Hinnainfo

ARHIIV

Ülevaate koostamist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus

Ülevaade 2016. aasta III kvartali puiduturust
Teostaja: OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija: Erametsakeskus SA
Kohila 2016
Faili saad alla laadida siit!

 

Erametsa hinnastatistika järgi olid olid männipalkide hinnad 2016. a kolmandas kvartalis kerges languses ja kuusepalkide hinnad kerges plussis. Männipalkide hinnalanguse põhiliseks põhjuseks võib lugeda juuli alguses Lõuna-Eestis asetleidnud tormi, mille tagajärjel tuli turule lühikese ajaga plaanitust rohkem männipuitu ja mõned ettevõtted kasutasid seda hindade langetamiseks. Aastataguse ajaga võrreldes on kõikide okaspuu jämesortimentide hinnad miinuses, kuid rohkem on aastaga langenud männipuidu hinnad. 2016. aasta kolmanda kvartali lõpu seisuga oli keskmine hind erametsa hinnastatistika alusel männipalgil 65,11 €/tm, männipeenpalgil 61,19 €/tm, kuusepalgil 65,64 €/tm ja kuusepeenpalgil 62,34 €/tm (vt joonis 1 ja tabel 1).

Kuigi tormimurd tabas ka riigimetsi, ei järgnenud sealt müüdavate männipalkide hindade langust. Eks see on kinnituseks RMK suuremast turujõust. Männipeenpalgi hind kasvas poolaastaga võrreldes koguni ligi 6%. Ka kuusepeenpalgi hind kasvas standardpalgiga võrreldes rohkem. 2015. aasta septembriga võrreldes olid männipalkide hinnad selges miinuses (hinnalangus kuni 6,5%) ja kuusepalkide hinnad kerges plussis (kuni 2%) (vt joonis 2 ja tabel 2).

Põhjanaabrite juures oli ainsana okaspuu palkide hindadest suutnud poolaasta taseme säilitada männipalk. Kuusepalk odavnes kolme kuuga pisut üle ühe protsendi, peenpalkide hinnalangus mõlema puuliigi juures oli ligi neli protsenti.  Aastataguse ajaga võrreldes on männipalgi hind ligi ühe protsendi ja kuusepalgi hind enam kui kolm protsenti kasvanud.  Seevastu peenpalkide hinnad on aastaga odavnenud ligi neli protsenti (vt joonis 3 ja tabel 3).

Lehtpuu jämesortimentide hinnad on erametsa statistika alusel viimase kolme kuuga kõik langenud. Oma ligilähedase poolaasta taseme on ainsana säilitanud kasepakk, mis odavnes kõigest 0,3%. Teiste sortimentide hinnalagus jääb 4-6% piiresse.  Aastataguse ajaga võrreldes on samuti kõik hinnad miinuses, kusjuures kõige enam on aastaga odavnenud lepapalk (ligi 16%). Ka haavapalgi hinnalangus on märkimisväärne (ligi 9%). Kõige kallima sortimendi, kasepaku hind on eelmise aasta sama ajaga võrreldes odavnenud suhteliselt vähe (pisut üle ühe protsendi). Kasepalgi hinnalangus on selgelt suurem ja ületab nelja protsenti.  2016. aasta kolmanda kvartali lõpu seisuga oli keskmine hind erametsa hinnastatistika alusel  kasepakul 80,70 €/tm, kasepalgil 62,40 €/tm, haavapalgil 36,50 €/tm, lepapalgil 32 €/tm (vt joonis 1 ja tabel 1).

Riigimetsast müüdava kasepaku hind on teinud kolmandas kvartali väga suure hüppe ülesse, kasvades enam kui 20%. Kas see oli tingitud lankidest, kus oli suurem osakaal kõrgema kvaliteediga puidul või on RMK-l õnnestunud sõlmida niivõrd palju kõrgema hinnaga lepingud, annavad vastuse järgnevad kuud. Kasepalgi hind kasvas septembris poolaastaga võrreldes 3,5% ja haavapalgi hind ligi 7,5%. Eelmise aasta septembriga võrreldes on samuti kasepaku hind kasvanud hea 4%. Kasepalgi hind on aastaga langenud 2,5% ja haavapalgi hind ligi 11% (vt joonis 2 ja tabel 2).

Kolm kuud tagasi saavutas Soomes kasepalgi hind viimaste aastate kõrgeima taseme. Tänavuse kolmanda kvartaliga hinnakasv ei jätkunud, vaid hind langes ligi 6%. Eelmise aasta septembriga võrreldes on kasepalgi hind siiski ligi 3% plussis (vt joonis 3 ja tabel 3).

