Hinnainfo

ARHIIV

Ülevaate koostamist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus

Ülevaade 2017. aasta II kvartali puiduturust
Teostaja: OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija: Erametsakeskus SA
Kohila 2017
Faili saad alla laadida siit!

Erametsa hinnastatistika järgi olid okaspuupalkide hinnad 2017. a teises kvartalis kerges kasvus. Männipalgi hind kasvas üks protsent ja kuusepalgil 1,4 %.  Peenpalgid kallinesid pisut enam ning nende hinnakasv ületas kahte protsent. Aastataguse ajaga võrreldes on küll kõikide sortimentide hinnad kasvanud, kuid vahed sortimentide lõikes on märksa suuremad. Kui männipalk on eelmise aasta juuniga võrreldes kallinenud 1,5 %, siis männipeenpalk 2,8 %. Kuusepalgid on eelmise aasta sama ajaga võrreldes kallinenud ca 8 %. 2017. aasta teise kvartali lõpu seisuga oli keskmine hind erametsa hinnastatistika alusel männipalgil 67,57 €/tm, männipeenpalgil 63,19 €/tm, kuusepalgil 70,66 €/tm ja kuusepeenpalgil 66,47 €/tm (vt joonis 1 ja tabel 1) .
 
Riigimetsast müüdavate männipalkide keskmine hind langes kolme kuu taguse ajaga võrreldes 2,5 %.  Kuusepalkide hind oli kerges kasvus. Kui standardpalgil oli hinnakasv pea olematu (0,1 %), siis peenpalgil kasvas hind 1,4 %. Aastataguse ajaga võrreldes on männipeenpalk pisut enam kui protsendi jagu odavnenud, männistandardpalgi hind on mõne kümnendikprotsendi tõusnud ning kuusepalkide hinnakasv jääb vahemikku 4-6 %  (vt joonis 2 ja tabel 2).

Soomes on möödunud kolme kuuga okaspuupalkide hinnad kasvanud. Männipeenpalk on kallinenud koguni enam kui 8 %. Korralikult on tõusnud ka kuusepeenpalgi hind (7 %). Standardpalkide hinnakasv jääb 2-3 % piiresse.   Aastataguse ajaga võrreldes on trend sama. Peenpalgid on kallinenud rohkem (männipeenpalk 7,5 % ja kuusepeenpalk 6 %) kui standardpalgid (hinnakasv jääb 2-3 % vahele) (vt joonis 3 ja tabel 3).

Kui lehtpuu jämesortimentide hinnad muutusid 2017. aasta esimeses kvartalis kõigil sortimentidel, siis järgnev kvartal endaga muutusi ei toonud. Esimene poolaasta lõpetati esimese kvartali hinnatasemel. Eelmise aasta juuniga võrreldes on kasepaku ja -palgi hind jäänud praktiliselt samale tasemele, aga haava- ja lepapalgid on selgelt osavnenud (vastavalt 6,1 % ja 7,4 %). 2017. aasta teise kvartali lõpu seisuga oli keskmine hind erametsa hinnastatistika alusel  kasepakul 80,90 €/tm, kasepalgil 64,31 €/tm, haavapalgil 36,00 €/tm, lepapalgil 31,50 €/tm (vt joonis 1 ja tabel 1).

Riigimetsast müüdava kasepaku tihumeetri hind on kvartaliga teinud poole protsendise kasvu ning jõudnud väga korraliku 111,52 €/tm.2 Üle 110 euro ulatus tihumeetri hind viimati 2013. aasta esimeses pooles. Kui haavapalgil tõusis hind kvartaliga enam kui 3 %, siis kasepalk odavnens teises kvartalis 2,6 % (vt joonis 2 ja tabel 2).

Soomes kasvas möödunud kvartaliga kasepalgi hind pisut enam kui 2 %. Aastataguse ajaga võrreldes tähendab tänavuse juunikuu hind (47,71 €/tm) siiski enam kui 3 % tagasiminekut (vt joonis 3 ja tabel 3).

Paberipuidu turul on kõikide sortide hinnad kerges kasvus ning hinnakasv jääb sorditi 0,5-1 % piiresse.  Eelmise aasta sama ajaga võrreldes on pilt märksa teistsugusem. Väga korraliku kasvu on teinud kuuse- ja männipuit (vastavalt 19,2 % ja 10,9 %). Vaatamata sellele, et kuusepuit on aastaga selgelt rohkem kallinenud, on kallimaks paberipuidu sordiks ikkagi veel männipuit. Lehtpuupuidu osas on pilt tagasihoidlikum. Kui kasepuidu hind on aastaga siiski pisut kosunud (1,5 %), siis haavapuit on samal ajal 1,7 % odavnenud ning on jätkuvalt odavaim paberipuidu sort.  Seisuga juuni 2017 maksis tihumeeter männipaberipuitu 33,76 eurot, kuusepaberipuitu 33,67 eurot, kasepaberipuitu 30,38 eurot ja haavapaberipuitu 26,19 eurot (vt tabel 1, joonis 1).  

Riigimetsast müüdavate paberipuidu sortidest on viimase kolme kuuga (veebruarist maini) kallinenud 1-2 % okaspuupuit.2 Kasepuit on samal ajal odavnenud ligi ühe protsendi ning haavapuit koguni 16 %. Eelmise ülevaate koostamise ajal oli just haavapuidu hind see, mis tegi väga jõulise hüppe ülesse (22 %). Nüüd siis korrigeerus see oma varasemale positsioonile tagasi. Riigimetsast müüdavatest paberipuidu sortidest oli kallimaks sordiks kuusepuit ja odavaimaks sordiks haavapuit. Aastataguse ajaga võrreldes on ainsana jätkuvalt miinuses kasepuidu hind, mis langes eelmise aasta maiga võrreldes 2,5 %. Haavapuit kallines aastaga ligi 11 %, männi- ja kuusepuit enam kui 10 % (vt tabel 2, joonis 2).

