Hinnainfo

Ülevaate koostamist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus

Ülevaade 2017. aasta III kvartali puiduturust
Teostaja: OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija: Erametsakeskus SA
Kohila 2017
Faili saad alla laadida siit!

 

Soomes on okaspuupalkide hind erinevalt Eestist poolaasta tasemega võrreldes hoopis langenud. Sisuliselt samale tasemele on jäänud kuusepalgi hind (kasv 0,1%). Männipalk on kolme kuu taguse ajaga võrreldes 1,5%, männpipeenpalk 4,8% ja kuusepeenpalk 0,9% odavnenud. Aastataguse ajaga võrreldes on hinnad siiski korralikult plussis, kusjuures peenpalgid on selgelt rohkem kallinenud. Männipalgi hind on aastaga kasvanud 1%, kuusepalgil 4,3%, männipeenpalgil 6,5% ja kuusepeenpalgil 9% (vt joonis 3 ja tabel 3).

Erasmetsa hinnastatistika järgi on lehtpuu jämesortimentidest viimase kolme kuuga 1,4% kallinenud kasepakk ja odavnenud 0,4% kasepalk. Haava- ja lepapalgi hind ei ole muutunud. Eelmise aasta septembriga võrreldes on kasepakk kallinenud 1,6% ja kasepalk 3,7%. Haavapalk on aastaga odavnenud 1,4% ja lepapaplk 1,6%. 2017. aasta kolmanda kvartali lõpu seisuga oli keskmine hind erametsa hinnastatistika alusel kasepakul 82,00 €/tm, kasepalgil 64,03 €/tm, haavapalgil 36,00 €/tm, lepapalgil 31,50 €/tm (vt joonis 1 ja tabel 1).

Riigimetsast müüdavate lehtpuujämesortimentide hinnad on möödunud kolme kuuga teinud korraliku kasvu. Kasepaku hinnakasv võrreldes tänavuse juuniga on kindlasti ka selle poolest suurem, et juunis langes kasepaku hind lausa alla 100 euro piiri, kui varem oli ta 110 euro ümber. Nii on kasepaku hind kasvanud kolme kuuga 13,6%. Aga ka teised sortimendid on kallinenud korralikult: kasepalk 9,2% ja haavapalk 9,9%. Aastataguse ajaga võrreldes on kasepakk kallinenud 7,1%, kasepalk 5,8% ja haavapalk 8,6% (vt joonis 2 ja tabel 2).

Soomes kasvas möödunud kvartaliga kasepalgi hind pisut enam kui ühe protsendi. Aastataguse ajaga võrreldes on hind kasvanud 4% (vt joonis 3 ja tabel 3).

Paberipuidu turul on erametsa hinnastatistika järgi kõikide sortide hinnad kasvanud. Eriti märkimisväärselt on kasvanud okaspuupaberipuidu hind, mis on kolme kuuga kallinenud 9-10%. Kuna kuusepuit on kallinenud pisut enam, on ta üle pika aja haaranud endale kallima paberipuidu sordi tiitli. Viimati oli kuusepaberipuit kallim paberipuidu sort 2011. aasta keskel. Lehtpuupuidu osas on hinnakasv tagasihoidlikum. Haavapuit on kolme kuuga kallinenud 5,5% ja kasepuit 3,6%. Odavaim paberipuidu sort on jätkuvalt haavapuit. Eelmise aasta septembriga võrreldes on kuusepuidu hind kerkinud lausa 15,6%. Ka männipuidu hinnakasv on korralik 13,2%. Seevastu kase- ja haavapuidu kallinemine on tagasihoidlikud 2% ja 1%. Seisuga september 2017 maksis tihumeeter männipaberipuitu 36,85 eurot, kuusepaberipuitu 37,02 eurot, kasepaberipuitu 31,46 eurot ja haavapaberipuitu 27,64 eurot (vt tabel 1, joonis 1).