Kolmas kvartal on paberipuiduturul toonud kaasa positiivseid muutusi. Kuigi kallimaks sordiks on jätkuvalt männipaberipuit, on suurima kasvu teinud kuusepaberipuidu hind, mis kasvas kolme kuuga enam kui 13%. Ka teised sordid kallinesid. Männipuidu hind kasvas ligi 7%, kase- ja haavapuit ca 3%. Eelmise aasta sama ajaga võrreldes on hinnakasvu näidanud nii kuusepuit (ligi 10%) kui ka männipuit (8%). Haava- ja kasepuit on aastaga ca 5,5% odavnenud. Seisuga september 2016 maksis tihumeeter männipaberipuitu 32,56 €, kuusepaberipuitu 32,01 €, kasepaberipuitu 30,84 € ja haavapaberipuitu 27,38 € (vt tabel 1, joonis 1).

Ka riigimetsast müüdavate paberipuidu sortide hinnad kasvasid viimase kvartaliga. Enim kallinesid haava- ja kuusepuit (7,4% ja 6,3%). Kase- ja männipuidu hinnakasv jäi ühe ja kahe protsendi vahele. Kallimaiks paberipuidusordiks on tõusnud kasepuit, kuid ka männi- ja kuusepuidu hinnad jäävad kasepuidu hinna vahetusse lähedusse. 2015. aasta septembriga võrreldes on ainsana kallinenud haavapuit. Kasepuit on aastaga odavnenud enam kui 8%, männi- ja kuusepuidu hinnalangus jääb ühe ja kahe protsendi vahele (vt tabel 3, joonis 3).

Põhjanaabritel on terve tänavuse aasta kõige kallimaks paberipuidu sordiks olnud kuusepuit, mis möödunud kvartaliga siiski enam kui kaks protsenti odavnes. Männipuit kallines möödunud kolme kuuga paar protsenti ja kasepuit jäi peaaegu poolaasta tasemele (+0,3%). Eelmise aasta sama ajaga on okaspuupuit ca ühe protsendi kasvanud ja kasepuit ligi 4% langenud (vt tabel 3, joonis 3).

Tabel 1. Erametsa ümarpuidu hinnad käibemaksuta lõpplaos seisuga september 2016

Sort Hind  euro Hinnamuut võrreldes eelmise kvartali hinnaga Hinnamuut võrreldes aasta taguse hinnaga
männipalk 65,11 -2,2% -4,0%
männipeenpalk 61,19 -0,4% -3,2%
kuusepalk 65,64 0,7% -2,2%
kuusepeenpalk 62,34 1,0% -1,4%
kasepakk 80,70 -0,2% -1,2%
kasepalk 61,73 -3,8% -4,2%
haavapalk 36,50 -4,8% -8,8%
lepapalk 32,00 -5,9% -15,8%
männipaberipuit 32,56 6,9% 8,0%
kuusepaberipuit 32,01 13,3% 9,7%
kasepaberipuit 30,84 3,1% -5,4%
haavapaberipuit 27,38 2,7% -5,6%
küttepuit 21,52 1,0% -8,7%

Joonis 1. Erametsa puidu hinnad ilma käibemaksuta suuremate ettevõtete lõpplaohindade alusel
joonis-1

Joonis 2. RMK puiduhinnad vahelaos (metsas laoplatsil) ilma käibemaksuta (allikas RMK).
joonis-2

Tabel 2. RMK sortimentide vahelaohinnad ja nende  muutumine seisuga september 2016 (allikas RMK)

Sortiment Vahelaohind €/tm ilma käibemaksuta Hinnamuut võrreldes kolme kuu taguse hinnaga Hinnamuut võrreldes eelmise aasta sama aja hinnaga
Männipalk 63,09 1,5% -4,4%
Männipeenpalk 50,95 5,7% -6,5%
Kuusepalk 62,10 2,6% 1,1%
Kuusepeenpalk 48,80 4,1% 1,9%
Kasepakk 102,67 20,3% 4,2%
Kasepalk 57,41 3,5% -2,5%
Haavapalk 31,46 7,4% -10,8%
Männipaberipuit 23,23 1,3% -1,7%
Kuusepaberipuit 23,05 6,3% -1,2%
Kasepaberipuit 23,74 1,6% -8,2%
Haavapaberipuit 19,42 14,2% 6,6%
Küttepuit 18,88 4,0% -3,1%
Keskmine 39,64 40,7% 1,6%
Hakkpuit[1] 29,43 -2,0% 10,7%

[1] Lõpplaohind

Joonis 3. Soome keskmised ümarpuiduhinnad vahelaos  (allikas Luke, METLA)
joonis-3

Tabel 3. Puiduhindade muutumine Soomes seisuga september 2016 (allikas Luke, METLA)

Männi-
palk
Kuuse-
palk
Kase-
palk
Männi-
paberi-
puit
Kuuse-
paberi-
puit
Kase-
paberi-
puit
Männi-
peen-
palk
Kuuse-
peen-
palk
Puiduhind €/tm 57,15 57,77 46,44 28,16 29,85 28,67 34,09 35,6
Võrreldes 3 kuu taguse ajaga 0,0% -1,1% -5,8% 1,8% -2,2% 0,3% -3,9% -3,7%
Võrreldes eelmise aasta sama ajaga 0,9% 3,2% 2,9% 1,0% 0,8% -3,8% -4,5% -3,3%

