Riik sõltub järjest rohkem erakapitalist
23.03.2018
Aare Tammemäe, Äripäev:
Vananev, kuid aina paremat elu ihkav ühiskond peab järgneval kümnendil saama märksa rohkem tuge erasektorist ning on riigi ülesanne luua soodsad tingimused investeerimiseks.
Eelolevad riigikogu valimised juhivad Eesti uude kümnendisse. Meie majanduse tänane peegelpilt paistab ilus, kuid tuleviku väljakutsed on tõsised.
Esmalt sellest, mis on meid siia toonud. Nukramates nootides tuleb tõdeda, et aastatel 2006-2016 kasvas Eesti majandus püsivhindades vaid 8%. Võrdluseks, sellele eelnenud kümnendil kasvas sama näitaja 273%. Vaid kasvunumbrile keskendudes paistab see täieliku läbikukkumisena. Ärgem aga unustagem, et enne eelmist majandusbuumi toitis kasvu tarbimishullus ning seda laenude ehk tuleviku tulude arvelt.
Kümne aastaga on lisandväärtuse poolest liidrikohta oluliselt tugevdanud töötlev tööstus, kus on kadunud ligi 15 000 töötajat. Sellele vaatamata loovad töötleva tööstuse ettevõtted ligi 20% rohkem lisandväärtust kui kümnend varem. Lisaks väärib märkimist veel kahe sektori kasv. Esiteks kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse mõju on kasvanud ligi 6% rohkem kui eelmisel kümnendil. Teiseks, IKT sektor loob varasema perioodiga võrreldes 7% rohkem lisandväärtust. Nii on Eesti majanduse baas praegu oluliselt laiapõhjalisem kui 10 aastat tagasi ja suudame tõenäoliselt paremini taluda erinevaid väliskeskkonnast tulenevaid tagasilööke.
Põllu- ja metsamajanduses on lisandväärtust suurendatud 82%
Oluline järeldus joonistub välja tegevusalades, mis on viimasel kümnendil enim lisandväärtust töötaja kohta parandanud. Energeetika valdkonnas on kasv 132%, mäetööstuse puhul 97%, põllu- ja metsamajanduse puhul 82% ning töötleva tööstuse puhul 32%. Ühine nimetaja on siin suur investeeringute tase. Seega on eelmise kümnendi majanduse märksõnad investeeringute positiivne mõju kapitalimahukatele sektoritele ning teenusmajanduse vaikne tõus.
