Hinnainfo

ARHIIV

Ülevaate koostamist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus

Ülevaade 2016. aasta IV kvartali puiduturust
Teostaja: OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija: Erametsakeskus SA
Kohila 2017
Faili saad alla laadida siit!

Erametsa hinnastatistika järgi olid okaspuupalkide hinnad 2016. a neljandas kvartalis kerges kasvus. Männipalkide hinnakasv jäi 1,5-2,0% piiresse, kuusepalkide hinnad kasvasid enam, ca 3,5%. Aastataguse ajaga võrreldes on männipalkide hinnad miinuses. 2015. aasta lõpuga võrreldes on männi standardpalgid odavnenud 3% ja männipeenpalgid 1%. Seevastu kuusepalkide hinnad on sama ajaga võrreldes kasvanud kuni 2,5%. 2016. aasta neljanda kvartali lõpu seisuga oli keskmine hind erametsa hinnastatistika alusel männipalgil 66,11 €/tm, männipeenpalgil 62,40 €/tm, kuusepalgil 67,99 €/tm ja kuusepeenpalgil 64,50 €/tm (vt joonis 1 ja tabel 1) .

Riigimetsast müüdavate okaspuupalkide keskmine hind kasvas ka aasta viimases kvartalis kõigi sortimentide lõikes. Enam kallines männipalk (3,5%), kuusepalgi hind kasvas enam kui 2% ja okaspuupeenpalkide hinnad pisut enam kui üks protsent. Aastataguse ajaga võrreldes ei ole pilt siiski nii ühtlane. 2015. aasta detsembriga võrreldes oli kerge hinnalangus männipeenpalgil (1,1%), männi standardpalk kallines ligi kaks protsenti, kuid kuusepalkide hinnad kasvasid märksa enam. Standardpalk kallines enam kui 5% ja peenpalgi hinnakasv oli koguni 6,6% (vt joonis 2 ja tabel 2). Aasta keskmisi hindu võrreldes jäävad 2016. aasta männipalkide hinnad kolme eelneva aasta hindadele alla. Kuusepalkide 2016. aasta keskmine  hind oli 2015. aasta omast parem, kuid 6-7% kehvem kui 2014. aasta hind. Läbi aegade kõrgeimad hinnad olid 2007. ja 2008. aastal (vt joonis 3).

Põhjanaabrite juures kõikus männipalgi hind viimases kvartalis pisut üles-alla, kuid detsembris jäi ta pidama samal tasemel, mis oli kolmanda kvartali lõpus. Kuusepalkide hinnad kõikusid aasta viimastel kuudel paari protsendi ulatuses olles detsembris septembriga võrreldes 0,6% plussis. Okaspuu peenpalkide hinnad kasvasid aasta viimase kvartaliga märksa enam, ligi 5%. Aastataguse ajaga võrreldes on kõikide sortimentide hinnad kasvanud. Enam on 2015. aasta detsembriga võrreldes kallinenud kuusepalgid (5-6%), männi standardpalk kallines 2,5% ja männipeenpalk ligi 4% (vt joonis 4 ja tabel 3). Aastate keskmisisi hindasid vaadates on 2016. aasta okaspuupalkide hinnad 2015. aasta hindadega võrreldes kõrgemad. Kui enamasti on männipalgid pisut kallimad kui kuusepalgid, siis 2016. aastal ületasid kuusepalkide hinnad männipalkide hinnad (vt joonis 5).

Lehtpuu jämesortimentide hinnad on erametsa hinnastatistika alusel viimasel kolmel kuul püsinud valdavalt muutusteta. Ainsana on kasvanud kasepalgi hind 2%. Aastataguse ajaga võrreldes on hind kasepakul kasvanud poolteist ja kasepalgil ligi pool protsenti. Lepapalk on aastaga odavnenud ligi 6% ja haavapalk 4%. 2016. aasta neljanda kvartali lõpu seisuga oli keskmine hind erametsa hinnastatistika alusel  kasepakul 80,70 €/tm, kasepalgil 62,94 €/tm, haavapalgil 36,50 €/tm, lepapalgil 32 €/tm (vt joonis 1 ja tabel 1).

Riigimetsast müüdava kasepaku hind tegi 2016. aasta kolmandas kvartalis suure hüppe ülesse ja on sellele tasemele pidama jäänud. Aasta viimasel kolmel kuul kõikus paku hind umbes ühe euro ulatuses ning lõpetas aasta 105,22 €/tm tasemel. Hinnakasv 2,5% septembriga võrreldes. Kasepalgi hind on aasta viimasel kvartalil kasvanud enam kui 4% ja haavapalk 0,2%. Eelmise aasta detsembriga võrreldes on kasepaku hind kasvanud korralikud 10%. Kasepalgi hind on aastaga kallinenud 4% ja haavapalk 1,5% odavnenud (vt joonis 2 ja tabel 2). Kui aasta keskmisi hindu omavahel võrreldes oli 2015. aasta kasepaku hind viimase 10 aasta madalaim, siis 2016. aasta keskmine tulemus on selles aegreas kuues. Kasepalgi aasta keskmine hind jäi eelmise aasta hinnale alla  ja  oli viimase 10 aasta lõikes paremuselt viies. Haavapalgi aasta keskmine hind oli viimase kuue aasta kehveim ning 10 aasta lõikes pole pilt palju parem. 2016. aasta  hind platseerus 8. kohale (vt joonis 3).

Soomes kasvas 2016. aasta keskel kasepalgi tihumeetri hind paaril kuul pea 50 euroni, kuid langes siis oma tavapärasele tasemele 46-47 euro vahele. Aasta viimases kvartalis kasvas hind 0,7% ja aastataguse ajaga võrreldes 0,9%  (vt joonis 4 ja tabel 3). 2016. aasta keskmine hind oli põhjanaabritel hea. Pärast 2008. aastat pole kõrgeimat aasta keskmist hinda olnud (vt joonis 5).

Aasta viimases kvartalis on paberipuiduturul paranenud olukord okaspuupuidul ja lehtpuupuidu hinnad on langenud. Kuigi kolme viimase kuuga on kuusepuidu hind kasvanud 4% ja männipuidu hind 3%, on kõrgeima hinnaga paberipuiduks ikkagi männipuit.  Kasepuit on kvartaliga odavnenud 0,3% ja kaavapuit 1,7%. Eelmise aasta sama ajaga võrreldes on korraliku hüppe ülesse teinud nii kuusepuidu (ligi 13%) kui ka männipuidu (ligi 11%) hind. Haavapuit on kolme kuuga odavnenud ligi 8% ja kasepuit enam kui 3%. Seisuga detsember 2016 maksis tihumeeter männipaberipuitu 33,57 €, kuusepaberipuitu 33,34 €, kasepaberipuitu 30,74 € ja haavapaberipuitu 26,93 € (vt tabel 1, joonis 1).

Kõik riigimetsast müüdavate paberipuidu sortide hinnad kasvasid viimase kvartaliga. Kui lehtpuupuidu hinnad kasvasid paar-kolm kümnendikprotsenti, siis männipuit kallines 5% ka kuusepuit ligi 4%. Nii pidigi kasepuit kallima sordi nimetuse loovutama männipuidule.  Eelpool toodut arvesse võttes pole üllatus, et 2015. aasta detsembriga võrreldes on korraliku kasvu teinud männipuidu hind (6,6%). Kuusepuidu hind on aastataguse ajaga võrreldes kasvanud 2,6% ja haavapuit 0,7%. Ainsana on odavnenud kasepuidu hind ja seda mitte vähe (enam kui 8%) (vt tabel 3, joonis 2). Aasta keskmisi hindu võrreldes polnud 2016. aasta suurem asi. Viimase kümnendi jooksul on männi- ja kuusepuidu hind on olnud parem ainult kahel aastal ja kasepuidul ühel aastal. Ainult haavapuidu hind riigimetsas oli viimase kümnendi parim. Samas tuleb meelde tuletada, et haavapuit on jätkuvalt odavaim paberipuidu sort, vaatamata pidevale hinnakasvule (vt joonis 3).

Põhjanaabritel on terve tänavuse aasta kõige kallimaks paberipuidu sordiks olnud kuusepuit, olles ainsaks sordiks, mille hind on kasvanud nii viimase kolme kuu kui ka aasta taguse ajaga võrreldes. Männipuit odavnes viimasel kvartalil paar protsenti, kuid aasta lõikes männipuidu hind siiski ühe protsendi võrra kasvas. Languses on olnud kasepuidu hind, mis odavnes nii kolme kuu kui aastataguse ajaga võrreldes (vt tabel 3, joonis 4). Kui võrrelda aasta keskmisi hindu, siis 2016. aasta ei olnud suurem asi ka soomlastele. 2008. aastast alates on halvim männi- ja kasepuidu hind olnud ainult korra (männipuidul 2015. a ja kasepuidul 2009. a), kuusepuidu hinnast oli nii paremaid kui halvemaid aastaid võrdelt 4.

Tabel 1. Erametsa ümarpuidu hinnad käibemaksuta lõpplaos seisuga detsember 2016

Sort Hind  euro Hinnamuut võrreldes eelmise kvartali hinnaga Hinnamuut võrreldes aasta taguse hinnaga
männipalk 66,11 1,5% -3,1%
männipeenpalk 62,40 2,0% -1,1%
kuusepalk 67,99 3,6% 2,2%
kuusepeenpalk 64,50 3,5% 2,5%
kasepakk 80,70 0,0% 1,5%
kasepalk 62,94 2,0% 0,4%
haavapalk 36,50 0,0% -3,9%
lepapalk 32,00 0,0% -5,9%
männipaberipuit 33,57 3,1% 10,7%
kuusepaberipuit 33,34 4,1% 12,9%
kasepaberipuit 30,74 -0,3% -3,1%
haavapaberipuit 26,93 -1,7% -7,9%
küttepuit 20,68 -3,9% -11,4%

 

Joonis1
Joonis 1. Erametsa puidu hinnad ilma käibemaksuta suuremate ettevõtete lõpplaohindade alusel
Joonis2
Joonis 2. RMK puiduhinnad vahelaos (metsas laoplatsil) ilma käibemaksuta (allikas RMK).
Joonis3
Joonis 3. RMK aasta keskmised hinnad ilma käibemaksuta (allikas RMK)