Küttepuidu hind on jätkuvalt erakordselt madalal ning seda vaatamata viimasel kvartalil toimunud 1% kallinemisele. Terve 2016. aasta on küttepuidu tihumeetri keskmine hind püsinud madalamal 22 eurost ning oli septembris 21,52 €/tm. Aastataguse ajaga võrreldes on küttepuidu hind langenud ligi 9%. Riigimetsas maksis küttepuit septembris juuniga võrreldes 4% rohkem, kuid aastataguse ajaga võrreldes on hind 3% madalam (vt tabel 1, joonis 1, 2 ja 4). RMK poolt koju toodav eratarbijale mõeldud  küttepuidu hind pole viimastel kuudel muutunud (vt tabel 4). Riigimetsast raidmete varumise hind eratarbijale on 6,50 eurot kuupmeetri kohta (50,70 eur/ha) ja kännupakkude hind 9,90 eurot m³ kuupmeetri kohta (68,43 eur/ha), millele lisandub käibemaks. RMK poolt müüdava hakke hind on erinevalt küttepuidu hinnast möödunud kvartaliga 2% odavnenud, kuid eelmise aasta septembriga võrreldes on hind koguni 10,7% kasvanud. Septembris 2016 maksis tihumeeter haket  riigimetsas 29,43 eurot, mis teeb puistekuupmeeetri hinnaks 10,59 eurot (vt tabel 2 ja joonis 5).

Erametsa hinnastatistika tugineb lõpplao hindadel.  Kui metsaomanik soovib välja arvutada kännuraha (kasvava metsa müügi hinda), siis tuleks lõpplaohinnast maha lahutada puidu varumiskulud (raiumine ja kokkuvedu) ning autotransport lõpplattu (tarbija juurde). Erametsakeskuse soovil on nüüdsest aruandele lisatud ka hinnang varumis- ja transpordikulude kohta ning nende baasil arvestatud kännuraha. Varumiskulud sõltuvad paljudest aspektidest nagu näiteks: raielangist, raieviisist, valitud tehnoloogiast, asukohast metsatee suhtes jne (vt tabel 4). Seega on iga langi varumiskulud unikaalsed ja täpselt ei ole võimalik määratleda. Keskmiste varumis- ja transpordikulude teada saamiseks on pöördutud info saamiseks metsaühistute poole, kes ka ise puidu varumist ja müüki organiseerivad.

Transpordikulu sõltub eelkõige lõpplao kaugusest (teekonna pikkusest), eeldusel, et sõidetakse täiskoormaga.  Nii võib tekkida olukord, kus 2-3 eurot odavama lõpplaohinna aga väikese veokauguse korral on kännuraha, mis metsaomanikule jääb, suurem. Koorma suuruse roll tuleb hästi esile RMK küttepuidu müügihindades (vt tabel 6), kus väiksem koguse eest tuleb tarbijal maksta tihumeetri kohta rohkem.

Kuna vastanud metsaühistute arv osutus liialt väikeseks, tuli varumis- ja transpordikulu määramiseks kasutada ka ekspertarvamusi. Nii võib praegu hinnata varumiskulude suuruseks keskmiste raielankide korral 12,5-15 euro vahele, millele tuleks lisada transpordikulu 7-8 eurot.

Tabel 4. Võrdlustabel mõnedest aspektidest, mis mõjutavad varumis- ja transpordikulu

Odavam varumis- ja transpordikulu Kallim varumis- ja transpordikulu
Suur raielank Väike raielank
Kuiv kasvukoht Märg kasvukoht
Uuendusraie  (lageraie, turberaie) Hooldusraie (harvendusraie, sanitaarraie)
Lageraie Turberaie, harvendusraie, sanitaarraie
Harvestriraie Raie saemeestega
Jäme mets Peenike mets
Raie alusmetsa raiumata Raie koos alusmetsa raiega
Tugev kokkuveotee Pehme kokkuveotee
Lank asub metsatee läheduses (lühike kokkuvedu) Lank asub metsateest kaugel (pikk kokkuvedu)
Lõpptarbja asub lähedal Lõpptarbija asub kaugel
Koorem on täis Koorem on poolik

Tabelist 5 võib näha, et teatud tingimustel võib kännuraha muutuda negatiivseks (küttepuidu müügil). Negatiivseks võib osutuda ka paberipuidu müük, kui varumis- ja transpordikulud osutuvad keskmisest oluliselt kõrgemaks (näiteks peenike mets, harvendusraie, pikk kokkuvedu ning lõpptarbija on kaugel). See tähendab, et sisuliselt maksab metsaomanik sellisele raiele peale. Aga siin tuleb raielanki tervikuna hinnata, arvata kõikide sortimentide kännuraha kokku ja siis otsustada, kas tasub müüa või ei.