Põhjanaabrite paberipuidu hinnad on olnud traditsiooniliselt stabiilsemad ning hinnamuudud väiksemad. Nii on see jätkuvalt. Esimese kvartali hindadega võrreldes jätkas teises kvartalis kerget odavnemist kuusepuit (0,6%). Männi- ja kasepuidu hinnad samal ajal pisut kasvasid. Vaatamata eelpool toodule oli Soomes 2017. a poolaastal kallimaks paberipuidu sordiks kuusepuit ja odavaimaks männipuit.  Eelmise aasta juuniga võrreldes on hinnatrend sama. Kuusepuit on odavnenud 2,5 protsenti, teiste puuliikide puidu hinnakasv jääb alla ühe protsendi (vt tabel 3, joonis 3).

Tabel 1. Erametsa ümarpuidu hinnad käibemaksuta lõpplaos seisuga juuni 2017   

Sort Hind  euro Hinnamuut võrreldes eelmise kvartali hinnaga Hinnamuut võrreldes aasta taguse hinnaga
männipalk 67,57 1,0% 1,5%
männipeenpalk 63,19 1,4% 2,8%
kuusepalk 70,66 2,2% 8,4%
kuusepeenpalk 66,47 2,4% 7,6%
kasepakk 80,90 0,0% 0,0%
kasepalk 64,31 0,0% 0,2%
haavapalk 36,00 0,0% -6,1%
lepapalk 31,50 0,0% -7,4%
männipaberipuit 33,76 0,9% 10,9%
kuusepaberipuit 33,67 1,0% 19,2%
kasepaberipuit 30,38 0,7% 1,5%
haavapaberipuit 26,19 0,5% -1,7%
küttepuit 22,19 4,3% 4,1%

 
Joonis 1. Erametsa puidu hinnad ilma käibemaksuta suuremate ettevõtete lõpplaohindade alusel

 
Joonis 2. RMK puiduhinnad vahelaos (metsas laoplatsil) ilma käibemaksuta (allikas RMK)

Tabel 2. RMK sortimentide vahelaohinnad ja nende  muutumine seisuga mai 2017 (allikas RMK)

Sortiment Vahelaohind €/tm ilma käibemaksuta Hinnamuut võrreldes kolme kuu taguse hinnaga Hinnamuut võrreldes eelmise aasta sama aja hinnaga
Männipalk 62,92 -2,5% 0,3%
Männipeenpalk 49,12 -2,5% -1,2%
Kuusepalk 63,30 0,1% 4,1%
Kuusepeenpalk 48,77 1,4% 5,8%
Kasepakk 111,52 0,5% 19,4%
Kasepalk 58,07 -2,6% 0,9%
Haavapalk 31,55 3,2% 4,5%
Männipaberipuit 24,87 0,9% 10,4%
Kuusepaberipuit 24,90 1,9% 10,2%
Kasepaberipuit 22,95 -0,9% -2,5%
Haavapaberipuit 18,41 -16,0% 10,8%
Küttepuit 18,74 4,8% -3,8%
Keskmine 35,53 -4,8% 2,4%
Hakkpuit[1] 26,03 -0,9% -6,2%

[1] Lõpplaohind
 
Joonis 3. Soome keskmised ümarpuiduhinnad vahelaos   (allikas Luke, METLA)

Tabel 3. Puiduhindade muutumine Soomes seisuga mai 2017 (allikas Luke)

  Männi-
palk
Kuuse-
palk
Kase-
palk
Männi-
paberi-
puit
Kuuse-
paberi-
puit
Kase-
paberi-
puit
Männi-
peen-
palk
Kuuse-
peen-
palk
Puiduhind €/tm 58,55 60,16 47,71 27,89 29,74 28,71 38,12 39,17
Võrreldes 3 kuu taguse ajaga 1,9% 2,8% 2,2% 0,4% -0,6% 1,7% 8,1% 7,0%
Võrreldes eelmise aasta sama ajaga 2,4% 3,0% -3,2% 0,8% -2,5% 0,5% 7,5% 6,0%

Küttepuiduturul on jätkunud väike kuid pidev hinnatõus. Kui kolm kuud tagasi ületati taas 21 €/tm piiri, siis poolaastaks astuti taas uude eurosse. Juunis maksis tihumeeter küttepuitu erametsa hinnastatistika järgi keskmiselt 22,19 eurot. See tähendas hinnakasvu kolme kuu taguse ajaga võrreldes 4,3 %. Enam kui 4 %-ga ületab küttepuidu hind ka aastataguse aja hinna.  Riigimetsas maksis küttepuit mais võrreldes 2017. aasta veebruariga ligi 5 % rohkem, kuid aastataguse ajaga võrreldes siiski ligi 4 % vähem (vt tabel 1 ja 2, joonis 1, 2 ja 4).2 RMK poolt koju toodav eratarbijale mõeldud  küttepuidu hind pole viimase aastaga muutunud (vt tabel 6). Riigimetsast raidmete varumise hind eratarbijale on 6,50 eurot kuupmeetri kohta (50,70 €/ha) ja kännupakkude hind 9,90 eurot m³ kuupmeetri kohta (68,43 €/ha), millele lisandub käibemaks.  RMK poolt müüdava hakke hind on võrreldes 2017. aasta veebruariga  ligi ühe protsendi ja 2016. aasta maiga enam kui 6 % odavnenud. Mais 2017 maksis tihumeeter haket  riigimetsas 26,03 eurot, mis teeb puistekuupmeeetri hinnaks 9,36 eurot (vt tabel 2 ja joonis 4).   

Erametsa hinnastatistika tugineb lõpplaohindadel.  Kui metsaomanik soovib välja arvutada kännuraha (kasvava metsa müügi hinda), siis tuleks lõpplaohinnast maha lahutada puidu varumiskulud (raiumine ja kokkuvedu) ning autotransport lõpplattu (tarbija juurde). Varumiskulud sõltuvad paljudest aspektidest nagu näiteks: raielangist, raieviisist, valitud tehnoloogiast, asukohast metsatee suhtes jne (vt tabel 4). Seega on iga langi varumiskulud unikaalsed.

Transpordikulu sõltub eelkõige lõpplao kaugusest (teekonna pikkusest), eeldusel, et sõidetakse täiskoormaga.  Nii võib tekkida olukord, kus 2-3 eurot odavama lõpplaohinna aga väikese veokauguse korral, on kännuraha, mis metsaomanikule jääb, suurem. Koorma suuruse roll tuleb hästi esile RMK küttepuidu müügihindades (vt tabel 6), kus väiksema kohale toodud koguse eest tuleb tarbijal maksta tihumeetri kohta rohkem.

Varumis- ja transpordikulu määramiseks on kasutatud nii metsaühistute kui ka ekspertarvamusi. Nii võib praegu hinnata varumiskulude suuruseks keskmiste raielankide korral 12,5-15 €/tm, millele tuleks lisada transpordikulu 7,5-8,5 €/tm.

Tabel 4. Võrdlustabel mõnedest aspektidest, mis mõjutavad varumis- ja transpordikulu

Odavam varumis- ja transpordikulu Kallim varumis- ja transpordikulu
Suur raielank Väike raielank
Kuiv kasvukoht Märg kasvukoht
Uuendusraie  (lageraie, turberaie) Hooldusraie (harvendusraie, sanitaarraie)
Lageraie Turberaie, harvendusraie, sanitaarraie
Harvestriraie Raie saemeestega
Jäme mets Peenike mets
Raie alusmetsa raiumata Raie koos alusmetsa raiega
Tugev kokkuveotee Pehme kokkuveotee
Lank asub metsatee läheduses (lühike kokkuvedu) Lank asub metsateest kaugel (pikk kokkuvedu)
Lõpptarbija asub lähedal Lõpptarbija asub kaugel
Koorem on täis Koorem on poolik

Tabelist 5 võib näha, et teatud tingimustel võib kännuraha muutuda negatiivseks (küttepuidu müügil). Negatiivseks võib osutuda ka paberipuidu müük, kui varumis- ja transpordikulud osutuvad keskmisest oluliselt kõrgemaks (näiteks peenike mets, harvendusraie, pikk kokkuvedu ning lõpptarbija on kaugel). See tähendab, et sisuliselt maksab metsaomanik sellisele raiele peale. Aga isegi kui mõne sortimendi kännuraha tuleb negatiivne, tuleks raielanki tervikuna hinnata, arvutada kõikide sortimentide kännuraha kokku ja siis otsustada, kas tasub müüa või ei.

Tabel 5. Keskmine kännuraha

Sortiment Keskmine kännuraha vahemik €/tm
miinimum maksimum
männipalk 44,6 48,1
männipeenpalk 40,2 43,7
kuusepalk 47,7 51,2
kuusepeenpalk 43,5 47,0
kasepakk 57,9 61,4
kasepalk 41,3 44,8
haavapalk 13,0 16,5
Lepapalk 8,5 12,0
männipaberipuit 10,8 14,3
kuusepaberipuit 10,7 14,2
kasepaberipuit 7,4 10,9
haavapaberipuit 3,2 6,7
küttepuit -0,8 2,7

Tabel 6. RMK küttepuidu müügihinnad koos kohale toomisega alates 01.02.2016 (sh käibemaks) (allikas RMK)

 

 

 

Küttepuidu liik

Hind €/m³

Kogus

10 tm

Kogus

24 tm

Lehtpuuküttepuit 37,44 28,80
Kuuse- ja männiküttepuit 41,16 32,52 

 
Joonis 4. Küttepuidu hinnad käibemaksuta. RMK-l vahelaohind (metsas tee ääres laoplatsil), erametsal  lõpplaohind (allikas: RMK, KEM, EPK)

 
Joonis 5. RMK hakke puistekuupmeetri lõpplaohind käibemaksuta eurodes seisuga mai 2017 (allikas: RMK)

Brenti toornafta hind langes juunis teist kuud järjest ning jõudis 47,4 dollarini barrelist. Maikuuga võrreldes langes hind 7,5 protsenti. Nafta hinda mõjutasid näiteks üha suurenev toodang ja puurtornide arv Ameerika Ühendriikides ning poliitilised pinged Katari ja Araabia maade vahel. Nafta hinnalangust võimendas ka nõrgenev dollar. Juunis tõusis EUR/USD keskmine kurss maikuuga võrreldes 1,6 % ehk 1,1229-ni.   