Tabel 2. RMK sortimentide vahelaohinnad ja nende  muutumine seisuga detsember 2016 (allikas RMK)

Sortiment Vahelaohind €/tm ilma käibemaksuta Hinnamuut võrreldes kolme kuu taguse hinnaga Hinnamuut võrreldes eelmise aasta sama aja hinnaga
Männipalk 65,29 3,5% 1,8%
Männipeenpalk 51,58 1,2% -1,1%
Kuusepalk 63,54 2,3% 5,1%
Kuusepeenpalk 49,39 1,2% 6,6%
Kasepakk 105,22 2,5% 9,8%
Kasepalk 59,86 4,3% 3,9%
Haavapalk 31,53 0,2% -1,5%
Männipaberipuit 24,38 5,0% 6,6%
Kuusepaberipuit 23,96 3,9% 2,6%
Kasepaberipuit 23,79 0,2% -8,1%
Haavapaberipuit 19,48 0,3% 0,7%
Küttepuit 18,36 -2,8% -5,6%
Keskmine 37,98 -4,2% -3,0%
Hakkpuit[1] 25,55 -13,2% -9,4%

[1] Lõpplaohind
Joonis4
Joonis 4. Soome keskmised ümarpuiduhinnad vahelaos   (allikas Luke, METLA)
Joonis5
Joonis 5. Soome aastate keskmised hinnad ümarpuiduhinnad vahelaos  arvutatuna kuu hindade aritmeetilise keskmise järgi (allikas METLA)

Tabel 3. Puiduhindade muutumine Soomes seisuga detsember 2016 (allikas Luke, METLA)

Männi-
palk
Kuuse-
palk
Kase-
palk
Männi-
paberi-
puit
Kuuse-
paberi-
puit
Kase-
paberi-
puit
Männi-
peen-
palk
Kuuse-
peen-
palk
Puiduhind €/tm 57,15 58,14 46,77 27,57 30,52 27,77 35,75 37,25
Võrreldes 3 kuu taguse ajaga 0,0% 0,6% 0,7% -2,1% 2,2% -3,1% 4,9% 4,6%
Võrreldes eelmise aasta sama ajaga 2,5% 6,0% 0,9% 1,0% 3,8% -3,7% 3,8% 5,3%

Küttepuidu hind on jätkuvalt erakordselt madalal ning vaatamata sellele oli veel ruumi hinnalanguseks viimasel kvartalil (hinnalangus ligi 4%). Terve 2016. aasta on küttepuidu tihumeetri keskmine hind püsinud madalamal 22 eurost ning oli aasta lõpuks 20,40 €/tm. Aastataguse ajaga võrreldes on küttepuidu hind langenud enam kui 11%. Riigimetsas maksis küttepuit detsembris septembriga võrreldes 2,8% ja aastataguse ajaga võrreldes 5,6% vähem (vt tabel 1, joonis 1, 2 ja 6). RMK poolt koju toodav eratarbijale mõeldud  küttepuidu hind pole viimastel kuudel muutunud (vt tabel 4). Riigimetsast raidmete varumise hind eratarbijale on 6,50 eurot kuupmeetri kohta (50,70 eur/ha) ja kännupakkude hind 9,90 eurot m³ kuupmeetri kohta (68,43 eur/ha), millele lisandub käibemaks.  RMK poolt müüdava hakke hind on võrreldes möödunud kvartaliga 13,2% ja 2015. aasta detsembriga 9,4% odavnenud. Aasta keskel küllaltki korralik hind on aasta lõpuks taandunud viimase nelja aasta madalaimale tasemele. Ainult ühel kuul, 2013. a veebruaris, on hind veel madalam olnud. Detsembris 2016 maksis tihumeeter haket  riigimetsas 25,55 eurot, mis teeb puistekuupmeeetri hinnaks 9,19 eurot (vt tabel 2 ja joonis 7) .

Erametsa hinnastatistika tugineb lõpplao hindadel.  Kui metsaomanik soovib välja arvutada kännuraha (kasvava metsa müügi hinda), siis tuleks lõpplaohinnast maha lahutada puidu varumiskulud (raiumine ja kokkuvedu) ning autotransport lõpplattu (tarbija juurde). Erametsakeskuse soovil on nüüdsest aruandele lisatud ka hinnang varumis- ja transpordikulude kohta ning nende baasil arvestatud kännuraha. Varumiskulud sõltuvad paljudest aspektidest nagu näiteks: raielangist, raieviisist, valitud tehnoloogiast, asukohast metsatee suhtes jne (vt tabel 4). Seega on iga langi varumiskulud unikaalsed ja täpselt ei ole võimalik määratleda. Keskmiste varumis- ja transpordikulude teada saamiseks on pöördutud info saamiseks metsaühistute poole, kes ka ise puidu varumist ja müüki organiseerivad.

Transpordikulu sõltub eelkõige lõpplao kaugusest (teekonna pikkusest), eeldusel, et sõidetakse täiskoormaga.  Nii võib tekkida olukord, kus 2-3 eurot odavama lõpplaohinna aga väikese veokauguse korral on kännuraha, mis metsaomanikule jääb, suurem. Koorma suuruse roll tuleb hästi esile RMK küttepuidu müügihindades (vt tabel 6), kus väiksema koguse eest tuleb tarbijal maksta tihumeetri kohta rohkem.

Kuna vastanud metsaühistute arv osutus liialt väikeseks, tuli varumis- ja transpordikulu määramiseks kasutada ka ekspertarvamusi. Nii võib praegu hinnata varumiskulude suuruseks keskmiste raielankide korral 12,5-15 euro vahele, millele tuleks lisada transpordikulu 7,5-8,5 eurot.

Tabel 4. Võrdlustabel mõnedest aspektidest, mis mõjutavad varumis- ja transpordikulu

Odavam varumis- ja transpordikulu Kallim varumis- ja transpordikulu
Suur raielank Väike raielank
Kuiv kasvukoht Märg kasvukoht
Uuendusraie  (lageraie, turberaie) Hooldusraie (harvendusraie, sanitaarraie)
Lageraie Turberaie, harvendusraie, sanitaarraie
Harvestriraie Raie saemeestega
Jäme mets Peenike mets
Raie alusmetsa raiumata Raie koos alusmetsa raiega
Tugev kokkuveotee Pehme kokkuveotee
Lank asub metsatee läheduses (lühike kokkuvedu) Lank asub metsateest kaugel (pikk kokkuvedu)
Lõpptarbja asub lähedal Lõpptarbija asub kaugel
Koorem on täis Koorem on poolik

Tabelist 5 võib näha, et teatud tingimustel võib kännuraha muutuda negatiivseks (küttepuidu müügil). Negatiivseks võib osutuda ka paberipuidu müük, kui varumis- ja transpordikulud osutuvad keskmisest oluliselt kõrgemaks (näiteks peenike mets, harvendusraie, pikk kokkuvedu ning lõpptarbija on kaugel). See tähendab, et sisuliselt maksab metsaomanik sellisele raiele peale. Aga siin tuleb raielanki tervikuna hinnata, arvata kõikide sortimentide kännuraha kokku ja siis otsustada, kas tasub müüa või ei.

Tabel 5. Keskmine kännuraha

Sortiment Keskmine kännuraha vahemik €/tm
miinimum maksimum
männipalk 43,1 46,6
männipeenpalk 39,4 42,9
kuusepalk 45,0 48,5
kuusepeenpalk 41,5 45,0
kasepakk 57,7 61,2
kasepalk 39,9 43,4
haavapalk 13,5 17,0
Lepapalk 9,0 12,5
männipaberipuit 10,6 14,1
kuusepaberipuit 10,3 13,8
kasepaberipuit 7,7 11,2
haavapaberipuit 3,9 7,4
küttepuit -2,3 1,2

Tabel 6. RMK küttepuidu müügihinnad koos kohale toomisega alates 01.02.2016 (sh käibemaks) (allikas RMK)

 

 

 

Küttepuidu liik

Hind €/m³

Kogus

10 tm

Kogus

24 tm

Lehtpuuküttepuit 37,44 28,80
Kuuse- ja männiküttepuit 41,16 32,52

Joonis6
Joonis 6. Küttepuidu hinnad käibemaksuta. RMKl vahelaohind (metsas tee ääres laoplatsil), erametsal  lõpplaohind (allikas: RMK, KEM, EPK)
Joonis7
Joonis 7. RMK hakke puistekuupmeetri lõpplaohind käibemaksuta eurodes (allikas: RMK)

2016. aasta esimeses kvartalis nafta hind odavnes, teises kvartalis kasvas, kolmandas kvartalis taas langes ning neljadas kvartalis jälle kasvas (9,4%) . Oma mõju on nafta hinna kasvus aasta lõpus kindlasti OPECi otsusel hakata nafta tootmist vähendama.  Viimases kvartalis on kallinenud dollar euro suhtes (3,7%)  ning küttepuit odavnenud (3%) .  Kõik see on kasvatanud puidu konkurentsivõimet nafta suhtes 17,3%.  Eelmise aasta detsembriga võrreldes on puidu konkurentsivõime nafta suhtes tõusnud 36% (vt jooniseid 8 ja 9) .

Nafta hinna tõusu süvendab suure majanduskasvu ja intressimäärade tõusu ootus Ameerika Ühendriikides, mis omakorda on muutnud USA dollari mitme aasta tugevaimaks. Kõrgem nafta hind tingib omakorda kallima mootorikütuse hinna ning mõjutab ka maagaasi hinda. Kindlasti ei tasu karta hinna tõusmist meeletutesse kõrgustesse, sest mingist hetkest muudab liigselt kõrge nafta hind alternatiivsed energiaallikad vägagi konkurentsivõimeliseks ning turg hakkab ise hinda alla reguleerima.