Tabel 5. Keskmine kännuraha

Sortiment Keskmine kännuraha vahemik €/tm
miinimum maksimum
männipalk 42,1 45,6
männipeenpalk 38,2 41,7
kuusepalk 42,6 46,1
kuusepeenpalk 39,3 42,8
kasepakk 57,7 61,2
kasepalk 38,7 42,2
haavapalk 13,5 17,0
Lepapalk 9,0 12,5
männipaberipuit 9,6 13,1
kuusepaberipuit 9,0 12,5
kasepaberipuit 7,8 11,3
haavapaberipuit 4,4 7,9
küttepuit -1,5 2,0

Tabel 6. RMK küttepuidu müügihinnad koos kohale toomisega alates 01.02.2016 (sh käibemaks) (allikas RMK)

 

 

 

Küttepuidu liik

Hind €/m³

Kogus

10 tm

Kogus

24 tm

Lehtpuuküttepuit 37,44 28,80
Kuuse- ja männiküttepuit 41,16 32,52

Joonis 4. Küttepuidu hinnad käibemaksuta. RMKl vahelaohind (metsas tee ääres laoplatsil), erametsal  lõpplaohind (allikas: RMK, KEM, EPK)
joonis-4

Joonis 5. RMK hakke puistekuupmeetri lõpplaohind käibemaksuta eurodes (allikas: RMK)
joonis-5

Kui aasta teisel kvartalil nafta hind märgatavalt kasvas, siis kolmanda kvartali keskmine hind langes 2,5%. Dollari odavnemine euro suhtes  (1%) ning küttepuidu õige pisike kallinemine (0,2%) vähendasid puidu konkurentsivõimet nafta suhtes, kuid nende näitajate mõju on väike võrreldes nafta hinnaga. Kuna nafta hind samuti odavnes, siis taas vähenes puidu konkurentsivõime nafta suhtes 1,8%.  Eelmise aasta septembriga võrreldes on puidu konkurentsivõime nafta suhtes tõusnud 8,2% ja seda eelkõige odavama küttepuidu hinna tõttu (vt jooniseid 6 ja 7).  Oluline uudis naftaturul on see, et septembri viimasel nädalal sõlmis OPEC esimest korda kaheksa aasta jooksul kokkuleppe naftatoodangu vähendamiseks. On kostnud ka kahtlusi, et kas piirang on ikka piisavalt suur. Siiski mõjutab nimetatud otsus naftahinda pigem tõusma. Oktoobri esimestel päevadel ületas nafta hind ka 50 dollari taseme barreli eest.

Septembri suurim üllataja oli kivisöeturg, mis tegi kuu viimasel nädalal läbi märkimisväärse tõusu. Globaalne kivisöeturg on tõusuteel eelkõige seetõttu, et Hiina on hakanud kivisöe kaevandamist tugevalt reguleerima, sulgedes madala efektiivsusega ja keskkonda reostavaid kivisöekaevandusi. Septembri lõpus esines ka tõrkeid kivisöe tootmises. Hoolimata kivisöe hinna pea kahekordsest tõusust võrreldes veebruari seisuga (36,50 dollarilt 64,75 dollarini tonnist) pole kivisüsi ikka veel saavutanud piisavalt kõrget taset, et maagaasi nõudluses oleks märgata suuri erinevusi. Kivisöe tõsine hinnatõus tekitas suurtel kivisöetarbijatel vajaduse maandada riske ning sõlmida tulevikutehinguid. Sellega kaasneb CO2 kvootide hankimine, mis tekitas nimetatud kvootide järele suurema nõudluse ja tõstis nende hinda. CO2 kvootide hind tõusis seeläbi septembri jooksul 13,24% ehk 4,38 euro pealt 4,96 euroni tonnist.

Joonis 6. Nafta hind (allikas www.plus500.ee)
joonis-6

Joonis 7. Nafta ja puidu hinna võrdlus. Võrdluse tegemisel aluseks võetud: 1 barrel naftat võrdub 0.136 t naftat võrdub 0,136 toe; 1t puitu võrdub 2 tm puitu võrdub 0,22 toe (allikas: nafta hind www.plus500.ee, puiduhind KEM hinnastatistika)
joonis-7

Puidutööstuse ettevõtetele oli 2015. aasta edukas. Sektori müügitulu oli mullu 3,1 miljardit eurot, aastaga kasvas see 9%. Toodangumaht kasvas pea kõigis peamistes tooterühmades. Väga suure hüppe tegi graanulitööstus, mille toodangumaht kasvas koguni 84%. Esile väärib toomist ka liimpuidu  (11%) ja spooni (6%) tootmise mahu kasvu. Kahanevad valdkonnad olid puitplaadi ja paberi tootmine (vastavalt -14% ja -3%). Tänavuseks aastaks prognoositakse sektoris mõõdukat kasvu, mida veab traditsiooniliselt ekspordi kasv. 2017. aastaks aga oodatake märgatavat mahu- ja käibekasvu tänu tootmismahtude ja lisandväärtuse kasvu tõstmiseks tehtud investeeringute täisvõimsusel käivitumisele. Mahu- ja käibekasvu võib eriti oodata vineeri, graanuli ja saematerjali tootmises. Graanulitootmise osas on siiski tekkinud mõningaid küsimärke ja tagasilööke ning suurt kasvu ei julge praegu prognoosida.  Välisturgudel valitsev ebakindel olukord muudab küll ettevõtetel oma kauba realiseerimise raskemaks, kuid üldine trend toetab puittoodete kasutamise kasvu, arvab Äripäev. Kui VinCom OÜ juhatuse liige Jaanus Heile usub, et 2017. aasta tuleb sama hea kui oli 2016. aasta, siis Woodwell AS juhatuse esimees Tiit Nilson on märksa pessimistlikum. Tema arvates tuleb puiduturul langus. Mõned ettevõtted kurdavad ka palgi puuduse üle, mille üheks põhjuseks olevat lätlaste makstav kõrgem hind.