2017. aasta teises kvartalis nafta hind odavnes esimese kvartaliga võrreldes 7,5 %.  Samas võrdluses odavnes dollar euro suhtes 3,5 %  ning küttepuit kallines 5,9%.   Kokkuvõtvalt tähendab see, et puidu konkurentsivõime nafta suhtes on 15,5 % langenud ning seda on toetanud kõik kolm eelpool nimetatud muutust.  Eelmise aasta juuniga võrreldes on puidu konkurentsivõime nafta suhtes tõusnud 3,5 % (vt jooniseid 6 ja 7).   

Sarnaselt naftahinnaga langes juunis ka gaasihind. Gaspooli gaasiturul kukkus hind järgmiseks kuuks 4,1 % ehk 15,2 euroni megavatt-tunnist ning TTF virtuaalsel turul, kus kaubeldakse LNG-ga, kukkus hind järgmiseks kuuks 4,7 % ehk 14,9 euroni megavatt-tunnist. Siinkohal on kindlasti oluline naftahinna langus ja mõnel määral ka sesoonsus, sest soojema ilmaga tarbitakse gaasi vähem.  

Kivisöe turg oli juunis stabiilsel tõusuteel. Võrreldes maikuuga tõusis kuu keskmine hind 4,6 % ehk 68,64 dollarini tonnist. Põhiliselt mõjutasid kivisöe turgu Hiina pidevad pingutused täita keskkonnakaitse eesmärke ning India otsus hakata aasta jooksul kivisöe kaevandusi sulgema.  

Euroopa emissioonituru CO2 kvootide hind tõusis juunis 5,8 %, hinnani 4,97 eurot tonnist.  


Joonis 6. Nafta hind nädala keskmiste hindade alusel (allikas www.plus500.ee)

 
Joonis 7. Nafta ja puidu hinna võrdlus. Võrdluse tegemisel aluseks võetud: 1 barrel naftat võrdub 0.136 t naftat võrdub 0,136 toe; 1t puitu võrdub 2 tm puitu võrdub 0,22 toe (allikas: nafta hind nädala keskmised hinnad www.plus500.ee, puiduhind kuu keskmine hind erametsa hinnastatistika)

