Hinnainfo

ARHIIV

Ülevaate koostamist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus

Ülevaade 2016. aasta II kvartali puiduturust
Teostaja: OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija: Erametsakeskus SA
Kohila 2016
Faili saad alla laadida siit!

Erametsa hinnastatistika järgi olid okaspuupalkide hinnad 2016. a teises kvartalis kerges, aga stabiilses languses. Standardpalgid odavnesid peenpalkidega ja männipalk kuusepalgiga võrreldes rohkem. Kvartaliga langesid hinnad standardpalkidel pisut enam kui 2% ja peenpalkidel protsendi jagu vähem. Aastataguse ajaga võrreldes on kõige rohkem odavnenud männipeenpalk (4,4%) ning kõige vähem männipalk (2,7%). Kuusepalkide hinnalangus jäi kolme-nelja protsendi vahele.  2016. aasta teise kvartali lõpu seisuga oli keskmine hind erametsa hinnastatistika alusel männipalgil 66,60 €/tm, männipeenpalgil 61,45 €/tm, kuusepalgil 65,21 €/tm ja kuusepeenpalgil 61,75 €/tm (vt joonis 1 ja tabel 1) .

Riigimetsast müüdavate okaspuupalkide hinnad olid samuti teises kvartalis languses. Kõige enam odavnes kvartaliga männipeenpalk (enam kui 12%). Teiste sortide hinnalangus jäi vahemikku 4,2-5,4%. 2015. aasta poolaasta lõpuga võrreldes oli kuusepalkide hind peaaegu muutumatu, langedes kõigest kuni 0,4%. Männipalkide hinnalangus oli selgelt rohkem. Aastaga odavnesid männipalgid riigimetsas 4,4-6,7% (vt joonis 2 ja tabel 2).

Soomes kallinesid möödunud kolme kuuga okaspuu palkidest kõik sordimendid peale männipeenpalgi, mis odavnes kvartaliga 5%. Kuusepalgid kallinesid enam kui 3% ja männi standardpalk 0,8%. Aastataguse ajaga võrreldes oli  kõige suurema hinnakasvuga kuusepalk (6,2%). Männipeenpalgi hind kasvas ligi 4% ja männipalgi hind enam kui 3% (vt joonis 3 ja tabel 3).

Lehtpuu jämesortimentide hinnades erametsa statistika alusel viimase kolme kuu jooksul suuri muutusi pole toimunud. Ainsana on kolme kuuga kallinenud kasepalk 1,4%. Teiste sortimentide hinnad on jäänud märtsilõpu tasemele. Aastataguse ajaga võrreldes on pilt siiski hoopis teine. Kõik sortimendid on odavnenud, millest lepapalk kõige enam (10,5%). Haavapalk on aastaga odavnenud enam kui 4%, kasesortimendid aga ca 1%. 2016. aasta esimese kvartali lõpu seisuga oli keskmine hind erametsa hinnastatistika alusel  kasepakul 80,88 €/tm, kasepalgil 64,18 €/tm, haavapalgil 38,33 €/tm, lepapalgil 34 €/tm (vt joonis 1 ja tabel 1).

Riigimetsast müüdud lehtpuu jämesortimendid on kõik viimase kolme kuuga odavnenud. Enim on odavnenud kasepakk (15%). Kase- ja lepapalgi hind on märtsi lõpu seisuga langenud u 5%. Eelmise aasta juuniga võrreldes on samuti kõigi kolme sortimendi hinnad langenud: haavapalk ligi 6%, kasepakk ligi 5% ja kasepalk 0,6% (vt joonis 2 ja tabel 2).

Põhjanaabrite juures on kasepalgi hind olnud kasvutrendis. Kolme kuuga on palgi hind kasvanud enam kui 5% ja aastaga ligi 3%. Juunis maksis tihumeeter 58,42 eurot, mis on viimase pooleteise aasta kõrgeim hind (vt joonis 3 ja tabel 3).

Paberipuiduturul on hinnad väga pikalt maas olnud, kuid viimane kvartal tõi siin väikesi positiivseid muutusi. Neljast sordist kolmel toimus väikene hinnakasv ja ainult männipaberipuidu hind langes kvartaliga paar protsenti. Vaatamata väikesele hinnalangususele oli poolaasta kõige kallimaks paberipuidusordiks jätkuvalt männipaberipuit, kuid kuuse- ja kasepuiduga hinnavahe vähenes. 2015. aasta juuni hindadega võrreldes on trend täpselt vastupidine. Ainsana on paar protsenti kallinenud männipuit ning kõik teised sordid on odavnenud, kusjuures kasepuit odavnes enam kui 7% ja haavapuit 10%. Seisuga märts 2016 maksis tihumeeter männipuitu 30,45 €, kuusepuitu 28,25 €, kasepuitu 29,93 € ja haavapuitu 26,65 € (vt tabel 1, joonis 1).