AS Toftan käivitas Võrumaal Sõmerpalu vallas võimsa ning tootliku peenpalgi saeveski Toftan 2, mis kasutab toormena kolmemeetrist okaspuu peenpalki ja okaspuu paberipuitu.
Peenpalgi saeveski projektvõimsus on 200 000 m3 saetoodangut ehk peaaegu sama palju, kui Toftan praegu toodab. Toftan suudab ära kasutada suurema osa Lõuna-Eesti kvaliteetsest paberipuidust, mis siiani veeti sadamate kaudu välja paberitööstuse tarbeks. Paberipuidu mahust üle poole on aga tegelikult kvaliteetne toore saagimiseks. See aitab oluliselt tõsta raiest saadavate sortimentide väärtust. Milline materjal sobib saagimiseks ja milline mitte, selgub palgisorteeris. Peenikese kolmemeetrise palgi eest makstav hind peaks eeldatavalt ületama paberipuidu hinda ja võimaldama Lõuna-Eesti metsaomanikul oma puidu eest senisest enam raha teenida.
Augustis tegi suurepärase tulemuse Eesti puitmajatööstus. Eelmise aasta augustiga võrreldes kasvas käive 17,3 mln  euro võrra ehk peaaegu kahekordistus. Müügi kasv tuli pea täielikult Skandinaavia turult – Norra suurenes eksport 10 mln euro võrra ja Rootsi 6 mln euro võrra. Ekspordimahtude arvestuses on Eesti endiselt suurim puitmajade eksportöör Euroopas. Kümne suurima puitmajade eksportööri arvestuses suutsid eelmisel aastal eksporti kasvatada kõigest kolm riiki – Eesti, Leedu ja Poola. Euroopa 2015. a puitmajatööstuse kogutoodangu maht on 7,74 miljardit eurot. Eesti puitmajasektori 2015. a toodangu kogumaht Eurostati andmetel on 318 miljonit eurot, mis moodustab kogu Euroopa puitmajade tootmismahust 4,1%. Eesti puitmajasektori ekspordimaht 2015. aastal oli 286 miljonit eurot.
Aktsiaselts Textuur, mis toodab Karksi-Nuia tehases männikilpi ja kase-liimpuitu, investeerib uude sisseseadesse rohkem kui 7 mln eurot. Uus tootmisliin on kavas käivitada 2017. aasta alguses ja võimaldab öödelda aastas 75 000 tihumeetrit palke vahetuse kohta.

Ettevõttest Arcwood by Peetri Puit on nüüd saanud Baltimaade esimene tööstus, kus lisaks liimpuit materjali tootmisele toodetakse ka ehitusvaldkonnas uudset, aina populaarsemaks muutuvat ristkiht liimpuitu ehk CLT-d. Just liimpuidu ja CLT kasutuse kasv nii Eestis kui mujal maailmas sai Arcwoodile tõukeks 10 miljonilise investeeringu tegemiseks. Investeeringuga laiendatati juba olemasolevat liimpuidu tootmiskompleksi 8000 m2 võrra, mis võimaldab toota senisest veel suuremaid, kuni 35-meetri pikkuseid, detaile. Ühtlasi võimaldab uus tootmishoone ettevõttel kasvatada tootmismahte kuni kolm korda, laieneda preaguste välisturgude kõrval ka Suurbritannia, USA ja India turgudele ning pakkuda tööd lisaks veel 20 inimesele.

RMK müügikäive ulatus esimesel poolaastal 81 miljoni euroni ja kasum 6,3 miljoni euroni. 2016. aasta esimese kuue kuuga müüs RMK 1,8 miljonit kuupmeetrit metsamaterjali kokku 76,4 miljoni euro eest. Keskmiseks metsamaterjali müügihinnaks kujunes 42,80 eurot kuupmeetrist, mis on eelmise aastaga võrreldes 3% madalam. 2015. aasta esimesel poolaastal müüs RMK metsamaterjali 1,6 miljonit kuupmeetrit 70,8 miljoni euro eest, keskmiseks hinnaks kujunes 44,3 eurot kuupmeetrist.
Raidmeid ja hakkpuitu müüs RMK esimesel poolaastal 86 885 kuupmeetrit 2,4 miljoni euro eest, keskmine müügihind ulatus 27,7 euroni kuupmeetrist. Mullu samal ajal müüdi raidmeid ja hakkpuitu 75 448 kuupmeetrit 2,2 miljoni euro eest, keskmine müügihind oli 28,7 eurot kuupmeetrist.
2016. aastal plaanib RMK müüa 3,5 miljonit kuupmeetrit metsamaterjali 157 miljoni euro väärtuses ning hakkpuitu ja raidmeid 205 715 kuupmeetrit 5,9 miljoni euro väärtuses. 2016. aasta eelarves on RMK käibeks planeeritud 171 miljonit ning kasumiks 37 miljonit eurot.