Statistikaameti andmetel on puidu ja puittoodete eksport jätkuvalt kasvanud ja kuulub kolme enimeksporditava kaubagrupi hulka.  Kasvasid nii saematerjali, puidugraanulite, mööbli kui ka puitmajade väljavedu.  Ettevõtte Kodumajad nõukogu esimees Lembit Lump kommenteeris seda oma ettevõtte vaatevinklist nii: „Kui vaatame eelmise aasta arvude pealt müügitulu, võrrelduna aasta varasemaga, siis on tõus olnud 16 või isegi 17 protsenti“. Kodumaja põhitegevus on kõrge kvaliteediga puitkarkassehitiste projekteerimine ja ehitamine tehases toodetud elementidest. Ettevõte ongi peamiselt orienteeritud ekspordile. Kodumajad eksportis nii möödunud kui ka käimasoleval aastal kõige rohkem Norrasse ja Rootsi. „Praegu pingutame selle nimel, et meie Rootsi turu osakaal kasvaks. Kui saavutame seal eesmärgid, eks siis vaatame riskide hajutamise mõttes ka kuhugi mujale, näiteks Soome või Taani poole,“ märkis Lump.
Mitmed Eesti ettevõtted on otsustanud oma äri edendamiseks asutada piiri taha oma tütarettevõte. AS Palmako teatas, et asutas Norras tütarettevõtte Palmako Norge AS. Oma tooteid on sinna vahendajate kaudu müüdud juba aastaid ja just senine kogemus andis kindlust siseneda Norra turule jõulisemalt ja otse. Palmako jõulist tegutsemist Skandinaavia suunal tervikuna on olnud näha juba mõnda aega, ligi aasta tagasi avati oma esindus Rootsis – Palmako AB, kellega uus Norra esindus saab kasutada ühist vaheladu.  Samuti on Norras kanda kinnitanud kaks Eesti suurimat liistutootjat. Eesti Höövelliist ostis jaanuaris Norra ettevõtte Rindalslist, Combiwood OÜ aga omandas märtsis Norra suuruselt teise liistutootja Barkeviki. Barkeviki aastakäive on ca 225 miljonit Norra krooni. Firmal on kolm tootmisüksust ja tarned üle riigi.  Eesti puidutööstusfirma Ha Serv omandas Soomes termopuittoodete tootmisele spetsialiseerunud ettevõtte Suomen Lämpöpuu Oy. „Soovime termopuittoodete turul kiiremini laieneda ning kahe ettevõtte liitmine on selleks suurepärane võimalus. Sedasi avardame oma geograafilist haaret, kliendibaasi ning termopuittoodete portfelli,“ selgitab Ha Servi tegevjuht Marko Kevvai. Suomen Lämpöpuu Oy on Soomes tegutsev terrassi ja muude termopuittoodete tootmisele ning ekspordile keskendunud ettevõte. Ettevõte asutati 1999. aastal ning selle käive on täna enam kui 6 miljonit eurot. Ettevõtte 30 töötajaga tootmisüksus asub Soome linnas Teuvas.
Baltikumi tuuleenergia tootja Nelja Energia avas Edele-Lätis, Brocenis oma esimese, 30 miljonit eurot maksma läinud elektri ja soojuse koostootmisjaama ning pelletitehase. Pelletitehase aastatoodanguks on planeeritud vähemalt 120 000 tonni pelleteid. Tehast varustab energiaga biokütusel töötav koostootmisjaam, mille soojuslik võimsus on 19,4 megavatti, elektriline võimsus 3,98 megavatti ja aastane elektritoodang hinnanguliselt 30 000 megavatt-tundi. Investeeringu kogumaksumuseks on ligikaudu 30 miljonit eurot. Koostoomisjaam ja pelletitehas loovad 35 töökohta. Pelletitehase toodang läheb põhiliselt Euroopa turule ekspordiks.  
Üheks põhjuseks miks ilmselt Läti poole vaadatakse on seal taastuvenergiale makstav oluliselt suurem toetus. 2014. ja 2015. aasta andmetel põhineva raporti kohaselt on ELis kaalutud keskmine toetus ühele megavatt-tunnile taastuvatest allikatest toodetud energiale 110,22 eurot. Eesti toetas ühe megavatt-tunni taastuvenergia tootmist 22,62 euroga. Eestist madalamal tasemel on taastuvenergia toetused veel Soomes ja Rootsis ning ELi mittekuuluvas Norras. Leedu toetas üht megavatt-tundi taastuvenergiat keskmiselt 28,64 euroga, Läti aga koguni 117,61 euroga. Kõige kõrgemad taastuvenergia toetused on Tšehhis (183,82 eurot MWh) ja Itaalias (179,68 eurot MWh).
RMK teenis selle aasta kuue esimese kuuga 85 miljoni euro suuruse müügikäibe juures 8,7 miljonit eurot kasumit. Võrreldes eelmise aastaga suurenes kasum 2,4 miljoni euro võrra (39%). 2016. aasta esimese poolaasta müügikäive oli 81 miljonit eurot ja kasum 6,3 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aastaga on RMK puitu müünud rohkem ja ka keskmine hind on olnud suurem. 2017. aasta esimese kuue kuuga müüs RMK 1,81 miljonit kuupmeetrit metsamaterjali kokku 80 miljoni euro eest. Keskmiseks metsamaterjali müügihinnaks kujunes 44,2 eurot tihumeetrist, mis on eelmise aastaga võrreldes 3% kõrgem. Raidmeid ja hakkpuitu müüs RMK esimesel poolaastal 104 070 kuupmeetrit 2,8 miljoni euro eest, keskmine müügihind ulatus 26,5 euroni kuupmeetrist. 2017. aasta eelarves on RMK käibeks planeeritud 178 miljonit ning kasumiks 39 miljonit eurot. Esimese kuue kuuga on kasumiprognoos täidetud 22% ulatuses. Metsamaterjali plaanib RMK müüa 3,6 miljonit kuupmeetrit 164 miljoni euro väärtuses ning hakkpuitu ja raidmeid 204 000 kuupmeetrit 5,4 miljoni euro väärtuses.
Akna- ja uksekomponentide tootja AS Barruse investeerib tänavu viis miljonit eurot ja prognoosib käibeks 45 mln eurot. Käive kasvab eelmise aastaga võrreldes enam kui 20%. Investeering jaguneb erinevate valdkondade vahel: taristusse 2 mln eurot, uus liimpressiosakond 1,5 mln eurot, saetööstuse efektiivsuse tõstmiseks 0,5 mln eurot ning üks mln eurot läheb kuivatitesse ja katlamajandusse. Lisaks arvestatavale käibe kasvule ja investeeringule väärib ära toomist omanike vahetus. Tänavu mais omandasid Skandinaavia investorid enamusosaluse ja kontroll ettevõtte üle läks taanlastele.
Puidutööstus AS Toftan avas 26. mail Võrumaal Sõmerpalu vallas ametlikult uue kolmemeetrist peenemat okaspuud töötleva saeveski Toftan 2, mille rajamine läks maksma 32 miljonit eurot. Uue tehase ehitustööd kestsid 2015. aasta detsembrist 2016. aasta oktoobrini, sellele järgnes enam kui pool aastat kestnud käivitamisperiood. Uus saeveski annab tööd 40 inimesele. AS Toftan plaanib tänavuseks tootmisvõimuseks 300 000 kuupmeetrit puidutooteid, pärast uue tehase valmimist tõuseb tootmispotentsiaal kahe liini peale kokku 400 000 kuupmeetrini.