Riigimetsast müüdava paberipuidu kõikide sortide hinnad kukkusid viimase kvartaliga. Eriti tugevalt langes haavapuidu hind (enam kui 22%). Ülejäänud sortidel jäi hinnalangus 4-7% piiresse. Kallimaks sordiks riigimetsas oli kasepaberipuit ja odavaimaks traditsiooniliselt haavapaberipuit.  2015. aasta juuniga võrreldes on aga just haavapuidu hind suurima kasvuga (5%). Lisaks haavapuidule kallines aastaga ka männipuit (ligi 3%). Eriti tugevalt on eelmise aasta poolaastaga võrreldes kukkunud kasepuidu hind (enam kui 15%), kuusepuit on selle ajaga odavnenud  pisut enam kui 4% (vt tabel 3, joonis 3).

Soomes oli jätkuvalt kõige kallimaks paberipuidu sordiks kuusepuit, mis ainsana on möödunud kolme kuuga protsendi kallinenud. Kasepuit odavnes märtsiga võrreldes 0,5% ja männipuit 0,4%. 2015. aasta poolaasta hindadega võrreldes on kuusepuit tuntavalt kallinenud (7%), männipuidu hind on kasvanud 0,3% ja kasepuidu hind kukkunud enam kui protsendi (vt tabel 3, joonis 3).

Tabel 1. Erametsa ümarpuidu hinnad käibemaksuta lõpplaos seisuga juuni 2016

Sort Hind  euro Hinnamuut võrreldes eelmise kvartali hinnaga Hinnamuut võrreldes aasta taguse hinnaga
männipalk 66,60 -2,3% -2,7%
männipeenpalk 61,45 -1,3% -4,4%
kuusepalk 65,21 -2,1% -3,7%
kuusepeenpalk 61,75 -1,4% -3,1%
kasepakk 80,88 0,0% -1,0%
kasepalk 64,18 1,4% -0,9%
haavapalk 38,33 0,0% -4,2%
lepapalk 34,00 0,0% -10,5%
männipaberipuit 30,45 -2,0% 2,0%
kuusepaberipuit 28,25 0,4% -0,4%
kasepaberipuit 29,93 1,0% -7,1%
haavapaberipuit 26,65 1,1% -10,0%
küttepuit 21,31 -1,7% -6,9%

1
Joonis 1. Erametsa puidu hinnad ilma käibemaksuta suuremate ettevõtete lõpplaohindade alusel

2
Joonis 2. RMK puiduhinnad vahelaos (metsas laoplatsil) ilma käibemaksuta (allikas RMK).

Tabel 2. RMK sortimentide vahelaohinnad ja nende  muutumine seisuga juuni 2016 (allikas RMK)

Sortiment Vahelaohind €/tm ilma käibemaksuta Hinnamuut võrreldes kolme kuu taguse hinnaga Hinnamuut võrreldes eelmise aasta sama aja hinnaga
Männipalk 62,15 -5,4% -4,4%
Männipeenpalk 48,18 -12,1% -6,7%
Kuusepalk 60,51 -4,7% -0,4%
Kuusepeenpalk 46,89 -4,2% -0,3%
Kasepakk 85,36 -15,0% -4,9%
Kasepalk 55,45 -4,8% -0,6%
Haavapalk 29,29 -5,3% -5,9%
Männipaberipuit 22,94 -4,3% 2,7%
Kuusepaberipuit 21,69 -7,3% -4,2%
Kasepaberipuit 23,37 -6,6% -15,4%
Haavapaberipuit 17,00 -22,2% 5,1%
Küttepuit 18,15 -7,6% -6,9%
Keskmine 28,17 -26,3% -10,1%
Hakkpuit[1] 30,02 14,7% 5,6%

[1] Lõpplaohind
3
Joonis 3. Soome keskmised ümarpuiduhinnad vahelaos   (allikas Luke, METLA)

Tabel 3. Puiduhindade muutumine Soomes seisuga juuni 2016 (allikas Luke, METLA)

Männi-
palk
Kuuse-
palk
Kase-
palk
Männi-
paberi-
puit
Kuuse-
paberi-
puit
Kase-
paberi-
puit
Männi-
peen-
palk
Kuuse-
peen-
palk
Puiduhind €/tm 57,15 58,42 49,3 27,66 30,51 28,58 35,47 36,97
Võrreldes 3 kuu taguse ajaga 0,8% 3,3% 5,2% -0,4% 1,1% -0,5% -5,0% 3,5%
Võrreldes eelmise aasta sama ajaga 3,2% 6,2% 2,9% 0,3% 7,0% -1,1% 3,7% [1]

[1] Juuni 2015 kuusepeenpalgi hind puudus. Mais 2015 oli hind 33,5 €/tm.
Küttepuidu hind on jätkuvalt erakordselt madalal. Viimastel kuudel küll suurt hinnalangust enam ei toimunud, aga kindlasti oli üheks põhjuseks siin see, et altpoolt tuleb juba küttepuidu varumise omahind vastu, nii et kännurahaks metsaomanikule suurt midagi ei jää. Kolme kuuga on küttepuidu hind odavnenud veel täiendavat 1,7% ja maksis juunis 2016 keskmiselt 21,31 eurot tihumeetri eest. Nii madal hind oli viimati kuus aastat tagasi sügaval masu ajal. Aastataguse ajaga võrreldes on küttepuidu hind langenud 6,9%. Kui kolm kuud tagasi sai kirjutatud, et riigimetsa majandajal on küttepuiduga pisut paremini õnnestunud äri ajada, siis nüüd on ka siin hinnad languses ja eriti märgatavalt kukkus hind just juunis, jäädes pidama 18,15 eurol tihumeetri eest. Madalaim on hind olnud viimase kuue aasta jooksul ühel kuul 2013. aastal. Kolme kuuga on küttepuidu hind riigimetsas langenud 7,6% ja aastaga 6,9%. (vt tabel 1, joonis 1, 2 ja 4). RMK poolt koju toodav eratarbijale mõeldud  küttepuidu hind pole viimastel kuudel muutunud (vt tabel 4). Riigimetsast raidmete varumise hind eratarbijale on 6,50 eurot kuupmeetri kohta (50,70 eur/ha) ja kännupakkude hind 9,90 eurot m³ kuupmeetri kohta (68,43 eur/ha), millele lisandub käibemaks.  RMK poolt müüdava hakke hind on erinevalt küttepuidu hinnast kasvanud, kvartaliga 14,7% ja aastaga 5,6%. Juunis 2016 maksis tihumeeter haket  riigimetsas 30,02 eurot, mis teeb puistekuupmeeetri hinnaks 10,80 eurot (vt tabel 2) .

Tabel 4. RMK Küttepuidu müügihinnad koos kohale toomisega (sh käibemaks) (allikas RMK)

 

 

 

Küttepuidu liik

Hind €/m³ 10.08.2015-01.02.2016 Hind €/m³ alates 01.02.2016

Kogus

10 tm

Kogus

24 tm

Kogus

10 tm

Kogus

24 tm

Lehtpuuküttepuit 38,40 29,76 37,44 28,80
Kuuse- ja männiküttepuit 40,56 31,92 41,16 32,52

Joonis 4. Küttepuidu hinnad käibemaksuta. RMKl vahelaohind (metsas tee ääres laoplatsil), erametsal  lõpplaohind (allikas: RMK, KEM, EPK)

5
Joonis 5. RMK hakke puistekuupmeetri lõpplaohind käibemaksuta eurodes (allikas: RMK)

Kui aasta alguses ennustasid pessimistlikumad prognoosijad 2016. aastaks nafta hinnaks 40-dollarilist barrelihinda , siis märtsi lõpus tundus, et nende ennustus lähebki täide. Aasta teine kvartal siiski kergitas nafta hind märgatavalt ja hind kasvas kolme kuuga keskmiselt enam kui 35% . Dollari odavnemine euro suhtes  (1,8%)  ning küttepuidu odavnemine (1,7%)  tasandasid teineteist, aga nende mõju puidu konkurentsivõimele nafta suhtes on väike. Kuna nafta hind on kallinenud, siis on see üle pika aja puidu konkurentsivõimet nafta suhtes paranenud. Vaatamata sellele on aasta taguse ajaga võrreldes puidu konkurentsivõime nafta suhtes langenud enam kui 15% (vt jooniseid 6 ja 7) .

Kui nafta hinna kasv oli puidu konkurentsivõime suhtes positiivne, siis CO2 madal hind seda ei ole. Kvartal tagasi sai kirjutatud, et CO2 kvootide hinnad on languses ja EUADEC-16 jõudis oma lokaalse miinimumini 4,8 eurot ühe tonni eest.  Nüüd teise poolaasta alguses langes detsembrikuu forwardi hind kuni 5 euroni tonni eest. Langus ca 1 euro tonni CO2 kohta.