Võib liialdamata öelda, et Eesti vineeritootmisse investeeritakse praegu väga jõuliselt. Soomlaste UPM Kymmene Otepää ja lätlaste  Kohila Vineer on oma sammud juba astunud ning käivad tootmisliinide häälestustööd. Põhiline fookus oli mõlemal tehasel efektiivsuse ja lisandväärtuse suurendamine.  Lisaks kahele eelpool nimetatule on lubanud vineeri tootmisse Eestis investeerida Soome suurkontsern Metsä Group.  Teist sama palju on kontsernil kavas investeerida ka Soomes. Metsä Groupi juhtkond on teatanud, et vähemalt esialgu tuleb peamine Eesti vineeritehase toorainevoog Soomest.

Metsaomanike jaoks on olulised ka väiksemad nišši tootjad, sest tihti on maksavad nad spetsiifilise toorme eest rohkem või kasutavad sellist tooret, mida suured tööstused ei tarbi. Üks selliseid niššitootjaid on OÜ Rahel-Puit, mis valmistab side- ja elektriliinide poste. Kuna nende tootmiseks tuleb soetada ebastandardset tooret (okaspuupalki, mille pikkus 7,2 kuni 13,2 meetrit) ollakse valmis maksma ka paarkümmend eurot tihimeetri kohta rohkem.

Kevadel omandas Lasita Maja (üks Eesti suuremaid puidust aiamajade tootjaid) Hollandi ettevõte Outdoor Life Group Holding BV, kes on puitmajade tootmises pikalt tegutsenud strateegiline investor ja kel on Hollandis ka tootmine olemas. Nüüd on Lasita Maja alustanud Tartu maakonnas oma tootmishoone laiendamist, mis kahekordistab olemasoleva tootmisvõimsuse ning loob juurde 8546 m2 tootmispinda. Tänasest toodangust ligi 98% läheb eksporti. Plaanitud juurdeehitus annab võimaluse suurendada toodete ekspordimahtu Lääne-Euroopasse, eelkõige Suurbritanniasse ja Itaaliasse, kus nõudlus meie puitmajade vastu on kasvanud.  Juurdeehitus on planeeritud lõplikult valmima 2017. aasta suveks.

Viimastel aastatel on Eestis märgatavalt kasvanud puitgraanulite tootmisvõimsus ja -mahud. Viimased uudised siiski väga optimistlikud ei ole ja eks seda on tundnud ka metsaomanikud, kes oma puitu meie graanulitehastele müüvad. Keerulisi turuolukordi on ka mujal. Saksamaalt tulevad uudised ütlevad, et kuigi tootmismaht kolmandas kvartalis teise kvartaliga võrreldes tõusis 6,6% jääb see eelmise aasta samale ajale alla ligi 4%. Kolmanda kvartali kogutoodangu maht oli pisut enam kui pool miljonit tonni. Tagasiminek algas juba aastaalguses ja on kestnud terve tänavuse aasta. Üheksa kuu kokkuvõttes on graanulite tootmine vähenenud ligi 7% ja kokku on toodetud graanuleid 1,395 mln tonni.

Iirimaa Põllumajandusministeerium avaldas värske prognoosi raiemahtude kohta aastateks 2016-2035. Vastavalt uuringule prognoositakse raiemahu kahekordistumist 3,95 mln tm-lt 7,87 mln tm-le 2035. aastaks. Lõppraie maht on hetkel 3 mln tm ning see peaks aastatel 2022-2026 iga aasta 0,4 mln tm võrra kasvama ja jõudma 5,2 mln tm-ni. Pärast seda raiemaht stabiliseerub või väheneb pisut ning alates 2032. aastast hakkab taas suurenema ja jõuab 7,87 mln tm-ni.

Rootsi metsanduskontsern Holmen annab teada, et saematerjali tootmise käive on kasvanud kolmandas kvartalis 11% võrreldes eelmise aasta sama ajaga. Kuna saematerjali hinnad on langenud, tuli suurema käibe saamiseks eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes 16% enam saematerjali toota. „Metsa“ divisjonis oli raiemaht 724 000 tm, mis tähendas 8% langust. Kuna vastupidiselt saematerjali hindadele ümarpuidu hinnad on kasvanud, oli rahaline vähenemine 4%. Okaspuupalkide hindade tõusu kinnitab ka Rootsi Metsaamet (Skogsstyrelsen). Kuusepalgid kallinesid kolmandas kvartalis 1% ja männipalgid tagasihoidlikud 0,2%. Vahelao hind oli kuusepalgil 518 SEK/tm (52,52 EUR/tm) ja männipalgil 459 SEK/tm (46,54 EUR/tm). Eelpool toodud hinnad jäävad eelmise aasta sama perioodi hindadele alla 1,3% ja 3,4%.

