Hinnainfo

ARHIIV

Ülevaate koostamist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus

Ülevaade 2017. aasta I kvartali puiduturust
Teostaja: OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija: Erametsakeskus SA
Kohila 2017
Faili saad alla laadida siit!

Erametsa hinnastatistika järgi olid okaspuupalkide hinnad 2017. a esimeses kvartalis kas kerges kasvus või jäid eelmise aasta lõpuga võrreldes samale tasemele. Standardpalkide hinnad kasvasid rohkem kui peenpalkide hinnad. Aastataguse ajaga võrreldes on männistandardpalk kaks protsenti odavnenud ja männipeenpalk jäänud samale tasemele. Seevastu kuusepalkide hinnad on sama ajaga võrreldes kasvanud kuni 4%. 2017. aasta esimese kvartali lõpu seisuga oli keskmine hind erametsa hinnastatistika alusel männipalgil 66,90 €/tm, männipeenpalgil 62,35 €/tm, kuusepalgil 69,13 €/tm ja kuusepeenpalgil 64,92 €/tm (vt joonis 1 ja tabel 1) .
 
Riigimetsast müüdavate okaspuupalkide keskmine hind kasvas tänavuse aasta esimeses kvartalis kõigi sortimentide lõikes peale kuusepeenpalgi. Enam kallines männipeenpalk (1,7%), kuusepalgi hind kasvas pisut enam kui üks protsent. Kui männipalgi hinna muut jäi eelmise aasta lõpu seisuga veel napilt plussi, siis kuusepeenpalk odavnes enam kui protsendi.  2016. aasta esimese kvartali lõpuga võrreldes olid enamussortimentide hinnad nüüd madalamad. Ainsana oli aastaga protsendi jagu kasvanud kuusepalgi hind. Enim on aastataguse ajaga võrreldes odavnenud männipeenpalk (4,4%). Männipalgi ja kuusepeenpalgi hinnalangus ulatub 0,4%-ni (vt joonis 2 ja tabel 2).

Soomes on möödunud kolme kuuga okaspuu standardpalgi hinnad poole protsendi jagu kasvanud  ja peenpalkide hinnad ümmarguselt poolteist protsenti odavnenud. Aastataguse ajaga võrreldes on pilt pisut kirjum. Ainsana on odavnenud männipeenpalk ja seda arvestataval määral (5,6%). Kuusepalk on kallinenud samal ajal 3,5% ja kuusepeenpalk 2,5%. Männipalgi hinnakasv ulatub 1,3%-ni. (vt joonis 3 ja tabel 3).

Kui 2016. aasta teisel poolaastal lehtpuu jämesortimentide hinnad eriti ei muutunud, siis nüüd on muudatused toimunud kõigis neljas sortimendis. Aasta lõpuga võrreldes on kallinenud kasejämesortiment. Kui kasepaku hind on kasvanud napp 0,2%, siis kasepalgi hind juba selgelt rohkem (2,2%) tõusnud. Haava- ja lepapalk on samal ajal ca 1,5% odavnenud. Aastataguse ajaga võrreldes on trend sama, kasesortimendid on kallinenud ja lepa- ning haavapalk odavnenud. Vahe on ainult selles, et kahe viimase sortimendi hinnalangus on märksa suurem. Haavapalk on odavnenud pisut enam kui 6% ja lepapalk ligi 7,5%. 2017. aasta esimese kvartali lõpu seisuga oli keskmine hind erametsa hinnastatistika alusel  kasepakul 80,90 €/tm, kasepalgil 64,31 €/tm, haavapalgil 36,00 €/tm, lepapalgil 31,50 €/tm (vt joonis 1 ja tabel 1).

Riigimetsast müüdava kasepaku tihumeetri hind on jätkanud hinnakasvu ja püsinud kõik esimese kvartali kuud üle 110 euro taseme. Viimati oli nii hea hind 4 aastat tagasi. Esimese kvartali lõpuks jäi kasepaku hind pidama 110,78 €/tm. Seega oli hinnakasv eelmise aasta lõpuga võrreldes enam kui 5%. Kasepalgi hind on samal ajal olnud kerges ja haavapalgi hind pisut suuremas languses.  Eelmise aasta märtsiga võrreldes on kasepaku hind kasvanud korralikud 10%. Kasepalgi hind on aastaga kallinenud 2% ja haavapalk jäänud sisuliselt samale tasemele (vt joonis 2 ja tabel 2).

Soomes kasvas 2016. aasta keskel kasepalgi tihumeetri hind paaril kuul pea 50 euroni, kuid langes siis oma tavapärasele tasemele 46-47 euro vahele. Selles vahemikus oli hind ka tänavu esimeses kvartalis. Kui võrrelda eelmise aasta detsembri ja tänavuse aasta märtsi hindasid, siis on hinnalangus sisuliselt olematu (0,1%). Aastataguse ajaga võrreldes on hinnalangus küll natuke suurem (0,4%), aga siiski mitte oluline (vt joonis 3 ja tabel 3).