6
Joonis 6. Nafta hind (allikas www.plus500.ee)

7
Joonis 7. Nafta ja puidu hinna võrdlus. Võrdluse tegemisel aluseks võetud: 1 barrel naftat võrdub 0.136 t naftat võrdub 0,136 toe; 1t puitu võrdub 2 tm puitu võrdub 0,22 toe (allikas: nafta hind www.plus500.ee, puiduhind KEM hinnastatistika)

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuhi Henrik Välja sõnul on kõige suuremat kasvu oodata vineeri tootmises, mille mahud peaksid vähemalt kahekordistuma. Tänu taastuvenergia potentsiaalile ja populaarsusele on tehtud suuri investeeringuid ka graanulitootmises, mis tarbib seni vähest kasutust leidnud puidusortimente nagu raiejäätmed ja vähemväärtuslikku lehtpuitu. Kiiret ja aktiivset arengut on jätkatud ka puitmajade tootmises, kus on praeguseks saavutatud arvestatav kogemuste pagas, mida hinnatakse ka mujal maailmas, võimaldades meie puitmajatehastel konkureerida nii Skandinaavia kui ka Kesk-Euroopa turgudel. Algselt meie puitmajade tootmise nõrkus, madal automatiseerituse tase, on nüüdseks saanud tugevuseks, võimaldades teha keerulisi eriprojekte, mis on nõudlikud nii koostekvaliteedi kui ka inseneritöö suhtes.

Seni Eestis peamiselt metsa varumisega tegelenud Soome suur puiduettevõte teeb suurinvesteeringu ja kavatseb hakkata vineeri tootma. Börsifirma Metsä Group teatas juuni alguses, et kontserni kuuluv Metsä Wood investeerib Eestisse 50 miljonit eurot, rajab vineeritehase ja loob kuni 200 töökohta.  Vineeritehase täpne asukoht on veel lahtine, kuid kindlasti muudab see olukorra intrigeerivaks. Põhja-Eestis Kohilas tegutseb Kohila Vineer OÜ, Lõuna-Eestis Otepääl UPM-Kymmene Otepää AS, kusjuures mõlemad tehased teevad tänavu suuri investeeringuid tootmise laiendamiseks. Pärnus, Tartus ja ka mujal on kase palki tarbivaid ettevõtteid. Erametsaomanikule teeb selline olukord, kus turule lisandub uusi tegijaid ainult rõõmu.

Hästi on viimasel ajal käinud ka meie haavapuitmassitootja ASi Estonian Celli käsi. Ettevõtte juhatuse liikme Siiri Lahe sõnul on ettevõtte nõudlusportfell tunduvalt suurem kui tootmismaht. “Meie ladu on tühi, meie nõudlusportfell on kaugelt suurem, kui meie praegused tootmismahud seda on,” ütles Lahe Eesti Puidu- ja Metsatööstuste Liidu konverentsil. Kui ettevõtte tehase planeeritud tootmismaht oli 140 000 tonni, siis mullu jõudis see 170 000 tonnini. Viimastel aastatel on ettevõte investeerinud tootmise efektiivsemaks muutmisse 17 miljonit eurot. “Investeeringute tulemusel on nii elektri- kui gaasitarbimine vähenenud rohkem kui 30 protsenti,” ütles Lahe. Enne investeeringuid oli ettevõte Lahe sõnul kahjumis, kuid 2014. aastal jõudis nulli ja 2015. aastal juba kasumisse.  ASi Estonian Cell müügikäive kasvas 2015. aastal 13% ehk 8,8 miljoni euro võrra, ettevõtte müügi- ja tootmismahud jõudsid rekordilisele tasemele. Aruandeaasta puhaskasum oli 2,8 miljonit eurot. 2015. aastal oli Estonian Cell müügitulu 77,9 miljonit eurot ja toodetud puitmass eksporditi jätkuvalt 100%-liselt erinevatesse Euroopa ja Aasia riikidesse. Ettevõte otsib aktiivselt uusi sihtturge, millise tulemuslikkust kinnitasid 2015. aastal alustatud tarned Lõuna-Aafrika Vabariiki. Ekspordi sihtriikide edetabeli eesotsa tõusis taas Saksamaa 22%-ga, järgnesid India, Prantsusmaa, Itaalia ja Lõuna-Korea. Ettevõte müüb puitmassi enam kui 30 riigi paberitööstustele.

Koostöös Eesti kapitalile kuuluva GreenGas Energy OÜ-ga rajatakse Kundasse ka  Baltimaade esimene biometaani tootmisüksus. Investeeringu väärtus on ligi 3,5 miljonit eurot ja aastaseks tootmismahuks on kavandatud 6-7 miljonit kuupmeetrit biometaani. Toodang peaks jõudma gaasivõrku 2017. aastal  ning seeläbi tõstma veelgi ettevõtte konkurentsivõimet nii majanduslikust kui keskkonnahoiu vaatevinklist.

Tootmist laiendab tänavu ka AS Toftan, mis investeerib ca 30 mln eurot, et luua täiendavaid võimalusi peenpalgi saagimiseks ning otsida lisatooret seni paberipuiduks minevast toormest. Uus saeveski peaks valmima käesoleva aasta viimases kvartalis. ,

Eesti palkmajatootja Finnlog üritab saada jalga uksevahele Hiina turul. Eeltööd on tehtud juba viis aastat ja nüüd sõlmitud koostöö- ja edasimüügilepingu raames ehitatakse Xiameni lähistele üks kahekorruseline näidispalkmaja.

