Looduskaitselised piirangud

Metsade kaitse Eestis tugineb eelkõige looduskaitseseadusele, mille järgi looduskaitse tähtsaim põhimõte on looduse säilitamise seisukohalt oluliste alade kasutamise piiramine. Rangema või leebema majanduspiiranguga metsad moodustavad veerandi Eesti metsade kogupindalast. Erametsaomand võib kas tervikuna või osaliselt jääda alale, kus kehtivad riikliku looduskaitse reeglid. 

RMK looduskaitse

Maastikukaitseala võimalikud vööndid on sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd. (Foto: RMK)

  • Kõige rangem režiim kehtib loodusreservaatidesse jäävates metsades, kus inimesed ei tohi liikuda. Eestis erametsad reservaatidesse ei ulatu.
  • Range režiim kehtib ka kaitse all olevate alade sihtkaitsevööndites. Sihtkaitsevöönd on kaitseala maa- või veeala seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks. Üldjuhul on seal majandamine keelatud ning sihiks lasta loodusel vabalt areneda (nt soo, loodusmets). Samas võib sihtkaitsevööndiga kaitstud maastik just vajada inimkätt (nt puisniit). Kaitse-eeskirjaga võidakse lubada sihtkaitsevööndis kaitseala valitseja nõusolekul tehtavat tegevust, mis on vajalik loodusobjekti säilitamiseks või kaitse paremaks korraldamiseks. Samuti võidakse lubada tegevust, mis loodusobjekti ei kahjusta.
  • Kõige leebem režiim kehtib kaitse all olevate alade piiranguvööndites, ent sealgi on majandustegevusele kitsendusi seatud.  Kaitse-eeskirjaga võidakse piiranguvööndis kohustada säilitama koosluse looduslikku tasakaalu, liigilist ja vanuselist mitmekesisust ning keelata puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. Kui pinnas seda võimaldab, võib kaitseala valitseja lubada puidu kokku- ja väljavedu kuiva ilmaga. Kaitse-eeskirjaga võidakse piiranguvööndis seada ka täiendavaid, metsaseadusest erinevaid piiranguid raielangi suurusele ja kujule ning metsa vanuselisele koosseisule, kui see on vajalik koosluse või selles vööndis oleva kaitsealuse liigi säilimiseks.
  • Lisaks sellele kaitstakse metsi ka hoiualadel, kus on keelatud nende elupaikade hävitamine, mille kaitseks ala määratud on. See tähendab, et kui hoiuala määruses on kaitse-eesmärgina kirjas metsaelupaik, siis nende elupaikade esinemisalal seatakse piiranguid metsa majandamisele.
  • Püsielupaik on kaitsealuse looma sigimisala või koondumispaik (näiteks rände ajal), kaitsealuse taime või seene looduslik kasvukoht või lõhe ja jõesilmu kudemispaik. Püsielupaigas võib kehtida kas sihtkaitsevööndi või piiranguvööndi kaitsekord. Kui metsaomanik või kes tahes muu inimene pesapuu avastab, on ta looduskaitseseaduse järgi kohustatud informeerima sellest Keskkonnaametit kolme ööpäeva jooksul. Kui püsielupaika ei ole veel keskkonnaministri määrusega ekstra moodustatud, on automaatselt kaitse all (välja arvatud asustamata pesapuud): 
    Pruunkaru talvituspaiga kaitsekord kehtib talvituspaigast 300 m raadiuses alates selle leidmisest kuni sama talvitusperioodi 15. aprillini. (Foto: RMK)

    Pruunkaru talvituspaiga kaitsekord kehtib talvituspaigast 300 m raadiuses alates selle leidmisest kuni sama talvitusperioodi 15. aprillini. (Foto: RMK)