Eelmise aasta viimases kvartalis paranenud paberipuidu hinnad on tänavu aasta alguses teinud kerget vähikäiku ning kõikide sortimentide hinnad peale kuusepaberipuidu on langenud. Enam on odavnenud lehtpuupuit (haavapuit ca 3% ja kasepuit ca 2%). Kuusepuidu hind on jäänud aastalõpu hinnaga samale tasemele, kuid kallimaks sortimendiks on ikkagi männipaberipuit. Odavaim sortiment on haavapuit, kuid ka kasepuidu hind jääb selgelt alla okaspuupaberipuidu hinnale. Eelmise aasta sama ajaga võrreldes on korraliku hüppe ülesse teinud kuusepuidu hind (18,5%). Ka männipuit on kallinenud korralikult (7,6%). Kasepuidu hinnakasv jääb paari protsendi piiresse ja haavapuit on pisut enam kui ühe protsendi odavnenud.  Seisuga märts 2017 maksis tihumeeter männipaberipuitu 33,46 €, kuusepaberipuitu 33,33 €, kasepaberipuitu 30,15 € ja haavapaberipuitu 26,07 € (vt tabel 1, joonis 1).  

Kõik riigimetsast müüdavate paberipuidu sortide hinnad kasvasid viimase kvartaliga. Enim kallines haavapuidu hind, mis tegi 22% hüppe. Kuigi okaspuupuit sellist kasvu ei teinud, kallinesid ka männi- ja kuusepuidu hind arvestatavalt (6,6% ja 4%). Kasepaberipuidu hind kasvas kolme kuuga napp kaks protsenti. Aastataguse ajaga võrreldes on ainsana miinuses kasepuidu hind, mis langes selle ajaga enam kui 3%. Haavapuit kallines eelmise aasta märtsiga võrreldes ligi 9%, männipuit ümmarguselt 8,5% ja kuusepuit 6,5% (vt tabel 2, joonis 2).

Põhjanaabrite paberipuidu hinnad on olnud traditsiooniliselt stabiilsemad ning hinnamuudud väiksemad. Nii on see jätkuvalt. Aasta esimese kuuga kallines kasepuit 1,7% ja männipuit 0,8%. Kuusepuit odavnes samal ajal 1,9%. Eelmise aasta märtsiga võrreldes on odavnenud nii kase- kui kuusepuit (1,7% ja 0,8%) ning sisuliselt on samal tasemel männipuidu hind (hinnakasv 0,1%)  (vt tabel 3, joonis 3).

Tabel 1. Erametsa ümarpuidu hinnad käibemaksuta lõpplaos seisuga märts 2017   

Sort Hind  euro Hinnamuut võrreldes eelmise kvartali hinnaga Hinnamuut võrreldes aasta taguse hinnaga
männipalk 66,90 1,2% -1,9%
männipeenpalk 62,35 -0,1% 0,1%
kuusepalk 69,13 1,7% 3,8%
kuusepeenpalk 64,92 0,7% 3,7%
kasepakk 80,90 0,2% 0,1%
kasepalk 64,31 2,2% 1,5%
haavapalk 36,00 -1,4% -6,1%
lepapalk 31,50 -1,6% -7,4%
männipaberipuit 33,46 -0,3% 7,6%
kuusepaberipuit 33,33 0,0% 18,5%
kasepaberipuit 30,15 -1,9% 1,8%
haavapaberipuit 26,07 -3,2% -1,1%
küttepuit 21,28 2,9% -1,9%

 
Joonis 1. Erametsa puidu hinnad ilma käibemaksuta suuremate ettevõtete lõpplaohindade alusel

 
Joonis 2. RMK puiduhinnad vahelaos (metsas laoplatsil) ilma käibemaksuta (allikas RMK)

Tabel 2. RMK sortimentide vahelaohinnad ja nende  muutumine seisuga märts 2017 (allikas RMK)

Sortiment Vahelaohind €/tm ilma käibemaksuta Hinnamuut võrreldes kolme kuu taguse hinnaga Hinnamuut võrreldes eelmise aasta sama aja hinnaga
Männipalk 65,46 0,3% -0,4%
Männipeenpalk 52,45 1,7% -4,4%
Kuusepalk 64,23 1,1% 1,1%
Kuusepeenpalk 48,75 -1,3% -0,4%
Kasepakk 110,78 5,3% 10,4%
Kasepalk 59,43 -0,7% 2,0%
Haavapalk 30,90 -2,0% -0,1%
Männipaberipuit 25,98 6,6% 8,4%
Kuusepaberipuit 24,91 4,0% 6,5%
Kasepaberipuit 24,25 1,9% -3,1%
Haavapaberipuit 23,80 22,2% 8,9%
Küttepuit 17,86 -2,7% -9,1%
Keskmine 39,83 4,9% 4,2%
Hakkpuit[1] 27,03 5,8% 3,3%