Kivisöe üldiselt kõrge hinnatase on põhiliselt tingitud Hiina võitlusest sudu vastu ning tugevast soovist ja vajadusest pidada kinni sõlmitud kliimakokkulepetest. Süsinikukvoodid olid detsembris madalama hinnaga kui novembris, kuid sarnaselt kivisöele oli märgata CO2 kvootide hinna liikumises tõusutrende. CO2 kvootide hinnale avaldas põhiliselt mõju Euroopa Liidu plaan reformida kvootide turgu, mis sisuliselt tähendab 1,6 miljardi kvoodi eemaldamist turult 2020. aastaks.  CO2 kvootide hinna kasv on kindlasti positiivse mõjuga puitkütuste kasutamisel ja peaks pikemas perspektiivis suurendama puidu nõudlust energeetikas.

Joonis8
Joonis 8. Nafta hind nädala keskmiste hindade alusel (allikas www.plus500.ee)

Joonis9
Joonis 9. Nafta ja puidu hinna võrdlus. Võrdluse tegemisel aluseks võetud: 1 barrel naftat võrdub 0.136 t naftat võrdub 0,136 toe; 1t puitu võrdub 2 tm puitu võrdub 0,22 toe (allikas: nafta hind nädala keskmised hinnad www.plus500.ee, puiduhind kuu keskmine hind erametsa hinnastatistika)

Metsandusnõukogu otsustas metsaseaduse muudatustega edasi minna.  Aasta lõpp tõi suure diskussiooni kavandatavate metsaseaduse muudatuste üle. Põhiline vaidluse koht oli viljakates I ja Ia boniteediga kuusikutes raievanuse alandamine 80-lt aastalt 60-le aastale ja täiendavate salumetsade kaitse alla võtmine. Huvigrupid leppisid kokku, et mõlemad eesmärgid saavad täidetud. Eesti ühe suurima puidutööstusettevõtte Stora Enso Eesti juhatuse liikme Marek Kase sõnul on metsaseaduse muudatuse mõjud imeväikesed ning turgu oluliselt mõjutama ei hakka.
Novembris käivitasid ametlikult kaks Eesti suurt vineeri tootjad oma tehaste laiendused. „UPM Otepää vineeritehas  40 miljonit eurot maksnud laiendus saavutab täisvõimsuse 2018. või 2019. aastal“, rääkis tehase juhataja Ando Jukk. Investeering tõstis Otepää tehase tootmisvõimuse kahekordseks, senise 40 000 kuupmeetri asemel suudab tehas täiskäigul toota 90 000 kuupmeetrit kasevineeri.
Samal kuul avasid ka lätlased Kohilas kasevineeri tehase. Latvijas Finieris investeeris Kohila Vineeri 80 miljonit eurot. Uues tipptehnoloogiaga kasevineeritehases töödeldakse 160 000 kuupmeetrit vineeri aastas. Tehases saab tööd 200 inimest. Latvijas Finierise kontserni eelmise aasta käive oli 196,5 miljonit eurot, tehas tootis 240 000 kuupmeetrit vineeri ja kasum oli 12,8 miljonit eurot ning investeeriti 42,3 miljonit eurot. Kontsernis töötab 2500 inimest  ja tehased asuvad lisaks Lätile ja Eestile ka Leedus ning Soomes.
Soome metsakontsern Metsä Wood avalikustas koha, kuhu kavatseb rajada 50 miljonit eurot maksma mineva ja 200 töökohta loova vineeritehase. Vineeritehas tuleb Pärnusse ja see oleks kolmas suur vineeritehas Otepää ja Kohila tehaste kõrval. AS Trigon Property Development ja Metsä Wood Eesti AS on sõlminud ostu-müügi eellepingu Pärnus Kase tänaval asuva kuue kinnistu müümiseks.
Eesti üks suuremaid soojuse tootjaid Adven Eesti AS ehitab Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel uued puiduhakkel töötavad katlamajad Laagrisse ja Loole. Nii Laagris kui ka Lool on katlamajade vundamendid juba valmis ja hooned kerkimas. Kevadel seisavad ees põhiseadmete paigaldus ja katlamajade käivitus- ning seadistustööd. Mõlemad puiduhakkel toimivad katlad hakkavad kaugküttevõrku soojust tootma juba sel kevadel. Puiduhakkel toimivate kaugküttekatlamajade võimsus on Laagris 3,8 MW ja Lool 2 MW. 2016 aastal kinnitas Adven investeerimiskava, mis näeb aastani 2020 ette kõigi ettevõtte kaugküttepiirkondade üleviimist puiduhakkele. Plaanitavate investeeringute rahaline maht on 12 miljonit eurot. Ettevõtte soojuse toodangu maht oli 2016. aastal 384 GWh . Rusikareegli järgi võrdub 1 tm puitu 2 MWh, mis tähendaks 192 000 tm suurust puiduvajadust, kui kogu soojatootmine viia üle puitkütustele.
Energiakontsernile Utilitas kuuluvas soojust ja elektrit tootvas uues Väo 2 jaamas sünkroniseeriti detsembri alguseks generaator elektrivõrguga ja esimene kogus elektrit on ka võrku jõudnud. Praeguseni on jaam andnud Tallinna kaugküttevõrku 31 000 megavatt-tundi soojusenergiat. Kütusena kasutatakse jaamas puiduhaket.