    • lendorava pesapuu ja seda ümbritsev ala 25 meetri raadiuses;
    • merikotka, madukotka ja kalakotka pesapuu ja seda ümbritsev ala 200 meetri raadiuses;
    • suur-konnakotka ja must-toonekure pesapuu ning seda ümbritsev ala 250 meetri raadiuses;
    • väike-konnakotka pesapuu ja seda ümbritsev ala 100 meetri raadiuses;
    • kaljukotka pesapuu ja seda ümbritsev ala 500 meetri raadiuses;
    • väike-konnakotka ja suur-konnakotka segapaari pesapuu ja seda ümbritsev ala 250  meetri raadiuses.
      Natura2000
  • Natura 2000 on üle-euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Võrgustiku siht on säilitada või vajadusel taastada üle-euroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Looduskaitseseaduse alusel on Natura 2000 alade kaitseks moodustatud kaitsealad, hoiualad ja püsielupaigad.
    Natura 2000 aladele jääva erametsamaa omanikel on võimalik taotleda Natura 2000 toetust erametsamaa kohta. Toetuse eesmärk on kaasa aidata Natura võrgustiku alal asuva erametsamaa säästvale kasutusele kompenseerides erametsaomanikele metsade majandamisel saamata jäänud tulu.Toetust võib taotleda metsaala kohta, mis on taotleja omandis ning metsaalana keskkonnaregistris (ja seega ka Natura 2000 erametsamaa toetuse kaardikihil, mis on kättesaadav Maa-ameti avalikust kaardirakendusest).
  • Vääriselupaik on kuni seitsme hektari suuruse pindalaga kaitset vajav ala väljaspool kaitstavat loodusobjekti, kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur. Keskkonnaministri käskkirja alusel on kõik riigimetsas asuvad vääriselupaigad kaitstud, eraomanikule kuuluvas metsas on vääriselupaiga kaitsmine vabatahtlik. 
    Harilik kopsusamblik on üks laialehise metsa vääriselupaiga tunnusliike. Foto: EELIS

    Harilik kopsusamblik on üks laialehise metsa vääriselupaiga tunnusliike. (Foto: EELIS)

    Erametsaomanikul on võimalik sõlmida riigiga vääriselupaiga kaitseks notariaalne leping, millega kinnisasi koormatakse isikliku kasutusõigusega riigi kasuks 20-ks aastaks. Selle eest makstakse omanikule kasvava metsa väärtuse suurune summa proportsionaalselt 20 aasta jooksul iga-aastaste maksetena. 
    Lepinguga keelatakse vääriselupaigas metsast lamapuidu eemaldamine, metsa kuivendamine, metsateede ehitamine, metsa uuendamine, telkimine, lõkke tegemine ja metsa raiumine, välja arvatud erakorralised raied Keskkonnaameti nõusolekul. Notariaalse lepingu sõlmimist korraldab SA Erametsakeskus, ent vääriselupaiga säilimist hakkab kontrollima Keskkonnaamet
    Inventeeritud ja registrisse kantud vääriselupaiga olemasolust on võimalik teada saada metsaregistri avalikust veebiteenusest http://register.metsad.ee/avalik/. Kui veebiteenuses vääriselupaika ei kajastu, tasub pöörduda Keskkonnaameti poole.

Kaitsealadele ja hoiualadele koostatakse ka kaitsekorralduskavad, kus on täpsemalt määratud looduse seisundi säilitamiseks ja parandamiseks vajalikud tegevused. Kõik kaitse-eeskirjad on valitsuse määrused ja saadaval Riigi Teatajas. Kaitsekorralduskavade kohta saab lähemat infot asukohajärgsest keskkonnaameti regioonist.

Eesti looduskaitsesüsteem pole veel valmis – pärast liitumist Euroopa Liiduga 2004, mil Eesti liitus ka Euroopa looduskaitsevõrgustikuga Natura 2000, mis tõi omad uued reeglid kaasa, pole jõutud veel kõiki kaitse-eeskirju ja kaitsekorralduskavasid muuta või koostada. Kui sellist dokumenti pole, kehtib konkreetses paigas varasem kaitsekord. Kui varasemat kaitse-eeskirja pole, lähtutakse reeglitest, mis kirjas looduskaitseseaduses.

Kui kaitse alla võetakse uusi looduse üksikobjekte, lisandub automaatselt piiranguvööndi kaitse 50 meetri raadiuses, kuni kaitse-eeskirjaga pole piire täpsustatud.
Püsielupaikades, mida moodustatakse liikide kaitseks väljaspool kaitsealasid, kehtib kord, mis on määratud keskkonnaministri vastava määrusega.

UURI LISAKS:

Kaamera

Leili Mihkelson räägib saates Metsakaja kotka püsielupaigast, sellega kaasnevast ning miks peaks jääma võimalus teostada sealses sihtkaitsevööndis valgustusraiet
Saate Metsakaja metsaretk koos Andres Hendriksoniga metsavääriselupaikadesse



Natura 2000 erametsanduse toetuse puhul piiride märkimisega seonduvast räägib Erametsakeskuse kontrolliüksuse juht Gunnar Reinapu:
0Shares