Kui kolm kuud tagasi saime kirjutada, et Baltimaade suurima pelletitootja ASi Graanul kasvatab tootmismahtu nii ülevõtmiste kui ka tootmiste laiendamisega ja perioodil 2015-2017 ulatuvad investeeringud Eestis saja miljoni euroni ning mõnevõrra vähem investeeritakse Lätisse,  siis nüüd tuleb uudis, et Graanul Invest ostis Belgias Flandria regioonis Genkis Langero elektrijaama, mille 470 MW võimsusega söekatlad ehitatakse ümber pelletiküttele. Investeering on suurusjärgus 250 miljonit eurot. Elektrijaama täiskoormusel töötamisel kasutab jaam 1,8 miljonit tonni pelleteid aastas. Jaama ümberehitus kütuse vahetamiseks peab olema lõpetatud 2018. aasta sügiseks.

Investeeringuid bioenergiasektorisse tehakse ka Eestis. Väosse ehitatav elektri- ja küttejaam Väo II suurendab kindlasti kohaliku biokütuse kasutamist. Jaama avamine on kavas tänavu sügisel ja peaks katma 50 000 kodumajapidamise elektrivajaduse. Ühtlasi katab see ligi 20% Tallinna kaugküttevõrgu soojavajadusest.

Eesti üks suuremaid soojuse tootjaid Adven Eesti kinnitas aastateks 2017-2020 investeerimiskava, kus ligi 9 miljonit eurot on kavandatud 13 kaugküttepiirkonna üle viimiseks biokütustele.  Ettevõtte juhi Urmo Heinami sõnul on juba investeeringuteks valmis Laagri ja Loo piirkonnad. «Ootame hetkel KIKi otsust rahastustaotlusele, et viia mõlemad piirkonnad loodetavasti juba järgmisel aastal üle biomassist toodetud energiale. Järgmisesse taotlusvooru valmistame ette projekte Sauele, Haabneeme, Kundasse ja Narva-Jõesuusse,» rääkis ta. Lisaks nimetatud piirkondadele teostatakse analüüse veel üheksas väiksemas kaugküttepiirkonnas.
Venemaa okaspuu ümarpuidu eksport kasvas tänavu esimeses kvartalis enam kui 11%, olles 3,1 mln tm.  Vaatamata kasvanud ümarpuidu ekspordile, tuleb teateid ka suurenenud saematerjali tootmisest. Juunis kasvas saematerjali tootmine 4,4%, olles ümmarguselt 2 mln m3.  Samuti annab EUWID teada uue saeveski ehitamisest Venemaale. Loode-Venemaa puidutööstusettevõte Cherepovetsles Veregonets-Belozerskis ehitab saeveskit, mille toodangumahuks on 100 000 m³ okaspuusaematerjali.  Kasvab ka saematerjali import Venemaalt Eestisse. Kui kümmekond aastat tagasi tuli umbes pool saepalgist Venemaalt, siis nüüd tuleb sealt suures koguses saematerjali. Eelmisel aastal imporditi kokku 1,08 miljonit kuupmeetrit saematerjali, millest veidi üle poole ehk 51,1 protsenti tuli Venemaalt. Eriti jõudsalt on viimastel aastatel kasvanud kuuse saematerjali import Venemaalt, mullu toodi sealtpoolt Eestisse 76 protsenti kogu imporditud kuuse saematerjalist. Ekspordi kasvu üheks põhjuseks on kindlasti soodne hind. Samas on mõned ettevõtted toonud põhjuseks, miks Venemaalt imporditud saematerjali ei kasutata, kõikuv kvaliteet.
Soome Loodusressursside Instituut (Luke) teatab, et metsavarumine saavutas eelmisel aastal Soomes rekordilise mahu 68 mln tm, kasvades aastaga 4%. Raiemahust 58,8 mln m3 ehk 86% läks tooraineks tselluloosi- või saetööstusele ja 9,2 mln tm energiasektorile.  Tehnoloogilise puidu mahust (34 mln tm) moodustas mänd 15,8 mln tm, kuusk 9,4 mln tm ja lehtpuupuit 8,8 mln tm. Saetööstusele minevast puidust (24,9 mln tm) oli kõige rohkem kuuske (12,9 mln tm). Männipuitu raiuti saematerjali tootmiseks 11 mln tm ja lehtpuupuitu 1,06 mln tm.
Soome Westas Group suurendab Poris asuva Pihlava saeveski tootmismahtusid, investeerides selleks umbes 3 mln eurot. Läbi investeeringu tõuseb aastane saematerjali toodangumaht 230 000 m3-ni, mis tähendab 120 000 tm täiendavat palgi mahtu.
Teises kvartalis kasvas Poolas saematerjali toodang eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 8% 773 000 m³-le, teatab Poola Statistikaamet. Okaspuusaematerjali maht on kasvanud pisut enam, 9% 706 000 m3-le ning moodustab kogu saematerjali toodangust 91%. Lehtpuusaematerjali toodangu maht oli 67 000 m3, mis tähendab teise kvartali kasvuks 5%. Esimeses kvartalis oli saematerjali toodangu kasv väiksem (2%), mistõttu poolaasta toodangu kasv oli 5% ning kokku toodeti saematerjali poole aastaga 1,48 mln m3. Okaspuusaematerjali toodeti tänavu esimese kuue kuuga 1,35 mln m3 (kasv 5%) ja lehtpuusaematerjali 0,13 mln m3 (kasv 9%).