1. jaanuarist 2017 tõusis gaasihind. Kodutarbija jaoks kallineb gaas 0,30818 eurolt m3 0,41688 eurole m3 (ilma käibemaksuta), kusjuures kallinevad kõik komponendid (gaas ise, võrgutasu ja aktsiis) . Lisaks sellele on kavandatud riigi poolt maagaasi aktsiisimäära tõstmine 2018-2020. Igal aastal on kasv 25% ja iga eelneva aastaga võrreldes kallineb maagaasi lõpphind 2,5 kuni 5,4 protsendi võrra.  Eesti Erametsaliit tervitab maagaasi kallinemist. Liidu juhatuse esimees Ants Erik ütles, et kodumaise puitkütuse ulatuslikumat kasutuselevõtmist tuleb igati soodustada. Imporditavate fossiilkütuste maksustamise kaudu annab riik selge signaali, et kodumaist, keskkonnasõbralikku ressursikasutust energiapuidu näol soovitakse rohkem turule. Seetõttu on oluline selle poliitika jätkamine. Energiapuidu kasutamisest võidavad just meie Eesti oma inimesed. Puitkütuse varumise ahelas osaleb vähemalt kümneid kordi rohkem inimesi kui teiste taastuvenergia lahenduste puhul. Iga tihumeeter puitu aitab majandust liikuma panna ja toob riigile jõukust läbi töökohtade, maksude ja omanikutulu. Eesmärk ei ole puitkütuste arvelt teiste kütuste tarbijatele põhjustada oluliselt suuremaid kulusid energiale, vaid pigem tarbijale, keskkonnale ja majandusele tervikuna soodsaimate energialahenduste rakendamine.  Kindlasti parandab gaasi kallinemine puidu konkurentsivõimet ja soodustab väheväärtusliku puidu kasutusele võttu. Negatiivse poolena võib välja tuua gaasi suurtarbija Estonian Celli kulude kasvu. Praeguse tootmismahu juures maksab Estonian Cell aastas 400 000 eurot maagaasi aktsiisi. Samas kui valitsus tõstab maagaasi aktsiisi 2020. aastaks 134 protsenti nagu plaanitud, tuleks ettevõttel hakata aastas tasuma enam kui 900 000 eurot . Kindlas leevendab gaasi hinna kallinemist ettevõtte enda poolt alustatud biogaasi tootmine, aga ilmselt ei suudeta biogaasiga kogu gaasi vajadust rahuldada.
Eelmisel aastal Raplamaal Purilas pelleti tehase avanud Warmeston ennustab rasket aastat, kuid 2018. aastal peaks turg taastuma. Biomassist küttegraanuleid tootva Warmeston OÜ-l on kaks tehast, lisaks Raplamaale üks ka Võrumaal. Ühele Warmestoni omanikfirmale, OÜ-le Purutuli, kuulub ka Pärnu lähistel üks pelletitehas. Maailmaturul on ületootmine, raske aeg. Ettevõte katsub olukorraga kohaneda. Suurem osa toodangust läheb eksporti. 2015 aasta käive oli 10,7 miljonit eurot. 2016. aasta üheksa kuu käive oli 7,2 miljonit eurot ja aasta käive jääb 2015. aasta tasemele. Turg Euroopas on maas. 2017. aastal tuleb põletusvõimsust juurde Hollandis, Belgias ja Taanis. Hetkel kasutatakse põletusvõimsusest kolmveerand. Graanulituru taastumine toimub 2018. aastal ja 2017 on endiselt keeruline, ütles Warmestoni juhatuse liige Tanel Mihkelson
Saksamaal oli puitgraanulite toodangu maht 2016. aasta neljandas kvartalis 542 000 tonni, mis tähendas 9% kasvu 2015. aastaga võrreldes. Aasta kokkuvõttes vähenes graanulite toodang Saksamaa Pelletite Instituudi (Deutschen Pelletinstitut) andmetel 3,1% ning jäi alla 2 mln tonni. Esmakordselt ületati 2 mln tonni piir 2012. aastal, kuid 2016 oli tootmismaht 1,937 tonni. 98% graanulitest toodeti saetööstuse jäätmetest.
Kanadast tuleb teade graanulitootja Scotia Atlandi Biomass Company tütarettevõte Viridis Energia pankrotist. Pankrotihaldusr on pannud müüki 120 000 tonnise tootmisvõimsusega tehase. Pankroti põhjusteks tuuakse madalat nafta hinda ja Euroopa graanulituru langust.
USA pelletite tootmise koguvõimsus on ümmarguselt 14,3 mln tonni, mis jaguneb 105 ettevõtja vahel. 2017. aastal peaks turule lisanduma veel 14 tootjat. Põhiliselt tuleb toodang riigi lõuna osast (10,8 mln t). Idas toodeti 2,3 mln tonni ja läänes 1,2 mln tonni annab teada USA Energy Information Administration.
Eesti suuremate saeveskite tootmismahud 2016. aastal võrreldes 2015. aastaga küll kasvasid, ent mitte kõikjal sellises mahus, nagu oli prognoositud. 2017 peaks oluliselt tõusma tootmismaht neis saeveskites, kuhu on viimastel aastatel suurelt investeeritud. Näiteks käivitus eelmise aasta sügisel ASi Toftan peenpalgi saeveski, tuurid on üles saanud OÜs Combimill Reopalu ja OÜs Vara Saeveski uued tootmisliinid. „Usun, et esimesel poolaastal tooret jätkub, aga aasta teises pooles võib keerulisemaks minna,“ kommenteeris OÜ Combimill Sakala endine tegevjuht Margus Kohava. „Kuna on tehtud uusi investeeringuid saetööstustesse, siis teisel poolaastal hakkab kasvav toormevajadus mõju avaldama. Milliseks see mõju kujuneb ja kuidas toormeressursid ümber jagunevad, ei oska praegu ennustada.“  AS Toftan käivitas Võrumaal Sõmerpalu vallas võimsa ning tootliku peenpalgi saeveski Toftan 2, mis kasutab toormena kolmemeetrist okaspuu peenpalki ja okaspuu paberipuitu. Seni eksporditi see paberipuiduna peamiselt Skandinaavia tselluloositehastesse. Peenpalgi saeveski projektvõimsus on 200000 kuupmeetrit saetoodangut ehk peaaegu sama palju, kui Toftan praegu toodab. Uue saeveski hind oli 32 miljonit eurot.