[1] Lõpplaohind
 
Joonis 3. Soome keskmised ümarpuiduhinnad vahelaos   (allikas Luke, METLA)

Tabel 3. Puiduhindade muutumine Soomes seisuga märts 2017 (allikas Luke)

  Männi-
palk
Kuuse-
palk
Kase-
palk
Männi-
paberi-
puit
Kuuse-
paberi-
puit
Kase-
paberi-
puit
Männi-
peen-
palk
Kuuse-
peen-
palk
Puiduhind €/tm 57,44 58,51 46,7 27,79 29,93 28,23 35,26 36,62
Võrreldes 3 kuu taguse ajaga 0,5% 0,6% -0,1% 0,8% -1,9% 1,7% -1,4% -1,7%
Võrreldes eelmise aasta sama ajaga 1,3% 3,5% -0,4% 0,1% -0,8% -1,7% -5,6% 2,5%

Küttepuiduturg on aasta alguses elavnenud ning toonud kaasa ka hinnakasvu. Pärast kuue kuulist vaheaega ületas küttepuidu hind taas veebruaris 21 €/tm piiri. Märtsi lõpus maksis tihumeeter küttepuitu erametsa hinnastatistika järgi keskmiselt 21,79 eurot. See tähendas hinnakasvu kolme kuu taguse ajaga võrreldes ligi kolm protsenti. Siiski ei ületa tänavune hind eelmise aasta sama perioodi hinnataset ning jääb sellele alla ligi kaks protsenti.  Riigimetsas maksis küttepuit märtsis eelmise aasta lõpuga võrreldes 2,7% ja aastataguse ajaga võrreldes koguni 9,1% vähem (vt tabel 1 ja 2, joonis 1, 2 ja 4). RMK poolt koju toodav eratarbijale mõeldud  küttepuidu hind pole viimaste aastaga muutunud (vt tabel 6). Riigimetsast raidmete varumise hind eratarbijale on 6,50 eurot kuupmeetri kohta (50,70 €/ha) ja kännupakkude hind 9,90 eurot m³ kuupmeetri kohta (68,43 €/ha), millele lisandub käibemaks.  RMK poolt müüdava hakke hind on võrreldes möödunud kvartaliga 5,8% ja 2016. aasta märtsiga 3,3% kallinenud. Detsembris 2016 maksis tihumeeter haket  riigimetsas 27,07 eurot, mis teeb puistekuupmeeetri hinnaks 9,72 eurot (vt tabel 2 ja joonis 4) .  

Erametsa hinnastatistika tugineb lõpplaohindadel.  Kui metsaomanik soovib välja arvutada kännuraha (kasvava metsa müügi hinda), siis tuleks lõpplaohinnast maha lahutada puidu varumiskulud (raiumine ja kokkuvedu) ning autotransport lõpplattu (tarbija juurde). Varumiskulud sõltuvad paljudest aspektidest nagu näiteks: raielangist, raieviisist, valitud tehnoloogiast, asukohast metsatee suhtes jne (vt tabel 4). Seega on iga langi varumiskulud unikaalsed.

Transpordikulu sõltub eelkõige lõpplao kaugusest (teekonna pikkusest), eeldusel, et sõidetakse täiskoormaga.  Nii võib tekkida olukord, kus 2-3 eurot odavama lõpplaohinna aga väikese veokauguse korral, on kännuraha, mis metsaomanikule jääb, suurem. Koorma suuruse roll tuleb hästi esile RMK küttepuidu müügihindades (vt tabel 6), kus väiksema kohale toodud koguse eest tuleb tarbijal maksta tihumeetri kohta rohkem.

Varumis- ja transpordikulu määramiseks on kasutatud nii metsaühistute kui ka ekspertarvamusi. Nii võib praegu hinnata varumiskulude suuruseks keskmiste raielankide korral 12,5-15 €/tm, millele tuleks lisada transpordikulu 7,5-8,5 €/tm.