Saksamaal oli okaspuusaematerjali tootmise maht esimeses kvartalis 4,11 mln m3 ehk samal tasemel mis eelmisel aastal. Kui vaadata puuliigiti, siis kuuse saematerjali tootmine vähenes esimesl kvartalis 0,4% ja oli 3,13 mln m3. Kasv tuli eelkõige männi saematerjali tootmisest (+5,9% ja kogumaht 576 000 m3). Samuti kasvas pisut teistest okaspuudest valmistatud saematerjali tootmine (+0,7% ja kogumaht 407 000 m3). Höövelmaterjali tootmismahu kasv oli aga märksa suurem (+17,8%), olles ligi 781 000 m3.
Rootsi metsandusettevõte Södra kavandab ümberstruktureerida oma saeveskite divisjoni, et suurendada kasumlikkust. Ümberkujundamine sisaldab Ramkvilla ja Torsåse okaspuidu saeveskite sulgemist ja Djursdala lehtpuidu saeveski müümist. Lisaks sellele kavandatakse vähendada tootmist Värö ja Mönsteråse saeveskites. Eelpool kirjeldatud tegevuste läbi väheneb okaspuu saematerjali tootmine ca 200 000 m3 võrra. Samas kavatsetakse investeerida ja suurendada tootmist Långasjö saeveskis tõstes tootmismahtu 280 000 m³-lt aastas 360 000 m³-le aastas.
Tänavu aasta esimese kolme kuuga on Jaapan importinud Euroopast kolmandiku võrra rohkem puitu kui eelmisel aastal samal ajal. Impordi kogumaht oli ligi 689000 m3. Import Soomest kasvas 43% ja Rootsist 37%, kuid kõige enam kasvas sissevedu hoopis Austriast (+85%). Kõige enam aga kahanes import Rumeeniast, kust see vähenes 21%.
Kui saematerjali import Jaapanisse kasvas, siis Suurbritanniasse see tänavu aasta esimeses kvartalis vähenes. Vähenemine oli 4% ning kokku importis Suurbritannia kolme kuuga 1,13 mln m3. Vastavalt Eurostati andmetele moodustas import EL maadest ligi 1,2 mln m3, mis tähendab  5% tagasiminekut eelmise aasta sama perioodiga võrreldes. Soomest vähenes import 9%, Rootsist 3% ja Iirimaalt 1%. Seevastu kasvas import Ida-Euroopast: Lätist 1%, Leedust 88% ja Tšehhist 42%. Mitte EL maadest kasvas import 9% ja oli pisut enam kui 111 000 m3, kusjuures kõige enam kasvas import Venemaalt (+16%) ja oli ligi 88 000 m3. Sortimentidest kasvas kuuse saematerjali import 8% ja oli 437 000 m3. Muu okaspuupuidu (va männipuit) saematerjali import kasvas 12% ning oli ligi 274 000 m3. Männi saematerjali import vähenes 8% ning oli ligi 274 000 m3. Höövelmaterjali import oli 415 500 m3, mis tähendab koguni 15% tagasi minekut.
Euroopa Paberitööstuse konföderatsiooni (CEPI) teatel oli 2015. aastal puidu vajaduses paberitööstuses kerge tagasiminek. Paberitööstus tarbis eelmisel aastal 144,6 mln m3 ümarpuitu ja haket, mis tähendab 1,3% vähenemist 2014. aastaga võrreldes. Hakke kasutamine vähenes 0,2% ja oli 35,5 mln m3, kusjuures okaspuu hake moodustas 94%. Ümarpuidu kasutamine vähenes eelmisel aastal 1,7% ning oli 109 mln m3. Kasutatud ümarpuidust moodustas okaspuupuit 65% ja lehtpuupuit 35%. Kui okaspuu ümarpuidu kasutamine vähenes aastaga 2,6%, siis lehtpuu ümarpuidu kasutamine ületas napilt 2014. aasta taset.
Soome Äänekoskisse rajatav biomassitehas on Soome puidutööstuse ajaloo suurim investeering, mis peaks realiseeruma 2017. aasta lõpuks. Uue tehase maksumus on muljetavaldav 1,2 miljardit eurot ning see on ka üheks põhjuseks, miks tasub taas kord sellele investeeringule tähelepanu pöörata. Balti riikide ajakirjanikega kohtudes selgitas Metsä Fibre’i tehase juht Camilla Wikström, et nii üllatav kui see ka pole, on puidutööstuse uue tõusu taga e-kaubandus. Tõsi, tavalise paberi nõudlus on maailmas 35% vähenenud ja see suundumus jätkub. Kuid samal ajal on tõusujoonel õhukese papi ja kartongi tootmine, sest e-kaubanduse võidukäik tähendab ka aina rohkemate asjade pakendamist. „Samuti ekspordime palju tselluloosi laevadega Hiinasse ja mujale Aasiasse (kokku 26% kogutoodangust), kus sellest töödeldakse majapidamis- ja tualettpaberit. Praegu ongi Hiina meie kõige kiiremini kasvav turg,” rääkis Wikström. Praegune tehas toodab aastas 0,5 miljonit tonni tselluloosi, uus tehas hakkab tootma 1,3 miljonit tonni. See tähendab ka märksa suurema koguse puidu kasutamist ja metsaraiet (2,4 miljonit kuupmeetrit vs. 6,5 miljonit kuupmeetrit puitu). Wikströmi kinnitusel tarnitakse ka suurema koguse puhul puit kohale Soomest, lihtsalt suuremalt maa-alalt, mis hõlmab nii Kesk- kui ka Lääne-Soomet.

Soome metsatööstuskontsern UPM-Kymmene investeerib Kymi tselluloositehasesse 98 miljonit eurot, et oma positsiooni sektoris tugevdada, teatas ettevõte börsile. Kymi tehase tootmisvõimsus peaks praeguselt 700 000 tonnilt 2017. aasta lõpuks kasvama 870 000 tonnini. Investeering algab koheselt ning uued seadmed ühendatakse tootmisprotsessi järgmise tehase töö plaanilise seiskamise ajal tuleva aasta sügisel.

Soome metsanduse hiid Stora Enso kaalub paberitootmise divisjoni tulevikku. Ettevõte teatas oma aruandes, et on käivitanud paberidivisjoni hindamise “püüdes leida efektiivsemat moodust paberiäri opereerimiseks tulevikus” ja et eesmärk on “luua parimad tingimused, et konkureerida kasvava kulusurve ja kukkuva nõudluse ajal”. Varem on Stora Enso teatanud, et kaalutakse ka divisjoni müüki, vahendas Soome ajaleht Taloussanomat. Müügis on Stora Enso Kabeli paberitehas Saksamaal ja Suzhou tehas Hiinas. Tehingud on kavas lõpule viia aasta teisel poolel.
Lähituleviku puiduturgu mõjutab negatiivselt kõige enam juuli alguses Lõuna-Eestis toimunud äikesetormid, mis esialgsetel hinnangutel kahjustasid metsa vähemalt veerand miljoni tihumeetri ulatuses. Kui algselt prognoositi riigimetsas kahjustuse suuruseks 100 000 tm, siis hiljem on kahjustuse suurust korrigeeritud ülesse poole, 180 000 tm-ni.  Osa kannatada saanud metsast asub kaitsealadel ja seepärast on ebaselge, palju sealt puitu raiuda lubatakse. Kindlasti mängib RMK osa arvestuslanki ümber teiste piirkondadega. Samas tuleb arvestada samal ajal ka Põhja-Lätis toimunud tormikahjudega, mis kuuldavasti olid suuremad kui Eestis. Nii mõnigi ettevõte reageeris üsna kiiresti pärast tormi jämesortimentide hindade allapoole korrigeerimisega. Paberipuidu hind ei reageerinud nii kiiresti ning jätkus  koguni kerge hinnatõus. Küttepuidu hind püsib oma väga madalal hinnatasemel ja sellel pole kuhugi enam suurt kukkuda.  Kas Lõuna-Eestis toimuv ka teistes Eesti piirkondades puidu hindasid allapoole kisub saame näha juba õige pea. Üks on selge, et lähikuudel jõuab puiduturule tormi piirkonnast täiendavat puitu, mis on kohati ka madalama kvaliteediga. Ja vaevalt et see puidu hindadele positiivselt mõjub. Teisalt, nähes puidutöösturite optimismi ja investeeringute mahtusid, tundub vähemalt kaugem tulevik tänasest ja homsest päevast helgem olevat.

