Kuidas Erametsakeskus toetuste kasutamist kontrollib?

Gunnar Reinapu, Sinu Mets:

Metsaomanikele, kes ise või metsaühistu kaudu erametsakeskusest toetust on taotlenud, ei tule vast üllatusena, kui pea kohal kõikuva antenniga meest või naist oma metsas liikumas näevad. Suure tõenäosusega on tegu ühega kümnest Erametsakeskuse piirkondlikust kontrollispetsialistist, kes toetuse sihipärast kasutamist kohapeale kontrollima tulnud.

Kelle taotlus kontrolli satub?

Erametsakeskusest saab toetust taotleda erinevatele tegevustele, toetusraha kasutamise üle peetakse järelevalvet erinevate kontrollide raames. Taotlusvoorude kohta kontrollitakse kuni 5% esitatud taotlustest, metsameetme toetuse puhul on kontrollitud taotluste maht oluliselt suurem. Praegu valitakse umbes veerand kontrolli sattunud taotlustest juhuslikult, kolmveerand aga riskianalüüsi põhjal. Olenevalt meetmest võetakse riskianalüüsis arvesse erinevaid kriteeriume, näiteks taotluse suur maht, varasemad rikkumised jmt.

Taotlus võib kontrolli sattuda ka siis, kui menetlemise käigus on tekkinud kahtlus selle nõuetele vastavuse suhtes. Taotluse kontrolle võidakse teostada juba enne taotluse rahuldamist ning kuni viis aastat pärast toetuse otsuse tegemist või toetusraha väljamaksmist.

Kui taotlus on kontrollvalimisse sattunud, järgneb tavaliselt kontrollispetsialisti kontaktivõtt. Toetusobjekti kontrollimisest teavitatakse metsaomanikku vähemalt 48 tundi ette ning soovi korral saab ka ise kontrollispetsialistiga metsa kaasa minna.

GNSS mõõtur. Foto tootja kodulehelt.

Mida kontrollitakse?

Kontrollispetsialisti töö võib olenevalt toetusmeetmest olla väga erinev. Peamiselt tuleb hinnata metsaala pindala, veenduda taotlusesse märgitud tegevuste teostamises ning hinnata tööde kvaliteeti. Pea pooled välikontrolli sattunud metsaalad tuleb üle mõõta. Toetusõigusliku metsala kindlaksmääramiseks kasutab Erametsakeskus GNSS mõõturit, mille mõõtmistäpsus on ideaaltingimustes kuni 1 cm, metsas on mõõtmistäpsuseks kuni 1,5 m.

Kõige enam tuvastatakse kontrollide käigus eksimusi toetusõigusliku pindala märkimisel. Näiteks metsa uuendamise puhul on sageli osa eraldisest raiumata jäetud, kuid uuendustööde pindalaks märgitud kogu eraldise pind. Sageli jäävad pindalast välja arvamata ka laiemad teed ja kraavid.

Kontrollispetsialistid Ülle ja Hilja välitöödel.

Metsameetme toetuste puhul on kontrollitoimingud olenevalt toetatavast tegevusest erinevad. Kahjustatud metsa taastamisel peavad kahjustatud puud olema kõrvaldatud, maapinna ettevalmistamine ja metsataimede istutamine tehtud vastavalt metsa majandamise eeskirjale. Kontrollispetsialist peab jälgima ka seda, et hooldatud metsataimede vanus oleks kuni 3 aastat ning metsataimed sobiksid antud kasvukohale.

Hooldusraietel peavad valgustus- või harvendusraie olema tehtud nõuetekohaselt ning puistu peapuuliigi valgusolud olema paranenud. Laasimistööde puhul vaadatakse, kas laasitud on sobivad puuliigid, kas puud on märgistatud ning kuuluvad esimesse rindesse. Laasitud puid tüve lõpp-pikkusega vähemalt kolm meetrit ning keskmise rinnasdiameetriga kuni 15 cm peab hektari kohta olema 200 või rohkem.