Eesti ühe suurima puitaiamajade eksportija, Lasita Maja AS uue tootmishoone ehitus Tartu maakonnas on jõudnud lõpule ning ehitaja on tööd üle andnud. Tegemist on ühe suurima Lõuna-Eesti  tööstushoone ehitusega sel aastal (tootmispinda 8546 m2). Järgnevate kuude jooksul toimub täisvõimsusel töö käivitamine kogu tootmishoones. Lasita Maja AS juhatuse esimehe Kaido Maisvee sõnul alustas ettevõte tootmishoone ehitust eelmise aasta sügisel eesmärgiga kahekordistada Lasita tänane tootmisvõimsus ning luua piirkonnas juurde ligemale 50 uut töökohta. Maisvee sõnul on uue tootmishoone investeeringu mootoriks kasvav ekspordimaht. Ettevõte kogutoodangust 98 protsenti läheb eksporti.
Masinatootja Hekoteki juhi Heiki Einpaul info kohaselt on Venemaal kasvamas bioenergeetika valdkond. Kui Eestis puidujäätmeid kui selliseid põhimõtteliselt ei eksisteeri, sest kõik saetööstuse kõrvalproduktid leiavad kasutuse, siis Venemaal nähakse neid veel tihtipeale jäätmetena. Nüüd on kavas sellise puidu kasutamiseks hakata tootma puitgraanuleid, mille sihtturuks oleks Aasia.  Tõusvad turud on kindlasti Jaapan ja Korea, mida kõik graanuli tootjad silmas peavad. Einpaul märkis, et Venemaa toodab puidugraanuleid vaid natuke rohkem kui Eestis praegu toodetakse, pisut üle miljoni tonni aastas. Euroopa suurima puidugraanulitootja Graanul Investi omanik Raul Kirjanen ütles, et kuna Venemaa idaosa on Aasiale nii lähedal, on logistiliselt loogiline, et nad keskenduvad Aasia turule. Kirjaneni sõnul asub Graanul Investi tootmine geograafiliselt Aasiast väga kaugel ja suurte kokkulepetega Aasias on keeruline, sest logistika sinna on kallis. Aasia ei ole ega lähiajal ka ei saa meie jaoks oluliseks turuks.“
Pelletitootja Graanul Invest AS-i müügitulu kasvas mullu 17,5 protsenti 285,5 miljoni euroni ja puhaskasum 19,7 protsenti 33,6 miljoni euroni. Aruandeaasta koondkasum oli 28,8 miljonit eurot ning see sisaldab Belgias töösuhtejärgsete ja muude hüvitiste kohustust nüüdisväärtuses 4,8 miljonit eurot. Töösuhtejärgsed ja muud hüvitised on ettevõttele antud kontserni Belgia tütarettevõtte Langerlo poolt. Kontsern ostis Langero mullu suvel. Müügimahust 95 % moodustas eksport Baltikumist väljaspoole. Peamised sihtturud olid Suurbritannia, Taani, Rootsi, Holland ja Itaalia. Elektrienergia müügikäive oli 34,6 miljonit eurot, millest grupist välja müüdi 20,4 miljoni eest. Elektrienergiat müüdi väljapoole gruppi Lätis ja Belgias. Koostootmisjaamade finantstulemused nõrgenesid mullu mõnevõrra seoses elektri müügihinna langusega 20 protsendi võrra koos üldise kütuste hinnalangusega. Olulisematest investeeringutest valmis ettevõttel mullu Imavere graanulitehase ümberehitus, millega tehase tootmisvõimsus kasvas 100 000 tonnilt 350 000 tonnini aastas. Imavere Energia koostootmisjaam alustas soojatootmist 2016. aasta aprillis ja täisvõimsusel mullu neljandas kvartalis. Jaama elektirtoodang oli 2016. aastal 42,4 gigavatt-tundi. Imavere investeeringu kogumaksumus oli 45,5 miljonit eurot. Möödunud aasta kevadel sõlmis kontsern tarnelepingu Osula koostootmisjaama tehnoloogia tarneks ja alustas vundamentide ehitustöid. Osula graanulitehase laiendusena ehitatakse uued lintkuivatid, mis kasutavad koostootmisjaamast saadavat soojusenergiat pelletitootmiseks vajamineva toorme kuivatamiseks. Koguinvesteering koostootmisjaama ja kuivatite ehitamiseks on 28,2 miljonit eurot ja selle planeeritud valmimisaeg on tänavu kolmandas kvartalis. Esmakordselt hakkab Graanul Investi gruppi kuuluv koostootmisjaam siis müüma soojusenergiat ka väljaspoole – kõrvalasuvale Toftan AS-i saeveskile. Graanul Invest tootis mullu 1,8 miljonit tonni puidugraanuleid, mis on 18 protsenti enam kui 2015. aastal. Samas jäi tootmismaht planeeritust madalamaks. Aasta teisel poolel aset leidnud turunõudluse languse tõttu tuli tootmisvõimsust kõigis tehastes paaril kuul piirata. 2015. aastal soetatud Läti graanulitootja SIA Latgran liitmine grupiga kujunes sujuvaks ning ettevõtte majandusnäitajad on osutunud oodatust paremaks, märkis ettevõte aruandes. Soojusenergiat tootis kontsern mullu 646 gigavatt-tundi ja elektrienergiat 217 gigavatt-tundi. Aasta varem olid näitajad vastavalt 514 ja 176 gigavatt-tundi. Kogu soojusenergia kasutati ära grupi graanulitehastes tooraine kuivatamiseks. Elektrienegia müüdi Lätis võrku või tarbiti Eestis oma graanulitehastes. Kontsernis töötas mullu keskmiselt 500 inimest, neist 170 Eestis.  
Saksamaalt tulnud info kohaselt on tänavu teises kvartalis puitgraanulite tootmise maht olnud 534 tuhat tonni, mis ületab eelmise aasta sama aja toodangumahtu 13,7 %-ga. See kasv on siiski väiksem kui esimeses kvartalis oli, mil tootmismaht kasvas koguni 28,1 %. Esimese kuue kuuga on graanulite kogutoodang kasvanud 18,7 % ja oli 1,072 mln tonni. Teiseks poolaastaks prognoosib Saksamaa Energiapuidu- ja Pelletiliit (Deutsche Energieholz- und Pellet-Verband) toomismahu kasvu ja aasta lõpuks peaks kogutoodang olema 2,3 mln tonni ehk 19 % rohkem kui 2016. aastal.  USA-s kasvas esimeses kvartalis puitgraanulite tootmismaht 5,4 % ja oli 1,727 mln tonni.
EUWID annab teada, et esimeses kvartalis kasvas Saksamaal okaspuusaematerjali tootmine 4 % ning oli 4,294 mln m3. Sellest kolmveerandi moodustas kuusesaematerjal, mille tootmismaht kasvas eelmise aasta sama ajaga võrreldes 3 %. Männisaematerjali toodeti 0,625 mln m3, mis moodustab ca 15 % üldmahust ning mille töötmismaht kasvas antud perioodil 9 %. Teiste okaspuupuidust saematerjalide tootmismaht kasvas 8 % ja oli 0,437 mln m3. Höövelmaterjali toodeti tänavu esimeses kvartalis Saksamaal 0,879 mln m3 ja ka siin oli korralik kasv (15 %).  