Rootsi metsanduskontsern SCA  on tõstnud saematerjali käivet 13%. Restruktureerimise kulud, mis tulenesid paberitehase sulgemisest, paberi ja jõupaberi vähenenud tarnetest, kõrgematest tooraine ja energiahindadest ning ebasoodsast valuuta kursist, jätsid oma jälje ettevõtte neljanda kvartali tulemustele. 2015. aasta tulemustega võrreldes on ajalehepaberi tarnimine vähenenud 11% ja jõupaberi tarnimine 1%. Seevastu tselluloosi tanimine on kasvanud 7% ja täispuittooted 13%. Kuigi neljandas kvartalis kasvas käive 3%, oli kasum tervelt 10% väiksem. Esialgsete tulemuste järgi oli 2016. a käive 4% ja ärikasum 15% väiksem võrreldes 2015. aastaga.

Venemaa saematerjali tootmine kasvas 2016. aastal 4,2% ja ulatus 22,8 mln m3. Parimad kasvukuud olid mai (7,5%) ja august (6,1%). Kuna Rosstat ei haara statistikasse väikesi saeveskeid, siis on kindlasti saematerjali kogutoodang suurem kui 22,8 mln m3. FAO andmetel oli okaspuusaematerjali toodang 2016. aastal 32,7 mln m3, mis ületas 2015. aasta tulemust 1,7%-ga.
Soome puidutööstus varus Soome erametsadest 2016. aastal ümmarguselt 44,4 mln tm puitu, mis tähendas 2015. aastaga võrreldes 9,4% enam.  Norras püstitati 2016. aastal rekordraiemaht 10,42 mln tm. Kasv 2015. aastaga võrreldes oli 2,2%.

Jaapanist tuli info, et 2016. aasta kolmandas kvartalis kasvas saematerjali import Euroopast 8,5%. Põhiline kasv tuli Rootsist, kust import kasvas 15%. Soomest ja Austriast kasvas import 2%, kuid Rumeeniast vähenes saematerja sissevedu 14%. Kogu impordi maht Jaapanisse oli kolmandas kvartalis enam kui 699 000 m3.
Rühm metsatööstureid teatas plaanist investeerida Eesti metsatööstusesse miljard eurot, rajades kõrgtehnoloogial töötava puidurafineerimistehase (tselluloositehase). Tehas võiks valmida aastaks 2022. Esialgse kohana on kõne all Tartu ümbrus. Toorainena tarbib see  kolm miljonit kuupmeetrit puitu aastas.   Tehas konkureeriks seni Eestist eksporditud paberipuidule. Eesti ümarpuidu eksport 2015. aastal oli 2,4 mln m3 ja see koosnes suuresti paberipuidust. Kodumaine tarbimine tooks kaasa mõningase paberipuidu hinna kasvu. Samuti aitaks ta muuta hinnatrendi vähem volatiilseks. Vajaduse korral saab tehas toormaterjaliks tuua puidule lisa teistest Baltimaadest.  Lähiaastatel paraku reaalset tuge paberipuidu turu tõusuks sellest uudisest veel ei teki. Kas metsaraiega kannatab viis aastat oodata peab iga metsaomanik ise kalkuleerima, kuid on selge, et suurema lehtpuu osakaaluga ja peenema metsa  raiumisel suurt tulu tänavusel kevad-talvel loota ei ole.

Kasutatud lühendid:
EL – Euroopa Liit
EMK – SA Erametsakeskus
EMPL – Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit
EPK – Eesti Puidumüügikeskus
ERR – Eesti Rahvusringhääling
EUWID – Europäischer Wirtschaftsdienst
KEM – Keskühistu Eramets
Luke – Luonnonvarakeskus (Soome Loodusressursside Instituut)
mln – 1 000 000
METLA – Metsäntutkimuslaitos
OP – okaspuit
pm³ – puistekuupmeeter
RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus
tm – tihumeeter, võrdub kuupmeetriga (m³)
SEK – Rootsi kroon
USD – Ameerika Ühendriikide dollar

 

 

Ülevaate koostamist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus

ARHIIV

Ülevaade 2016. aasta III kvartali puiduturust
Teostaja: OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija: Erametsakeskus SA
Kohila 2016
Faili saad alla laadida siit!