Tabel 4. Võrdlustabel mõnedest aspektidest, mis mõjutavad varumis- ja transpordikulu

Odavam varumis- ja transpordikulu Kallim varumis- ja transpordikulu
Suur raielank Väike raielank
Kuiv kasvukoht Märg kasvukoht
Uuendusraie  (lageraie, turberaie) Hooldusraie (harvendusraie, sanitaarraie)
Lageraie Turberaie, harvendusraie, sanitaarraie
Harvestriraie Raie saemeestega
Jäme mets Peenike mets
Raie alusmetsa raiumata Raie koos alusmetsa raiega
Tugev kokkuveotee Pehme kokkuveotee
Lank asub metsatee läheduses (lühike kokkuvedu) Lank asub metsateest kaugel (pikk kokkuvedu)
Lõpptarbija asub lähedal Lõpptarbija asub kaugel
Koorem on täis Koorem on poolik

Tabelist 5 võib näha, et teatud tingimustel võib kännuraha muutuda negatiivseks (küttepuidu müügil). Negatiivseks võib osutuda ka paberipuidu müük, kui varumis- ja transpordikulud osutuvad keskmisest oluliselt kõrgemaks (näiteks peenike mets, harvendusraie, pikk kokkuvedu ning lõpptarbija on kaugel). See tähendab, et sisuliselt maksab metsaomanik sellisele raiele peale. Aga isegi kui mõne sortimendi kännuraha tuleb negatiivne, tuleks raielanki tervikuna hinnata, arvutada kõikide sortimentide kännuraha kokku ja siis otsustada, kas tasub müüa või ei.

Tabel 5. Keskmine kännuraha

Sortiment Keskmine kännuraha vahemik €/tm
miinimum maksimum
männipalk 43,9 47,4
männipeenpalk 39,3 42,8
kuusepalk 46,1 49,6
kuusepeenpalk 41,9 45,4
kasepakk 57,9 61,4
kasepalk 41,3 44,8
haavapalk 13,0 16,5
Lepapalk 8,5 12,0
männipaberipuit 10,5 14,0
kuusepaberipuit 10,3 13,8
kasepaberipuit 7,2 10,7
haavapaberipuit 3,1 6,6
küttepuit -1,7 1,8

Tabel 6. RMK küttepuidu müügihinnad koos kohale toomisega alates 01.02.2016 (sh käibemaks) (allikas RMK)
 

 

 

 

Küttepuidu liik

Hind €/m³

Kogus

10 tm

Kogus

24 tm

Lehtpuuküttepuit 37,44 28,80
Kuuse- ja männiküttepuit 41,16 32,52 

 
Joonis 4. Küttepuidu hinnad käibemaksuta. RMK-l vahelaohind (metsas tee ääres laoplatsil), erametsal  lõpplaohind (allikas: RMK, KEM, EPK)

 
Joonis 5. RMK hakke puistekuupmeetri lõpplaohind käibemaksuta eurodes (allikas: RMK)

Märtsis tegi naftahind läbi ühe viimaste aastate suurima kukkumise päevade võrdluses, kui sai teatavaks, et Ameerika Ühendriikide naftavarud on väga suured. Brenti toornafta tulevikutehingute hinnad langesid ligi 50 dollarini barrelist ning Ameerika Ühendriikide puurtornide arv oli ikka veel kasvutrendis. Oodatakse kildaõlibuumi ning spekuleeritakse, et naftahind jääb järgnevateks aastateks praegusele tasemele püsima. Märtsi keskmine naftahind langes veebruariga võrreldes 6,2%. Samas hakkas naftahind märtsi viimastel päevadel nõrgeneva dollari najal taastuma. Naftahinda kergitasid ka tootmisraskused Liibüas ja võimalus, et OPEC pikendab tootmise piiramist ka aasta teisel poolel.  

2017. aasta esimeses kvartalis nafta hind kallines eelmise aasta viimase kvartaliga võrreldes 5,5% . Samas võrdluses odavnes dollar euro suhtes 0,9%  ning küttepuit kallines õige vähe (0,1%) .  Kokkuvõtvalt tähendab see, et puidu konkurentsivõime nafta suhtes on 6,3% kasvanud.  Eelmise aasta märtsiga võrreldes on puidu konkurentsivõime nafta suhtes tõusnud 66% (vt jooniseid 6 ja 7) .  

Kivisöe hind langes märtsis paralleelselt naftahinnaga. Üheks mõjuriks oli ka kivisöe n-ö kõrghooaja lõppemine, mida tõestas Hiina kivisöe ekspordi langus märtsi alguses. Ühtlasi otsustas Hiina keskenduda madala kvaliteediga kivisöe kasutamise ja tootmise piiramisele, mis vähendas transiiti 12 kuu madalaimale tasemele ning hakkas kuu viimastel päevadel kivisöe hinda tõstma. Kivisöe keskmine hind langes märtsis veebruariga võrreldes 3,6% ehk 64,81 dollarini tonnist.
Süsinikdioksiidi kvootide turul valitses märtsis samuti langustrend. 0,8% langus tegi kuu keskmiseks hinnaks 5,11 €/t. Oma rolli mängis ka Vattenfalli 1,9 miljardi dollari suurune investeering tuuleenergiasse, mis ilmestab üleüldist trendi, et taastuvenergiasse investeeritakse aina rohkem.

