Tammist: Eesti energiapoliitika on Pariisi kliimaleppe valguses aegunud

ERR:

Taastuvenergia koja sõnul näitab Pariisi vastu võetud kliimalepe, et taastuvenergia on võitnud ja seetõttu peab Eesti riik tänase energia- ja kliimapoliitika ümber vaatama, mille keskmes oleks põlevkivist loobumisstrateegia ning mis oleks suunatud Ida-Virumaale.

Taastuvenergia koja juhi Rene Tammisti sõnul on reaalsus see, et Pariisis kokku lepitud eesmärgid osutusid oluliselt ambitsioonikamateks ja neist tuleb kinni pidada.

“Riigil ja taastuvenergia sektoril tuleks välja töötada puhta energia plaan, mis tõmbaks käima kohaliku taastuvenergia tootmise ja tehnoloogia arenduse,” toonitas Tammist.

Tänaseks on taastuvenergia tootjate poolt juba algus tehtud, paljud lahendused on töös ning ettevõtjad on ka valmis jätkuvalt panustama.

“Seda tõestavad ka ettevõtjate poolt uute elektrijaamade rajamiseks investeeritud enam kui 700 miljonit eurot. Sealhulgas on loodud 3100 töökohta ja iga aasta tasutakse riigile 20 miljonit euro ulatuses palgamakse,“ selgitas Tammist.

Eestis on tugev potentsiaal tuuleenergial ning hakkepuidul töötavatel koostootmisjaamadel, kiire areng toimub ka väikeenergeetikas. Siiani on vähe teada fakt, et Eestis käib vilgas roheliste tehnoloogiate arendus, arendatakse ja toodetakse edukalt tuulikuid, päikesepaneele, targa maja seadmeid ja erinevaid tarkvaralahendusi.

“Eestil on vaja läbi mõeldud põlevkivist väljumis-strateegiat, mis arvestab Ida-Virumaa sotsiaalmajandusliku olukorraga, ent on vastavuses kliimaleppe eesmärkidega.

Koja hinnangul võiks puhta energia plaani fookus olla suunatud Ida-Virumaale, leevendamaks põlevkivisektori hääbumist. Paar aastat tagasi välja töötatud “Taastuvenergia 100 plaan” näeb ette luua 10 000 uut töökohta, millest arvestatav osa võiks tulla Ida-Virumaale.

90 protsenti maailma riikidest on juba deklareerinud, et panustavad kliimamuutuste vähendamisse taastuvenergia abil ning pöördumatu taastuvenergiale üleminek käib tegelikult juba mõnda aega.

Taastuvenergia elektrijaamad moodustavad üle poole võimsustest, mis on lisandunud ülemaailmsesse energiasektorisse alates 2011. aastast ning säästlikud lahendused on muutunud üha kättesaadavamaks, olles paljudes riikides juba odavaimaiks energiatootmise viisiks.

Kaevurite lapselapsed vanaisade ametit enam pidada ei saa

Keskkonnaminister Marko Pomerants ütles “Aktuaalsele kaamerale”, et kliimakokkuleppe sõlmimine Pariisis langeb kokku põlevkivi aruteluga valitsuses. Kui esimene seab eesmärgid kuni sajandivahetuseni, siis Eesti plaanid kätkevad endas järgnevat 15 aastat.

Arengukavas on kirjas plaanid põlevkivi efektiivsemaks kaevandamiseks ja säästlikumaks kasutamiseks. Väga suuri muutusi võrreldes praegusega põlevkivi kaevandamise kohta plaanis ei ole.

“Vaadates sajandi keskpaiga poole, saab järgmine põlevkivi kava aastateks 2031 kuni 2050 olema ilmselt oluliselt teistsugune kui see, millega valitsus riigikogu poole liigub,” ütles Pomerants.

See tähendab, et tänaste kaevurite lapselapsed oma vanaisade ametit pidada enam ei saa. Kaevurite ja energeetikute ametiühingu esimees tõdeb, et uute töökohtade loomine on Ida-Virumaa jaoks oluline küsimus, millega tuleks tegeleda juba praegu

Riigikogu endise liikmee, rohelise mõtteviisi propageerija Toomas Trapido sõnul on taastuvenergia tootmine juba praegu uusi töökohti loonud. “Kogu puidu varumine, transport, hakkimine ja kõik, mis seostub tuulikutega; kõik, mis seostub päikesepaneelidega – see on loonud viimase viie aasta jooksul mõni tuhat töökohta,” lausus Trapido.

Tema hinnangul on kliimaleppe sõlmimine küll positiivne, kuid samas on leppesse siiski liiga vähe konkreetseid kohustusi kirja pandud.

0Shares