Kui aasta esimesel kolmel kuul raiemaht Soomes eelmise aastaga võrreldes kasvas, siis aprillis ja mais jäi Soomes raiemaht alla eelmise aasta samale tasemele. Aprillis raiuti 4,27 mln tm ehk 5% vähem kui aasta tagasi.  Mais raiuti Soome metsadest ümmarguselt 3,5 mln tm ümarpuitu, mis on 3% vähem kui aasta tagasi. Sellest 3,5 mln tm 3 mln tm raiuti erametsast, mis on umbes sama palju kui 2016 mais. Raiemahust ligi poole moodustasid palgid ja pisut enam kui poole paberi- ja muu tehnoloogiline puit. Aasta esimese viie kuuga kokku oli raiemaht 27,8 mln tm, mis tähendab 11,2 % kasvu.
Rootsi suurmetsaomanik Sveaskog, mille omanduses on 14 % Rootsi metsamaast, teatas, et teises kvartalis sai varutud ümarpuitu 2,8 mln tm, mis on ca sama palju kui aasta varem. Palkide varumismaht kasvas 2,4 % ja oli 1,3 mln tm. Tehnoloogilise puidu varumismaht oli 1,4 mln tm ja see oli enam-vahem võrdne eelmise aastaga. Suurem tagasiminek oli energiapuidu varumisel, mida kokku varuti pisut enam kui 0,1 mln tm. Tänu kasvanud puiduhindadele ja sobivale toodangustruktuurile on kasvanud ettevõte käive 4,7 % ja oli kuue kuu lõikes 3,3 mld SEK.
Kuigi aprillis langes Rootsi sae- ja höövelmaterjali eksport 21 %,  oodatakse Rootsi Metsatööstuse Liidu (Skogsindustrierna) hinnangul tänavu raiemahu 2-3 % kasvu.  Lisaks raiemahu kasvule prognoosivad nii metsaomanikud kui ka töötlejad, et Rootsis ja Soomes on tänavu oodata ümarmaterjali hinnakasvu.  Aprillis vähenes eksport Euroopa suunal 17 %, Aafrikasse 36 %, Lähis-Itta 35 % ja ootamatult palju (55 %) USA-sse. Ka Aasia suunda tabas pärast mitmeid kuid kestnud tõusu 13 % tagasiminek.
Soomest tuleb ekspordi statistika esimese kolme kuu kohta ja seepärast ei saa Rootsiga otsest paralleeli tõmmata, kuid esimesed kolm kuud näitasid, et sae- ja höövelmaterjali eksport Aasia idaregiooni on kasvanud koguni 40%. Soome Tolliameti andmetel kasvas eksport Hiina 62% ja Jaapanisse 8%. Kui ekspordi kasv oli ka Lähis- ja Kesk-Ida piirkonda (9 %), siis Põhja-Aafrikasse see vähenes 11 %. Euroopasse eksporditi aasta esimesel kolmel kuul 0,918 mln m3 saematerjali, mis tähendas 14 % kasvu.  Euroopa suunal kasvas suhtarvuna eksport kõige rohkem Eestisse (49 %) ja oli ca 94 tuhat m3. Suurbritanniasse eksporditi 232 tuhat m3 (+19 %), Prantsusmaale 139 tuhat m3 (+3 %) ja Saksamaale 129 tuhat m3 (+9 %).
Ekspordi kasvust annab teada ka Venemaa, kust tulevad uudised annavad teada, et esimeses kvartalis kasvas saematerjali eksport 14 % ja oli 6,1 mln m3. Eksporditud puidu rahaline väärtus oli 763,8 mln USD ja siin oli kasv veel suurem (25 %). Ühe kuupmeetri eksporditud saematerjali hinnaks kujunes 125,21 USD.
Jaapanis kasvas euroopa okaspuusaematerjali eksport esimeses kvartalis 3,7% ja oli 714 tuhat m3.  Juhtrolli hoiab siin ajakirja Japan Lumber Journal andmetel Soome, mille osakaal oli 37%. Rootsi osakaaluks oli 30 % ja ka siin kasvas import arvestataval määral (ligi 9 %). Märgatavalt vähenes import Austriast (28 %) ja Rumeeniast (17 %).  
Kui me oleme harjunud ootama tõkketollimakse Venemaalt, siis nüüd on hoopis USA Kaubandusministeerium (U.S. Department of Commerce) kehtestanud antidumpingtollimaksu Kanada saematerjalile. Keskmine tollimaksu suurus on 6,87 %. Saematerjali tootjad Kanada Atlandi provintsidest: Neufundlandist, Labradorist, Nova Scotiast ja Prince Edwardist, tollimaksu alla ei lähe.  Eelpool toodu on tõstnud ülesse küsimuse, kuidas see Euroopa regioonile võiks mõjuda. Kas nüüd suunavad tollimaksu alla sattunud Kanada ettevõtted pilgu Ida-Aasiasse ja suurendavad seal konkurentsi või annab see hoopis nüüd võimaluse suurendada euroopa saematerjali eksporti USA-sse.