 
Joonis 6. Nafta hind nädala keskmiste hindade alusel (allikas www.plus500.ee)


Joonis 7. Nafta ja puidu hinna võrdlus. Võrdluse tegemisel aluseks võetud: 1 barrel naftat võrdub 0.136 t naftat võrdub 0,136 toe; 1t puitu võrdub 2 tm puitu võrdub 0,22 toe (allikas: nafta hind nädala keskmised hinnad www.plus500.ee, puiduhind kuu keskmine hind erametsa hinnastatistika)

Statistikaameti andmeil oli puit ja puittooted tänavu jaanuaris üks enim eksporditud kaubagruppidest.  Kui vaadata 2016. aasta andmeid, siis Eesti puidusektor eksportis puittooteid 1,9 miljardi euro väärtuses, mida on ligi 5 protsenti enam kui 2015. aastal. Eesti puidupõhiste toodete ekspordi struktuuris on ülekaalus suurema lisandväärtusega tooted. Suurima osatähtsusega toodete ekspordis on sae- ja höövelmaterjal 20,3 protsendiga. Sae- ja höövelmaterjali eksport kasvas aastaga 3 protsendi jagu. Suurimad turud olid Norra, Läti ja Suurbritannia. Olulisel kohal on ka puidust kokkupandavad ehitised ja puidust ehitusdetailid, mis moodustasid koguekspordist vastavalt 17 ja 16 protsenti. Ka neid müüdi enim Skandinaaviasse, aga ka Saksamaale. Puidusektori ekspordi suurim kasv tuli mullu puiduhakke ja vineeri müügist, kuigi nende osakaal on üsna väike. Suurematest kaubagruppidest langesid aastaga enim puitmööbel ja pleegitamata paber. Kui puidupõhiste toodete eksport oli mullu ligi 2 miljardit, siis import moodustas samal perioodil 613 miljonit eurot ja see tõusis eelmise aastaga võrreldes ligi protsendi. Vaatamata sellele on puidupõhised tooted Eesti väliskaubanduse bilansi konkurentsitult kõige olulisemad tasakaalustaja.
Ka Swedbanki värske tööstusettevõtete uuring näitas, et Eesti puidutööstuse toodangumaht on tõusnud kõigi aegade kõrgeimale tasemele ning puidutööstus on Eestis kõige kiiremini kasvava lisandväärtusega tööstussektor. Kuue aastaga on puidutööstuse toodang Eestis kasvanud 55 protsenti, samal ajal kui Euroopa Liidus tervikuna on see langenud. Swedbanki puidutööstuse sektori juht Mait Kaup ütles uuringuandmetele viidates, et puidutöösturid on mõõdukalt optimistlikult meelestatud ning kaks kolmandikku neist plaanib tänavu käivet kasvatada. „Valdav osa puidutööstuse toodangumahust liigub välisturgudele ja seetõttu on puidutooted ka suurim Eesti väliskaubanduse bilansi taastaja – Eesti ekspordib puidusektoris ligi 1,3 miljardit rohkem kaupu kui impordib,“ märkis Mait Kaup. Statistika järgi suurenes puidutööstuse eksport aastaga 4 protsenti. Kõige olulisemaks sihtturuks peetakse täna Norrat, mis moodustab kogu ekspordikäibest ligi poole. Tähtsuselt järgnevad Saksamaa, Suurbritannia, Soome ja Taani. Võimaluste kasvu nähakse enim Rootsis, kuid huvitava tendentsina on fookusesse tõusnud Hiina turg, mida plaanib püüda iga viies puidutööstur.

RMK nõukogu kinnitas 2016. aasta auditeeritud majandustulemused, mille kohaselt ulatus käive 178 miljoni ning ärikasum 50,6 miljoni euroni. Nõukogu tegi ettepaneku maksta dividendidena riigieelarvesse 30 miljonit eurot, mis on aasta varasemast 19,6 miljonist ca poolteist korda rohkem.
Puitu müüs RMK mullu 4 miljonit kuupmeetrit. See on 10% rohkem, kui aasta varem. Puidu hinnad püsisid 2016. aastal stabiilsena, ent suurema müügimahu tõttu kasvas RMK käive võrreldes 2015. aastaga 8% ja kasum 40%. Müüdud puidu sortiment jagunes: palk 46%, paberipuit 34%, küttepuit 15% ning hakkpuit ja raidmed 5%. 2017. aasta käibeks prognoosib RMK 178 miljonit ning kasumiks 39 miljonit eurot.