Pellervo Majandusuuringute Instituut (Pellervo Economic Research Institute) prognoosib Soomes raiemahu kasvu. Raiemahu kasvu vedajaks on metsatööstus, mis on oma tootmisvõimsusi suurendanud. 2016. aastaks prognoositakse, et raiemahu kasv jääb 3-5% vahele ning 2017 aastal on kasv 4%. Juunis prognoosis Luke tänavuse raiemahu kasvuks 6,6% võrreldes eelmise aasta sama ajaga.  Norrast seevastu tuleb teade, et tänu vähenenud nõudlusele on raiemaht kolmandas kvartalis langenud 2,3% ja oli 2,291 mln tm.

Saksamaa Põllumajandusministeerium arvestab tänavuseks okaspuu saematerjali tootmise mahuks 21,5 mln m3, mis teeb kasvuks 5,2%. Ka 2017. aastaks oodatakse kasvu 4,7%, mis peaks tõstma tootmismahu 22,5 mln m3-le. Ka sisetarbimine on kasvamas. See jääb 4% ümbere ja kogusisetarbimise mahuks on prognoositud 2016. a 19,2 mln m3 ja 2017. a 20 mln m3. Kasvu mootoriks on elavnenud sisetarbimine ja kasvanud ehitustegevus.

Austria Põllumajandusministeerium prognoosib käesolevaks aastaks okaspuusaematerjali toodangu mahuks 8,89 mln m3, mis on 2,4% rohkem kui 2015. aastal. 2017. aastaks ennustab ministeerium toodangu kasvu ca 1,4% ja mahuks 8,9 mln m3.

Ekspordimahu kasvamisest teatavad mitmed Euroopa riigid. Rootsis kasvas okaspuusaematerjali eksport 5% ning tuli valdavalt Aafrika ja Aasia suuna arvelt. Valgevenes on okaspuusaematerjali eksport kasvanud esimese seitsme kuuga EL riikidesse 14% (kogumaht 742 000 m3). Tähtsamad kasvu riigid olid Saksamaa, Leedu ja Läti. SRÜ riikidest saab esile tõsta Aserbadžani. Kogu seitsme kuu ekspordimaht oli 778 000 m2.

Okspuusaematerjali import Hispaaniasse on teisel kvartalil kasvanud enam kui viiendiku (21%) ning oli 263000 m3. Põhikasv on tulnud Euroopa riikidest. Prantsusmaa, Saksamaa, Austria on suutnud oma osakaalu kasvatada. Import Rootsist ja Portugalist on vähenenud. Väljaspoolt Euroopa riike on eksporti Hispaaniasse kasvatanud Brasiilia ja Venemaa. Poolaasta kokkuvõttes on import kasvanud 17% ning oli 505 000 m3.

Põhja-Venemaa kontsern Titan suurendas raiemahtu kolmandas kvartalis eelmise aasta sama ajaga võrreldes 23% 463 000 tm-ni. Üheksa kuu raiemaht kokku on 1,47 mln tm, mis ületatab eelmise aasta mahtu 21%.  Saetoodang kasvas septembris Venemaal 4,3% võrreldes eelmise aasta sama ajaga.

Mitmed riigid on prognoosinud oma raiemahu kasvu, et rahuldada kasvavat nõudlust. Erametsakeskuse poolt läbi viidud küsitlus ja puidubilansi uuring näitas, et täna täiendatavate investeeringuteta teostatava raiemahu (kuni 11 mln tm) korral jääb aastal 2018 küsitletud ettevõtete põhjal puidu vajaduse katmisel puudu sekundaarkasutuses 3,1 mln tm puitu. Küsitlustest välja jäänud ettevõtete mahtu arvestades vajavad aastal 2018 saematerjali-, liimpuidu-, spooni- ja vineeritootjad (primaarkasutajad) orienteeruvalt 5 mln tm jäme- ja peenpalki ning puitkütuste-, paberi- , plaadi- ja energiatootjad (sekundaarkasutajad) 10,4 mln tm puitu. Eesti metsas on see puit olemas, aga kuidas seda sealt kätte saada? Ilma arvestava hinnakomponendita on metsaomanikku keeruline veenda. Jämesortimentide osas hinnakomponent ilmselt probleeme ei tekita.  Paberipuidu tänane turuolukord võib sisendada lootust, et on võimalik. Kuid küttepuidu turul, kus metsaomanik saab mõningate arvutuste järgi ainult sajandiku lõpptoodangu (soojusenergia) hinnast ilmselgelt ei motiveeri. Ja varem või hiljem hakkab see takistama jämesortimendi raiet.

