

Hageri JP
20037

85

4,2

Rapla maakond
175289

850

4,8

       
Meie loendus
   

9,8

 

Vaadeldav ala
Metssigade

elupaiku (ha)Arvukus 2005 a  (isendeid)      
Asustustihedus (is/1000 ha kohta)
Vardi JP
8442

100

11,8

Hageri JP
19861

146

7,3

Rapla maakond
166215

1520

9,1

  

 

 

Meie loendus

 

 

 

 

22,9

 

Mis puutub metssea asustustihedusse, siis seda mõjutas oluliselt teine loendusala, (18 metssiga) kuhu sisse jäi kaks sigade söötmiskohta – seda peaks arvestama järelduste tegemisel.

Soovitused hariliku kuuse seemnemajanduse valdkonnas

Soovitused hariliku kuuse seemnemajanduse valdkonnas
KIKi metsanduse programmi 2004. aasta projekti nr 73 raames tehtud uuringute põhjal

2005. aastal viidi Eesti Maaülikooli metsakorralduse osakonna spetsialisti Raul Pihu juhtimisel läbi Keskkonnainvesteeringute Keskuse metsanduse programmi 2004. aasta projekt nr 73 “Hariliku kuuse katsekultuuride korrastamine ja mõõdistamine andmebaasi loomiseks”. Neljas kultuuris (kaks Jäärja metskonnas, üks Ilumetsa ja Triigi metskonnas) kasvanud erineva päritoluga puud jagunesid järgmiste seemnepartii tüüpide vahel:

1) Eesti üksikute plusspuude seemned;
2) Eesti juhuslike puude seemned;
3) Eesti plusspuude seemnete segu;
4) Võru tootmispartii (üldine kontrolletalon);
5) muud Eesti tootmispartiid;
6) Läti plusspuude seemned;
7) Läti tootmispartiid koos.

Projekti käigus uuendati erineva päritoluga järglaskondade tähiseid, mõõdeti kõikide puude (kokku 5781 tk, vanusevahemik 20–26 a.) kõrgus ja rinnasdiameeter ning kolmest kultuurist kogutud andmetega (puude vanus 20–23 a.) tehti statistiline analüüs.

Andmete analüüsi põhjal saab anda järgmised (esialgsed!) soovitused hariliku kuuse seemnemajanduse osas Eestis:
1) tootmiskultuuride rajamiseks sobib kõige paremini plusspuude seemnete segu (seemlast kõigi plusspuude kloonidelt varutud seemned koos), mis annab nii kõrguse kui rinnasdiameetri osas kiiremakasvulisi järglasi kui ülejäänud seemnepartii tüübid;
2) kuna plusspuude seemnete segu järglaste üleolek kõigi ülejäänud seemnepartii tüüpide järglastest on siiski suhteliselt väike, võib esimeste puudumisel kasutada ka teisi;
3) metsaselektsiooni efektiivsuse suurendamiseks (s.t senisest tootlikumate tulevikupuistute saamiseks) on uute plusspuude valikul tarvis rakendada praegusest oluliselt rangemaid valikukriteeriume, milleks annab hea võimaluse prof. Ivar Etverki poolt 1972. aastal tuletatud valem plusspuu tootlikkuse arvutamiseks.

Kogutud andmeid analüüsitakse täiendavalt, ühtlasi rakendatakse senisest keerukamaid statistilisi meetodeid (analüüsi haaratakse ka hetkel kasutamata Jäärja metskonna vanema kultuuri (puude vanus 26 a.) andmed). Seetõttu tuleb edaspidi suure tõenäosusega ka täiendusi ja täpsustusi praegu antud seemnemajandusalastele soovitustele.

Raul Pihu, Eesti Maaülikooli doktorant
Eesti Maaülikool
Kreutzwaldi 5
51014 Tartu

telefon: 53 416358, 7313145
e-mail: raul.pihu@eau.ee
20.02.06