Kasutatud lühendid:
EL – Euroopa Liit
EMK – SA Erametsakeskus
EMPL – Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit
EPK – Eesti Puidumüügikeskus
ERR – Eesti Rahvusringhääling
EUWID – Europäischer Wirtschaftsdienst
KEM – Keskühistu Eramets
Luke – Luonnonvarakeskus (Soome Loodusressursside Instituut)
mln – 1 000 000
METLA – Metsäntutkimuslaitos
OP – okaspuit
pm³ – puistekuupmeeter
RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus
tm – tihumeeter, võrdub kuupmeetriga (m³)
SEK – Rootsi kroon
USD – Ameerika Ühendriikide dollar

 

 

Ülevaate koostamist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus

ARHIIV

Ülevaade 2017. aasta I kvartali puiduturust
Teostaja: OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija: Erametsakeskus SA
Kohila 2017
Faili saad alla laadida siit!

Ülevaade 2016. aasta IV kvartali puiduturust
Teostaja: OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija: Erametsakeskus SA
Kohila 2017
Faili saad alla laadida siit!

Ülevaade 2016. aasta III kvartali puiduturust
Teostaja: OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija: Erametsakeskus SA
Kohila 2016
Faili saad alla laadida siit!

Ülevaade 2016. aasta II kvartali puiduturust
Teostaja: OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija: Erametsakeskus SA
Kohila 2016
Faili saad alla laadida siit!

Ülevaade 2016. aasta I kvartali puiduturust
Teostaja: OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija: Erametsakeskus SA
Kohila 2016
Faili saad alla laadida siit!

Ülevaade 2015. aasta IV kvartali puiduturust
Teostaja: OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija: Erametsakeskus SA
Kohila 2015
Faili saad alla laadida siit!

Ülevaade 2015. aasta III kvartali puiduturust
Teostaja: OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija: Erametsakeskus SA
Kohila 2015
Faili saad alla laadida siit!

Ülevaade 2015. aasta II kvartali puiduturust
Teostaja: OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija: Erametsakeskus SA
Kohila 2015
Faili saad alla laadida siit!

Ülevaade 2015. aasta I kvartali puiduturust
Teostaja: OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija: Erametsakeskus SA
Kohila 2015
Faili saad alla laadida siit!

Ülevaade 2014. aasta IV kvartali puiduturust
Teostaja: OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija: Erametsakeskus SA
Kohila 2014
Faili saad alla laadida siit!

Ülevaade 2014. aasta III kvartali puiduturust
Teostaja:     OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija:     Erametsakeskus
Kohila 2014
Faili saad alla laadida siit!

Ülevaade 2014. aasta II kvartali puiduturust
Teostaja:     OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija:     Erametsakeskus
Kohila 2014
Faili saad alla laadida siit!

Ülevaade 2014. aasta I kvartali puiduturust
Teostaja:     OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija:     Erametsakeskus
Kohila 2014
Faili saad alla laadida siit!

Ülevaade 2013. aasta IV kvartali puiduturust
Teostaja:     OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija:     Erametsakeskus
Kohila 2013
Faili saad alla laadida siit!

Ülevaade 2013. aasta III kvartali puiduturust
Teostaja:     OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija:     Erametsakeskus
Kohila 2013
Faili saad alla laadida siit!

Ülevaade 2013. aasta II kvartali puiduturust
Teostaja:     OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija:     Erametsakeskus
Kohila 2013
Faili saad alla laadida siit!

Ülevaade 2013. aasta I kvartali puiduturust
Teostaja:     OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija:     Erametsakeskus
Tallinn 2013
Faili saad alla laadida siit!

Ülevaade 2012. aasta IV kvartali puiduturust
Teostaja:     OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija:     Erametsakeskus
Tallinn 2012
Faili saad alla laadida siit!

 

Ülevaade 2012. aasta III kvartali puiduturust
Teostaja:     OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija:     Erametsakeskus
Tallinn 2012
Faili saad alla laadida siit!

 

Ülevaade 2012. aasta II kvartali puiduturust
Teostaja:     OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija:     Erametsakeskus
Tallinn 2012
Faili saad alla laadida siit!

 

Ülevaade 2012. aasta I kvartali puiduturust
Teostaja:     OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija:     Erametsakeskus
Tallinn 2012
Faili saad alla laadida siit!

 

Ülevaade 2011. aasta IV kvartali puiduturust
Teostaja:     OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija:     Erametsakeskus
Tallinn 2011
Faili saad alla laadida siit!

 

Ülevaade 2011. aasta III kvartali puiduturust
Teostaja:     OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija:     Erametsakeskus
Tallinn 2011
Faili saad alla laadida siit!

 

Ülevaade 2011. aasta II kvartali puiduturust
Teostaja: OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija: Erametsakeskus
Tallinn 2011
Faili saad alla laadida siit!


Ülevaade 2011. aasta I kvartali puiduturust
Teostaja: OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija: Erametsakeskus
Tallinn 2011
Faili saad alla laadida siit!

Metsamaterjali hinnainfo jaanuar 2008
Hinnainfo_jaanuar_2008.doc

 

Metsamaterjali hinnainfo jaanuar-detsember 2007
Hinnainfo_jaanuar-detsember_2007.doc

 

Metsamaterjali hinnainfo jaanuar-oktoober 2007
Hinnainfo_graafik_01-10-07.doc

 

Metsamaterjali hinnainfo jaanuar-mai 2007
Hinnainfo_graafik_01-05-07.doc

 

Metsamaterjali hinnainfo jaanuar-detsember 2006
Hinnainfo_graafik_jaanuar-detsember_2006.doc

 

Metsamaterjali hinnainfo jaanuar-oktoober 2005
Hinnainfo_graafik_jaanuar-oktoober_2005.doc

 

Metsamaterjali hinnainfo september-oktoober 2004
Hinnainfo_september-oktoober_2004.a..doc