Abikõlblikud ei ole elektripaigaldise kaitsevööndis ellu viidud tegevuste kulud. Ka ei saa taotluses märgitud pindala sisse arvestada üle 4 meetri laiuseid teid ja lagendikke. Erandina võib välikontrolli läbiviija hinnata mittetoetusõiguslikke alasid toetusõigusliku objekti sisse kuni 20% esialgsest kindlaksmääratud pindalast. Erisust on õigus rakendada juhul kui ala osa, kus töö tegemata, tagab loodusliku mitmekesisuse säilimise ja on kooskõlas hea metsamajandamise tavaga. Sellised alad võivad olla näiteks looduslik sulglohk, aastaringselt voolava allika ümbrus, lopsaka rohttaimestikuga allikaline metsaosa, märg nõgu jne.

Ulukikahjustuse ennetamise puhul kontrollib spetsialist, kas soetatud tarvikud on kasutatud või paigaldatud vastavalt taotluses märgitud andmetele. Üle vaadatakse ka toetuse abil soetatud metsamajandamise seadmed ja tarvikud. Need peavad olema kleebisega märgistatud.

Metsapuude taimehaiguste ja -kahjustuste ennetamisel peab männikärsaka ja juurepessu kahjustuse ennetamiseks vajalik töö olema tehtud. Kui aga investeering on tehtud metsatulekahjude ennetamiseks, peab kontrollispetsialist veenduma, et tuletõkestusriba või –vöönd vastab taotluses märgitule ja toetuse nõuetele, et tuletõrje veevõtukoht ja selle juurde kuuluv taristu on rajatud taotletud mahus ja korras hoitud ning rajatud lõkke- ja õppepuhkekoht tähistatud.

Metsa uuendamise toetuse puhul veendub kontrollispetsialist maapinna ettevalmistamiseks ning puude istutamiseks ja hooldamiseks tehtud tööde teostamises visuaalse vaatlusega. Istutustihedust kontrollib spetsialist ringproovi abil.

Metsamaaparandustööde puhul kontrollitakse, kas tööd on teostatud vastavalt taotluses esitatud andmetele ja mahule – kas uuendatud truup on õige diameetriga, kui pikalt on kuivenduskraavi ja eesvoolu uuendamisel sete eemaldatud. Visuaalse vaatlusega veendub spetsialist ka maaparandussüsteemi toimimises.

Pärandkultuuri säilitamise ja eksponeerimise toetuse objekti puhul kontrollitakse, kas taotluses esitatud tööd toetatava objekti säilitamiseks ja eksponeerimiseks on tehtud ning kas tööde kvaliteet on kooskõlas konsulendi hinnanguga. Pärandkultuuri objektile peab olema tagatud huviliste ligipääs.

Natura hüvitise puhul kontrollitakse kohapeal, kas pindala vastab taotluses märgitule ning välja on arvatud mittetoetusõiguslikud objektid, näiteks üle 4 m laiused teed ja trassid.

Kui teise katastriüksusega piirneval Natura metsaalal ei ole arusaadavat looduslikku piiri, peab hüvitist taotlenud metsaomanik hoolitsema selle eest, et katastriüksuse piirimärgid oleksid nähtavad ja visuaalselt tuvastatavad igal aastaajal.

Maastikul kasutatavaks piirimärgiks peab olema kas nõuetekohane piirikivi, metalltoru või puit- või betoonpost. Kui metsaala piiripunktid on korrektselt tähistamata, võidakse rikkumise raskusastmest sõltuvalt hüvitise summat vähendada.

Metsaomanik võib kontrollispetsialistidega kokku puutuda ka nõustamistoetuse kontrolli käigus, kui nõu saanud metsaomanikega ühendust võetakse ning vajalikke andmeid täpsustatakse.

Ühistud aitavad

Kui metsaomanik ei ole veendunud, kas toetuse abil tehtud või planeeritavad tööd vastavad toetuse saamise nõuetele, võib alati pöörduda kohaliku metsaühistu poole. Ühistutes on kogemused erinevate metsatööde korraldamiseks ning teadmised toetuste taotlemisest. Taotluse ja selle kontrolliga seotud küsimustega saab pöörduda erametsakeskusesse.

Ühistute kontaktid leiab SIIT ning lisainfot toetuste taotlemise tingimuste kohta toetuste lehelt.

 

Toetuste kasutamise kontrollimiseks vajalike GNSS seadmete soetamist toetas 2017. aastal projekti „Erametsaomanike ja erametsanduse ühistegevuse riiklike ja EL toetuste sihtotstarbelise kasutamise kontrollimiseks vajalike tehniliste vahendite soetamine“ raames SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.