Positiivseid uudiseid Põhjamaadest vahendab EUWID, mille andmetel on Rootsi kontserni SCA (Svenska Cellulosa Aktiebolaget)  majandustulemused 2017. aasta esimeses kvartalis head. Ja seda vaatamata kasvanud ümarpuidu varumis-  ja logistikakulude kasvule.  Esimese kolme kuuga on EBITDA (kasum enne intressikulusid, makse, põhivara väärtuse langust ja amortisatsiooni) kasvanud 67% ehk 145 mln SEK-ni. Käive on samal ajal kasvanud 8% ja oli 1,364 mld SEK. Peamine sisend kasvuks tulid kõrgematest müügihindadest. Puidu müügimaht oli 601 000 m3, mis kõiges napilt ületas aastatagust tulemust. Metsasektoris oli kvartali käibe kasv 11%. Samal ajal suurenes oma metsadest varutud puidu maht 30% ning oli 664 000 m3. Tselluloosi- ja paberisektor nii häid tulemusi siiski ei näidanud ja need jäid aastatagustele tulemustele alla.
Ka Sveaskog  suurendas raiemahtu esimeses kvartalis 4,3%, mis tähendab 2,94 mln m3 puidu varumist.  Positiivsest aastaalgusest raporteerib ka Södra AB oma puidusektoris, mille käive kasvas 10,5% (1,539 mld SEK) ja jõudis 3 mln SEK taas kasumisse.
Hea aasta algus oli ka UPM-il. Käive kasvas esimeses kvartalis eelmise aastaga võrreldes 30 mln euro võrra jõudes 2,48 mld euroni. Tegevuskasumi (EBIT) kasv oli 8% ning oli 305 mln eurot.  Stora Enso puidusektor suurendas tegevuskasumit (EBIT) esimeses kvartalis 38%. Saematerjali ja puidutoodete maht oli 1,212 mln m3, mis tähendab 11,6% kasvu eelmise aasta sama ajaga võrreldes.
Soome Pellervo Majandusuuringute Instituut (Pellervon taloustutkimus) prognoosib käesolevaks aastaks Soome saematerjali ekspordi mahtu 9,0-9,1 mln m3, mis tähendab 5-6% kasvu. Kevadine prognoos näeb üheks kasvu sisendiks Hiina okaspuusaematerjali nõudluse kasvu. 2016. aastal kasvas saematerjali eksport Hiinasse 2015. aastaga võrreldes ca 67%, ületades esmakordselt 1 mln m3 piiri, olles sellega pärast Egiptust tähtsuselt teine sihtriik.  Kokku eksportis Soome 2016. aastal okaspuusaematerjali 8,6 mln m3, millest mitte EL maadele langes 63% (kasv 12%). EL riikidesse eksporditi ca 3,2 mln m3 ja ekspordi kasv oli sinna 5%.  
Kui vaadata kuidas aasta on Soomes alanud, siis näeme, et raiemaht on kasvanud. Jaanuaris kasvas raiemaht eelmise aasta sama ajaga võrreldes 44% ja oli 6,4 mln tm. Luke andmetel langes 85% sellest erametsale ja 15% riigimetsale. Raiutud puidust moodustas 2,5 mln tm palgid ja 3,9 mln tm tehnoloogiline puit, kusjuures eelmise aastaga võrreldes kasvas enam just tehnoloogilise puidu raiumine (51%). Palkide raiemaht kasvas samal ajal 34%.   Ka veebruaris, mil raiuti  6,3 mln tm, jätkus raiemahu kasv. Samas ei olnud see kaugeltki mitte nii suur kui jaanuaris (kasv 3,6%). 84% raiutud puidust tuli erametsast ja 16% riigimetsast. Raiemahust moodustasid palgid ca veerandi ja see maht jääb eelmise aasta tasemele.  
Jaapanis prognoositakse tänavu 1,3% väiksemat Euroopast eksporditud okaspuusaematerjali kasutust võrreldes eelmise aastaga, mil see oli ca 2,8 mln m3.  Põhja-Ameerikast kavandatakse okaspuusaematerjali sissevedu ca 2,2 mln m3, mis tähendab -2,7%. Venemaalt toodava saematerjali maht peaks kahanema 5,9% ning olema ca 0,64 mln m3. Kogunõudluseks kavandatakse 2017 aastal 6,4 mln m3, mis tähendab 2,6% tagasiminekut.
Eelmine aasta ei olnud Valgevene ümarpuidu eksportijatele nii edukas kui aasta varem. 2016. aastal langes see 7,6% ja oli 1,645 mln tm. Valgevene statistikaameti Belstat andmetel läks 96% puidust EL maadesse (kahanemine 4,6%). Kui naaberriikidesse Poolasse ja Lätti eksport kukkus märgatavalt, siis Rumeeniasse see kolmekordistus. Mitte EL riikidest väärib esile tõstmist Usbekistan, kuhu eksporditi 29000 tm puitu. Vaatamata sellele, et ekspordimaht vähenes, kasvas rahaline maht 9,4% ja oli 57,7 mln USD. See teeb keskmiseks tihumeetri hinnaks 35,08 USD.

Saksamaa Puidutööstuse Liidu (Hauptverband der Deutschen Holzindustrie) andmetel kasvas 2016. aastal saetööstuse käive 2,9% ja oli ca 4,2 mld eurot.  72 Saksamaa Sae- ja Puidutööstusliidu (Deutschen Säge- und Holzindustrie Bundesverbands) liikme seas läbiviidud uuring näitas, et 93% hindavad ärivõimalusi esimesel poolaastal kas sama heaks või paremaks. Aastataguse ajaga võrreldes suuri muutusi pole toimunud. Kuna 2017. aastaks oodatakse ehitustegevuse kasvu on liit järgmise 6 kuu osas mõõdukalt optimistlik.

Vastavalt Rootsi uudisteagentuurile „Bioenergi“ (BIOENERGI Skandinavien AB) andmetele toodeti Rootsis 2016. aastal ümmarguselt 1,74 mln t puitgraanuleid (pelleteid), mis tähendas 4,6% kasvu. Pelletite tarbimismahuks Rootsis hinnatakse 1,78 mln t ja see ei ole sisuliselt muutunud. Kui graanulite import vähenes 24% ja oli ca 0,36 mln t, siis eksport kasvas 7% ning oli 0,24 mln t.

Austrias oli pelleti toodang 2016. aastal 1,07 mln t, mis on 0,7% rohkem kui 2015. aastal. Möödunud 10 aastaga on pelletite toodang Austrias kasvanud 168%. Austria erialaliidu proPellets andmetel toodab pelleteid 28 ettevõtjat 40 kohas. 2016. aastal hinnati Austrias aastaseks tarbimismahuks 0,895 mln t. 2017. aastaks prognoosib proPellets toodangu mahu kasvu. Ettevõte Cycleenergy  kavatseb tänavu avada uue pelletitehase Alam-Austrias Grestenis.

USA pelletitööstus müüs 2016. aastal 6,41 mln t pelleteid, millest 75% läks ekspordiks.   U.S. Energy Information Administration andmetel moodustas toodangust 76% tööstuspelletid.  Tooraine eest maksti keskmiselt 32,3 USD/t.  

Aasta esimene kvartal tõi avalikkuses ägedad vaidlused raiemahu üle. Kõlasid nõuded, et raiemahtu tuleb vähendada ja vajadusel selleks administratiivmeetmeid kasutada. Õnneks pole Keskkonnaministeerium sellele survele allunud ja hoidnud sellega ära prognoosimatu turu reaktsiooni, mis pikas perspektiivis oleks kindlasti kahjulik metsaomanikule. Otsuse oma metsa raiuda teeb omanik lähtuvalt puistu seisundist ja turusituatsioonist. Tööstused ei dikteeri raiemahtu, vaid mõjutavad ümarpuidu hinda. Viimane omakorda on seotud valmistoodangu hinnaga, mis omakorda allub (maailma)turuhinnale.   Liiga kõrge ümarpuiduhind pärsib loomulikult konkurentsivõimet ja on väljakutseks tööstuse. Juhul kui ümarpuidust tekib puudus ja selle hind kerkib liiga kõrgele, tuleb rohkem panustada toorme impordile.  Sektoril on võimalik arendada efektiivsust ja liikuda väärtusahelas kõrgemale, kui kodumaise tooraine kättesaadavus tagab hädavajaliku kindlustunde. Seni on puidutööstusele kindlustunnet jätkunud ja loodetavasti nii ka jääb.  

Kasutatud lühendid:
EL – Euroopa Liit
EMK – SA Erametsakeskus
EMPL – Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit
EPK – Eesti Puidumüügikeskus
ERR – Eesti Rahvusringhääling
EUWID – Europäischer Wirtschaftsdienst
KEM – Keskühistu Eramets
Luke – Luonnonvarakeskus (Soome Loodusressursside Instituut)
mln – 1 000 000
METLA – Metsäntutkimuslaitos
OP – okaspuit
pm³ – puistekuupmeeter
RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus
tm – tihumeeter, võrdub kuupmeetriga (m³)
SEK – Rootsi kroon
USD – Ameerika Ühendriikide dollar

 

 

Ülevaate koostamist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus

ARHIIV

Ülevaade 2016. aasta IV kvartali puiduturust
Teostaja: OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija: Erametsakeskus SA
Kohila 2017
Faili saad alla laadida siit!

Ülevaade 2016. aasta III kvartali puiduturust
Teostaja: OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija: Erametsakeskus SA
Kohila 2016
Faili saad alla laadida siit!