Kasutatud lühendid:
EL – Euroopa Liit
EMK – SA Erametsakeskus
EMPL – Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit
EPK – Eesti Puidumüügikeskus
ERR – Eesti Rahvusringhääling
EUWID – Europäischer Wirtschaftsdienst
KEM – Keskühistu Eramets
Luke – Luonnonvarakeskus (Soome Loodusressursside Instituut)
METLA – Metsäntutkimuslaitos
OP – okaspuit
pm³ – puistekuupmeeter
RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus
tm – tihumeeter, võrdub kuupmeetriga (m³)
USD – Ameerika Ühendriikide dollar

 

 

Ülevaate koostamist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus

ARHIIV

Ülevaade 2016. aasta I kvartali puiduturust
Teostaja: OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija: Erametsakeskus SA
Kohila 2016
Faili saad alla laadida siit!

Ülevaade 2015. aasta IV kvartali puiduturust
Teostaja: OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija: Erametsakeskus SA
Kohila 2015
Faili saad alla laadida siit!

Ülevaade 2015. aasta III kvartali puiduturust
Teostaja: OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija: Erametsakeskus SA
Kohila 2015
Faili saad alla laadida siit!

Ülevaade 2015. aasta II kvartali puiduturust
Teostaja: OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija: Erametsakeskus SA
Kohila 2015
Faili saad alla laadida siit!

Ülevaade 2015. aasta I kvartali puiduturust
Teostaja: OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija: Erametsakeskus SA
Kohila 2015
Faili saad alla laadida siit!

Ülevaade 2014. aasta IV kvartali puiduturust
Teostaja: OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija: Erametsakeskus SA
Kohila 2014
Faili saad alla laadida siit!

Ülevaade 2014. aasta III kvartali puiduturust
Teostaja:     OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija:     Erametsakeskus
Kohila 2014
Faili saad alla laadida siit!

Ülevaade 2014. aasta II kvartali puiduturust
Teostaja:     OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija:     Erametsakeskus
Kohila 2014
Faili saad alla laadida siit!

Ülevaade 2014. aasta I kvartali puiduturust
Teostaja:     OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija:     Erametsakeskus
Kohila 2014
Faili saad alla laadida siit!

Ülevaade 2013. aasta IV kvartali puiduturust
Teostaja:     OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija:     Erametsakeskus
Kohila 2013
Faili saad alla laadida siit!

Ülevaade 2013. aasta III kvartali puiduturust
Teostaja:     OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija:     Erametsakeskus
Kohila 2013
Faili saad alla laadida siit!

Ülevaade 2013. aasta II kvartali puiduturust
Teostaja:     OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija:     Erametsakeskus
Kohila 2013
Faili saad alla laadida siit!

Ülevaade 2013. aasta I kvartali puiduturust
Teostaja:     OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija:     Erametsakeskus
Tallinn 2013
Faili saad alla laadida siit!

Ülevaade 2012. aasta IV kvartali puiduturust
Teostaja:     OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija:     Erametsakeskus
Tallinn 2012
Faili saad alla laadida siit!

 

Ülevaade 2012. aasta III kvartali puiduturust
Teostaja:     OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija:     Erametsakeskus
Tallinn 2012
Faili saad alla laadida siit!

 

Ülevaade 2012. aasta II kvartali puiduturust
Teostaja:     OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija:     Erametsakeskus
Tallinn 2012
Faili saad alla laadida siit!

 

Ülevaade 2012. aasta I kvartali puiduturust
Teostaja:     OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija:     Erametsakeskus
Tallinn 2012
Faili saad alla laadida siit!

 

Ülevaade 2011. aasta IV kvartali puiduturust
Teostaja:     OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija:     Erametsakeskus
Tallinn 2011
Faili saad alla laadida siit!

 

Ülevaade 2011. aasta III kvartali puiduturust
Teostaja:     OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija:     Erametsakeskus
Tallinn 2011
Faili saad alla laadida siit!

 

Ülevaade 2011. aasta II kvartali puiduturust
Teostaja: OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija: Erametsakeskus
Tallinn 2011
Faili saad alla laadida siit!


Ülevaade 2011. aasta I kvartali puiduturust
Teostaja: OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija: Erametsakeskus
Tallinn 2011
Faili saad alla laadida siit!

Metsamaterjali hinnainfo jaanuar 2008
Hinnainfo_jaanuar_2008.doc

 

Metsamaterjali hinnainfo jaanuar-detsember 2007
Hinnainfo_jaanuar-detsember_2007.doc

 

Metsamaterjali hinnainfo jaanuar-oktoober 2007
Hinnainfo_graafik_01-10-07.doc

 

Metsamaterjali hinnainfo jaanuar-mai 2007
Hinnainfo_graafik_01-05-07.doc

 

Metsamaterjali hinnainfo jaanuar-detsember 2006
Hinnainfo_graafik_jaanuar-detsember_2006.doc

 

Metsamaterjali hinnainfo jaanuar-oktoober 2005
Hinnainfo_graafik_jaanuar-oktoober_2005.doc

 

Metsamaterjali hinnainfo september-oktoober 2004
Hinnainfo_september-oktoober_2004.a..doc