Metsakaitse

Veljo_Kütt_1

Metsakahjustused võivad tekkida nii inimtegevuse kui ka looduslike tegurite mõjul. Metsatulekahju. (Foto:EMK)

Metsas toimetades ei tohi metsaomanik oma tegevusega ohustada metsa kui ökosüsteemi ega kahjustada genofondi, metsamulda, veerežiimi jms. Ei tohi tekitada eeldusi seenhaiguste levikuks ja tuule- või putukkahjustuste tekkeks. Metsakaitse on üks metsa majandamise osa. Metsakaitset reguleerib Metsaseaduse § 40 ja Metsa majandamise eeskirja § 19. Metsakahjustused võivad tekkida nii inimtegevuse kui ka looduslike tegurite mõjul. Metsakahjustuste vältimiseks on vaja esmalt tundma õppida kahjustuse liike, teisalt osata ennetada või peatada juba levinud kahjustusi. 

Põhiliselt kahjustavad meie metsi loodusjõud (tormid, lumi, liigne vesi, tuli), seened (nt juurepess, saaresurm, haavataelik), putukad (nt üraskid, männikärsakad), ulukid ja valed majandamisvõtted. Eraldi väärib metsakahjustajana väljatoomist kobras.

Kasvama jäävate puude ja loodusliku uuenduse, raielangi mulla ning ümbritseva metsa ja metsamulla kaitseks on metsa majandamise eeskirjaga keelatud: 

  • Metsa majandamisel vigastada nendel puudel, mis raiumisele ei kuulu, tüve, võra või latva ulatuses, mis annaks alust nende puude sanitaarraieks;
  • Ohustada või oluliselt kahjustada metsa kui ökosüsteemi või metsa genofondi, metsa veerežiimi, metsamulda sügavamalt kui 30 cm (välja arvatud kändude juurimisel ning maapinna ettevalmistusel liigniisketes kasvukohatüüpides vesivagude ja küngastena), metsa uuenemise ja uuendamise tingimusi, luua eeldusi tuulekahjustuste tekkeks, seenhaiguste ja putukkahjurite levikuks;
  • Metsa uuendamisel ei tohi purustada pinnase pealmist kihti enam kui 50%-l uuendusala pindalast, metsa raiel enam kui 25%-l raielangi pindalast;
  • Raietööde käigus kahjustatud teed, sihid, kraavid, sillad ja truubid tuleb korrastada vähemalt raieeelsele tasemele ühe aasta jooksul metsateatise kehtivuse lõppemisest arvates;
  • Kraavide ja truupide kahjustamise tagajärjel ei ole lubatud tekitada kestvaid veekahjustusi, millel on puistu tervislikule seisundile negatiivne mõju;
  • Korrastustööd peavad tagama metsasihtidel liikumisvõimalused päästeteenistuse transpordivahenditele;
  • Metsamajanduslike tööde teostamisel tuleb võimaluse korral vältida pärandkultuuri objektide kahjustamisest;
  • Juuremädaniku leviku tõkestamiseks võib töödelda okaspuukände bioloogiliste taimekaitsevahenditega või karbamiidiga.

Omanikule on pandud kohustus oma metsal silma peal hoida. Ta peab jälgima, et metsa seisund halvemaks ei muutuks ning oskama arvestada, et metsakahjustused võivad tekkida paljude looduslike tegurite mõjul. Sealjuures on tähtis ka naabritega arvestamine – on olnud juhtumeid, kus mets saab kahjustada hooletu naabri süül, kes näiteks pole midagi ette võtnud oma kuusikus laieneva üraskikoldega. Kui omanik targalt tegutseb, on võimalik päris suurtes piirides kahjustusi ära hoida.

Metsakaitse eesmärgiks on vähendada ja/või vältida majandusliku kahju tekkimist. Metsakaitsetegevuse sisu oleneb kahjustuse liigist. Kuna valdkond on lai ja võimalusi rohkesti, võiks selle kohta lähemat infot küsida oma ala spetsialistilt (näiteks metsakonsulendilt).

UURI LISAKS: