Itaalias riik erametsaomanikule tuge ei paku
07.07.2015
Kertu Kekk, SA Erametsakeskus:
Juunis käisid Erametsakeskuse ja metsaühistu esindajad tutvumas Itaalia Marche piirkonna metsandusega. Kohtumisel osalesid Priit Jõeäär ja Kertu Kekk Erametsakeskusest ning Erki Vinni Põlvamaa Metsaomanike Seltsist. Õppereis toimus Grundtvig täiskasvanuhariduse programmi toel projekti AdFor (Advisory methodology and system possibilities to educate forest owners, professionals & consultants) raames, mille eesmärk on kogemuste vahetamine ning parimate praktikate jagamine nõustamissüsteemis ja -meetodites. Rahvusvahelises projektis osalevad partnerid Soomest, Suurbritanniast ja Itaaliast ning juhtpartnerina Eesti.
Kahepäevase kohtumise esimesel päeval külastati Gola della Rossa e di Frasassi regionaalset loodusparki ning Conero loodusparki, kus sealsed töötajad andsid osalejatele ülevaate piirkonna metsandusest.
Itaalias on metsa kokku 10,9 miljonit hektaril, mis moodustab 36% riigi pindalast. 66% metsamaast on erametsad, Marche piirkonnas on erametsade osakaal 75%. Erametsad on väga killustunud, keskmine metsaomand on vaid 3 hektari suurune. Enamus piirkonna metsadest asub väga mägistes piirkondades, kus majandamine on keerukas. Selle ning intensiivse linnastumise mõjul on 75% erametsadest sisuliselt maha jäetud. Projekti raames külastatud Marche piirkond asub Apenniini mäestikus, kus on väga kuiv ja mullad väheviljakad. Metsa kasvatamist sellest tulu saamise eesmärgiga regioonis sisuliselt ei ole (va küttepuu), metsa majandamine on mägise piirkonna ja järskude nõlvade tõttu keeruline ja kulukas. Seadus ei luba ehitada ka uusi metsateid, et lihtsustada metsaomanike ligipääsu oma metsadele, tulemusena on enamus piirkonna erametsadest majandamisest väljas.
Projektimeeskond Gola della Rossa e di Frasassi looduspargis. Mägise piirkonna ja järskude nõlvade tõttu on metsa majandamine keeruline ja kulukas.
Vaid 6% metsadest kasutatakse puidu saamiseks. Peamine majandamisviis on kiire raieringiga „coppice“ (raieid tehakse valikraietena umbes iga 25-30 aasta tagant, umbes 2500 hektaril aastas). Eesti ja Soome metsades kasutusel olevaid harvestere ja forwardere Marche piirkonnas ei kohta, metsaraieid tehakse mootorsaagidega ning kokku- ja väljavedu teostatakse väga tihti muuladega. Intensiivne metsastumine toimus pärast II maailmasõda. Ka praegu on paljud põllumaad kasutusest väljas ja metsastuvad, kuid kasutatav raiemeetod ei lase metsadel mitmekesistuda. Puistute vanus on ca 50-60 aastat, vaid 16% metsadest on vanemad kui 150 aastat.
Enne ja pärast. Intensiivne metsastumine toimus pärast II maailmasõda. Allikas: prof. Andrea Catorci (Scuola di Bioscienze e Medicina Veterinaria) ettekanne.
Igas Itaalia regioonis käib metsamajandamine kohalikul tasemel kehtestatud seaduste alusel. Marche piirkonna metsandustöötajate sooviks on, et Itaalias oleks ühtne metsaseadus, mis võiks metsamajandamist ka nende piirkonnas soodustada. Erinevate Euroopa Liidu projektide ja programmide abil pannakse sealses regioonis väga suurt rõhku pigem loodusliku mitmekesisuse loomisele ja säilitamisele ning metsatulekahjude ennetamisele.
Riigi poolt erametsaomanikele nõustamisteenust ning metsakasvatuslikke toetusi sisuliselt ei pakuta, metsamajandamiskavade toetust saab taotleda pindaladele alates 80 hektarist. Ühistegevus on minimaalne, kuna metsaühistutes on väga vähe liikmeid. Itaalia partnerid nentisid, et neil on projekti partnerriikides rakendatud praktikatest palju õppida.
Teine päev kulus peamiselt ettekannetele ning projektiga seotud tegevustele. Projekti tulemusena valmib iga osaleva riigi metsaomanike nõustamise kohta olukorrakirjeldus ning juhtnööride kogumik.
Itaalias toimus 2013. aastal alguse saanud projekti viimane kohtumine, eelnevalt on kogemusi vahetatud nii Eestis, Soomes kui Suurbritannias. Projekt lõppeb käesoleva aasta suvel.
Projekti käekäiguga on võimalik tutvuda erametsanduse portaalis aadressil https://www.eramets.ee/en/adfor/ (lehekülg on inglise keeles).