Kasutatud lühendid:
EL – Euroopa Liit
EMK – SA Erametsakeskus
EMPL – Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit
EPK – Eesti Puidumüügikeskus
ERR – Eesti Rahvusringhääling
EUWID – Europäischer Wirtschaftsdienst
KEM – Keskühistu Eramets
Luke – Luonnonvarakeskus (Soome Loodusressursside Instituut)
METLA – Metsäntutkimuslaitos
OP – okaspuit
pm³ – puistekuupmeeter
RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus
tm – tihumeeter, võrdub kuupmeetriga (m³)
USD – Ameerika Ühendriikide dollar

 

 

Ülevaate koostamist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus

ARHIIV

Ülevaade 2016. aasta II kvartali puiduturust
Teostaja: OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija: Erametsakeskus SA
Kohila 2016
Faili saad alla laadida siit!

Ülevaade 2016. aasta I kvartali puiduturust
Teostaja: OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija: Erametsakeskus SA
Kohila 2016
Faili saad alla laadida siit!

Ülevaade 2015. aasta IV kvartali puiduturust
Teostaja: OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija: Erametsakeskus SA
Kohila 2015
Faili saad alla laadida siit!

Ülevaade 2015. aasta III kvartali puiduturust
Teostaja: OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija: Erametsakeskus SA
Kohila 2015
Faili saad alla laadida siit!

Ülevaade 2015. aasta II kvartali puiduturust
Teostaja: OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija: Erametsakeskus SA
Kohila 2015
Faili saad alla laadida siit!

Ülevaade 2015. aasta I kvartali puiduturust
Teostaja: OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija: Erametsakeskus SA
Kohila 2015
Faili saad alla laadida siit!

Ülevaade 2014. aasta IV kvartali puiduturust
Teostaja: OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija: Erametsakeskus SA
Kohila 2014
Faili saad alla laadida siit!

Ülevaade 2014. aasta III kvartali puiduturust
Teostaja:     OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija:     Erametsakeskus
Kohila 2014
Faili saad alla laadida siit!

Ülevaade 2014. aasta II kvartali puiduturust
Teostaja:     OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija:     Erametsakeskus
Kohila 2014
Faili saad alla laadida siit!

Ülevaade 2014. aasta I kvartali puiduturust
Teostaja:     OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija:     Erametsakeskus
Kohila 2014
Faili saad alla laadida siit!

Ülevaade 2013. aasta IV kvartali puiduturust
Teostaja:     OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija:     Erametsakeskus
Kohila 2013
Faili saad alla laadida siit!

Ülevaade 2013. aasta III kvartali puiduturust
Teostaja:     OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija:     Erametsakeskus
Kohila 2013
Faili saad alla laadida siit!

Ülevaade 2013. aasta II kvartali puiduturust
Teostaja:     OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija:     Erametsakeskus
Kohila 2013
Faili saad alla laadida siit!

Ülevaade 2013. aasta I kvartali puiduturust
Teostaja:     OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija:     Erametsakeskus
Tallinn 2013
Faili saad alla laadida siit!

Ülevaade 2012. aasta IV kvartali puiduturust
Teostaja:     OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija:     Erametsakeskus
Tallinn 2012
Faili saad alla laadida siit!

 

Ülevaade 2012. aasta III kvartali puiduturust
Teostaja:     OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija:     Erametsakeskus
Tallinn 2012
Faili saad alla laadida siit!

 

Ülevaade 2012. aasta II kvartali puiduturust
Teostaja:     OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija:     Erametsakeskus
Tallinn 2012
Faili saad alla laadida siit!

 

Ülevaade 2012. aasta I kvartali puiduturust
Teostaja:     OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija:     Erametsakeskus
Tallinn 2012
Faili saad alla laadida siit!

 

Ülevaade 2011. aasta IV kvartali puiduturust
Teostaja:     OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija:     Erametsakeskus
Tallinn 2011
Faili saad alla laadida siit!

 

Ülevaade 2011. aasta III kvartali puiduturust
Teostaja:     OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija:     Erametsakeskus
Tallinn 2011
Faili saad alla laadida siit!

 

Ülevaade 2011. aasta II kvartali puiduturust
Teostaja: OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija: Erametsakeskus
Tallinn 2011
Faili saad alla laadida siit!


Ülevaade 2011. aasta I kvartali puiduturust
Teostaja: OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija: Erametsakeskus
Tallinn 2011
Faili saad alla laadida siit!

Metsamaterjali hinnainfo jaanuar 2008
Hinnainfo_jaanuar_2008.doc

 

Metsamaterjali hinnainfo jaanuar-detsember 2007
Hinnainfo_jaanuar-detsember_2007.doc

 

Metsamaterjali hinnainfo jaanuar-oktoober 2007
Hinnainfo_graafik_01-10-07.doc

 

Metsamaterjali hinnainfo jaanuar-mai 2007
Hinnainfo_graafik_01-05-07.doc

 

Metsamaterjali hinnainfo jaanuar-detsember 2006
Hinnainfo_graafik_jaanuar-detsember_2006.doc

 

Metsamaterjali hinnainfo jaanuar-oktoober 2005
Hinnainfo_graafik_jaanuar-oktoober_2005.doc

 

Metsamaterjali hinnainfo september-oktoober 2004
Hinnainfo_september-oktoober_2004.a..doc