Ülevaade 2016. aasta II kvartali puiduturust
Teostaja: OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija: Erametsakeskus SA
Kohila 2016
Faili saad alla laadida siit!

Ülevaade 2016. aasta I kvartali puiduturust
Teostaja: OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija: Erametsakeskus SA
Kohila 2016
Faili saad alla laadida siit!

Ülevaade 2015. aasta IV kvartali puiduturust
Teostaja: OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija: Erametsakeskus SA
Kohila 2015
Faili saad alla laadida siit!

Ülevaade 2015. aasta III kvartali puiduturust
Teostaja: OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija: Erametsakeskus SA
Kohila 2015
Faili saad alla laadida siit!

Ülevaade 2015. aasta II kvartali puiduturust
Teostaja: OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija: Erametsakeskus SA
Kohila 2015
Faili saad alla laadida siit!

Ülevaade 2015. aasta I kvartali puiduturust
Teostaja: OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija: Erametsakeskus SA
Kohila 2015
Faili saad alla laadida siit!

Ülevaade 2014. aasta IV kvartali puiduturust
Teostaja: OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija: Erametsakeskus SA
Kohila 2014
Faili saad alla laadida siit!

Ülevaade 2014. aasta III kvartali puiduturust
Teostaja:     OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija:     Erametsakeskus
Kohila 2014
Faili saad alla laadida siit!

Ülevaade 2014. aasta II kvartali puiduturust
Teostaja:     OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija:     Erametsakeskus
Kohila 2014
Faili saad alla laadida siit!

Ülevaade 2014. aasta I kvartali puiduturust
Teostaja:     OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija:     Erametsakeskus
Kohila 2014
Faili saad alla laadida siit!

Ülevaade 2013. aasta IV kvartali puiduturust
Teostaja:     OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija:     Erametsakeskus
Kohila 2013
Faili saad alla laadida siit!

Ülevaade 2013. aasta III kvartali puiduturust
Teostaja:     OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija:     Erametsakeskus
Kohila 2013
Faili saad alla laadida siit!

Ülevaade 2013. aasta II kvartali puiduturust
Teostaja:     OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija:     Erametsakeskus
Kohila 2013
Faili saad alla laadida siit!

Ülevaade 2013. aasta I kvartali puiduturust
Teostaja:     OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija:     Erametsakeskus
Tallinn 2013
Faili saad alla laadida siit!

Ülevaade 2012. aasta IV kvartali puiduturust
Teostaja:     OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija:     Erametsakeskus
Tallinn 2012
Faili saad alla laadida siit!

 

Ülevaade 2012. aasta III kvartali puiduturust
Teostaja:     OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija:     Erametsakeskus
Tallinn 2012
Faili saad alla laadida siit!

 

Ülevaade 2012. aasta II kvartali puiduturust
Teostaja:     OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija:     Erametsakeskus
Tallinn 2012
Faili saad alla laadida siit!

 

Ülevaade 2012. aasta I kvartali puiduturust
Teostaja:     OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija:     Erametsakeskus
Tallinn 2012
Faili saad alla laadida siit!

 

Ülevaade 2011. aasta IV kvartali puiduturust
Teostaja:     OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija:     Erametsakeskus
Tallinn 2011
Faili saad alla laadida siit!

 

Ülevaade 2011. aasta III kvartali puiduturust
Teostaja:     OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija:     Erametsakeskus
Tallinn 2011
Faili saad alla laadida siit!

 

Ülevaade 2011. aasta II kvartali puiduturust
Teostaja: OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija: Erametsakeskus
Tallinn 2011
Faili saad alla laadida siit!


Ülevaade 2011. aasta I kvartali puiduturust
Teostaja: OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija: Erametsakeskus
Tallinn 2011
Faili saad alla laadida siit!

Metsamaterjali hinnainfo jaanuar 2008
Hinnainfo_jaanuar_2008.doc

 

Metsamaterjali hinnainfo jaanuar-detsember 2007
Hinnainfo_jaanuar-detsember_2007.doc

 

Metsamaterjali hinnainfo jaanuar-oktoober 2007
Hinnainfo_graafik_01-10-07.doc

 

Metsamaterjali hinnainfo jaanuar-mai 2007
Hinnainfo_graafik_01-05-07.doc

 

Metsamaterjali hinnainfo jaanuar-detsember 2006
Hinnainfo_graafik_jaanuar-detsember_2006.doc

 

Metsamaterjali hinnainfo jaanuar-oktoober 2005
Hinnainfo_graafik_jaanuar-oktoober_2005.doc

 

Metsamaterjali hinnainfo september-oktoober 2004
Hinnainfo_september-oktoober_2004.a..doc