Ülevaade 2016. aasta II kvartali puiduturust
Teostaja: OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija: Erametsakeskus SA
Kohila 2016
Faili saad alla laadida siit!

Ülevaade 2016. aasta I kvartali puiduturust
Teostaja: OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija: Erametsakeskus SA
Kohila 2016
Faili saad alla laadida siit!

Ülevaade 2015. aasta IV kvartali puiduturust
Teostaja: OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija: Erametsakeskus SA
Kohila 2015
Faili saad alla laadida siit!

Ülevaade 2015. aasta III kvartali puiduturust
Teostaja: OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija: Erametsakeskus SA
Kohila 2015
Faili saad alla laadida siit!

Ülevaade 2015. aasta II kvartali puiduturust
Teostaja: OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija: Erametsakeskus SA
Kohila 2015
Faili saad alla laadida siit!

Ülevaade 2015. aasta I kvartali puiduturust
Teostaja: OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija: Erametsakeskus SA
Kohila 2015
Faili saad alla laadida siit!

Ülevaade 2014. aasta IV kvartali puiduturust
Teostaja: OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija: Erametsakeskus SA
Kohila 2014
Faili saad alla laadida siit!

Ülevaade 2014. aasta III kvartali puiduturust
Teostaja:     OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija:     Erametsakeskus
Kohila 2014
Faili saad alla laadida siit!

Ülevaade 2014. aasta II kvartali puiduturust
Teostaja:     OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija:     Erametsakeskus
Kohila 2014
Faili saad alla laadida siit!

Ülevaade 2014. aasta I kvartali puiduturust
Teostaja:     OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija:     Erametsakeskus
Kohila 2014
Faili saad alla laadida siit!

Ülevaade 2013. aasta IV kvartali puiduturust
Teostaja:     OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija:     Erametsakeskus
Kohila 2013
Faili saad alla laadida siit!

Ülevaade 2013. aasta III kvartali puiduturust
Teostaja:     OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija:     Erametsakeskus
Kohila 2013
Faili saad alla laadida siit!

Ülevaade 2013. aasta II kvartali puiduturust
Teostaja:     OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija:     Erametsakeskus
Kohila 2013
Faili saad alla laadida siit!

Ülevaade 2013. aasta I kvartali puiduturust
Teostaja:     OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija:     Erametsakeskus
Tallinn 2013
Faili saad alla laadida siit!

Ülevaade 2012. aasta IV kvartali puiduturust
Teostaja:     OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija:     Erametsakeskus
Tallinn 2012
Faili saad alla laadida siit!

 

Ülevaade 2012. aasta III kvartali puiduturust
Teostaja:     OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija:     Erametsakeskus
Tallinn 2012
Faili saad alla laadida siit!

 

Ülevaade 2012. aasta II kvartali puiduturust
Teostaja:     OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija:     Erametsakeskus
Tallinn 2012
Faili saad alla laadida siit!

 

Ülevaade 2012. aasta I kvartali puiduturust
Teostaja:     OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija:     Erametsakeskus
Tallinn 2012
Faili saad alla laadida siit!

 

Ülevaade 2011. aasta IV kvartali puiduturust
Teostaja:     OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija:     Erametsakeskus
Tallinn 2011
Faili saad alla laadida siit!

 

Ülevaade 2011. aasta III kvartali puiduturust
Teostaja:     OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija:     Erametsakeskus
Tallinn 2011
Faili saad alla laadida siit!

 

Ülevaade 2011. aasta II kvartali puiduturust
Teostaja: OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija: Erametsakeskus
Tallinn 2011
Faili saad alla laadida siit!


Ülevaade 2011. aasta I kvartali puiduturust
Teostaja: OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija: Erametsakeskus
Tallinn 2011
Faili saad alla laadida siit!

Metsamaterjali hinnainfo jaanuar 2008
Hinnainfo_jaanuar_2008.doc

 

Metsamaterjali hinnainfo jaanuar-detsember 2007
Hinnainfo_jaanuar-detsember_2007.doc

 

Metsamaterjali hinnainfo jaanuar-oktoober 2007
Hinnainfo_graafik_01-10-07.doc

 

Metsamaterjali hinnainfo jaanuar-mai 2007
Hinnainfo_graafik_01-05-07.doc

 

Metsamaterjali hinnainfo jaanuar-detsember 2006
Hinnainfo_graafik_jaanuar-detsember_2006.doc

 

Metsamaterjali hinnainfo jaanuar-oktoober 2005
Hinnainfo_graafik_jaanuar-oktoober_2005.doc

 

Metsamaterjali hinnainfo september-oktoober 2004
Hinnainfo_september-oktoober_2004.a..doc