Riigimetsast müüdavate paberipuidu sortidest on jätkuvalt kallim männipuit, mis on kallinenud tervelt 33,3%. Sellise erakorralise hinnahüppe taga on juunis toimunud tihumeetri hinna järsk kukkumine 21,07 euro peale. Septembris maksis tihumeeter männipuitu 28,08 eurot, mis tähendab poolaasta hinnaga võrreldes 7 eurost kasvu! Teised paberipuidu sordid on kallinenud kolme kuuga vähem: kuusepuit korralikud 10,8% (25,56 €/tm), kasepuit 7,6% (24,28 €/tm) ja haavapuit 5,7% (18,89 €/tm). Eelmise aasta septembriga võrreldes on samuti konkurentsitult kõige rohkem kasvanud männipuidu hind (20,9%). Kuusepuit on aastaga kallinenud 10,9% ja kasepuit 2,3%. Haavapuit on ainsana aastaga odavnenud ja seda 2,7% (vt tabel 2, joonis 2).

Põhjanaabrite juures on paberipuidu hinnad märksa vähem volatiilsed. Kalleimaks sordiks on kuusepuit (30,17 €/tm). Kuusepuit on ka ainsana viimase kolme kuuga kallinenud (1,4%). Männipuit on samal ajal odavnenud 0,2% ja kasepuit 3%. Eelmise aasta septembriga võrreldes on hinnatrend sama. Kuusepuit on kallinenud (1,1%) ning odavnenud on männipuit (1,2%) ja kasepuit (2,9%) (vt tabel 3, joonis 3).

 

Tabel 1. Erametsa ümarpuidu hinnad käibemaksuta lõpplaos seisuga september 2017

Sort Hind  euro Hinnamuut võrreldes eelmise kvartali hinnaga Hinnamuut võrreldes aasta taguse hinnaga
männipalk 71,35 5,6% 9,6%
männipeenpalk 67,71 7,2% 10,7%
kuusepalk 72,57 2,7% 10,6%
kuusepeenpalk 69,55 4,6% 11,6%
kasepakk 82,00 1,4% 1,6%
kasepalk 64,03 -0,4% 3,7%
haavapalk 36,00 0,0% -1,4%
lepapalk 31,50 0,0% -1,6%
männipaberipuit 36,85 9,1% 13,2%
kuusepaberipuit 37,02 10,0% 15,6%
kasepaberipuit 31,46 3,6% 2,0%
haavapaberipuit 27,64 5,5% 1,0%
küttepuit 24,19 9,0% 12,5%

 

 

Joonis 1. Erametsa puidu hinnad ilma käibemaksuta suuremate ettevõtete lõpplaohindade alusel


Joonis 2. RMK puiduhinnad vahelaos (metsas laoplatsil) ilma käibemaksuta (allikas RMK)

 

Tabel 2. RMK sortimentide vahelaohinnad ja nende muutumine seisuga september 2017 (allikas RMK)

Sortiment Vahelaohind €/tm ilma käibemaksuta Hinnamuut võrreldes kolme kuu taguse hinnaga Hinnamuut võrreldes eelmise aasta sama aja hinnaga
Männipalk 68,67 7,7% 8,8%
Männipeenpalk 53,56 10,1% 5,1%
Kuusepalk 67,06 5,7% 8,0%
Kuusepeenpalk 52,91 13,3% 8,4%
Kasepakk 109,97 13,6% 7,1%
Kasepalk 60,72 9,2% 5,8%
Haavapalk 34,18 9,9% 8,6%
Männipaberipuit 28,08 33,3% 20,9%
Kuusepaberipuit 25,56 10,8% 10,9%
Kasepaberipuit 24,28 7,6% 2,3%
Haavapaberipuit 18,89 5,7% -2,7%
Küttepuit 19,94 9,6% 5,6%
Keskmine 43,47 35,7% 9,7%
Hakkpuit[1] 28,55 -3,3% -3,0%

 

[1] Lõpplaohind

 

 


Joonis 3. Soome keskmised ümarpuiduhinnad vahelaos (allikas Luke, METLA)

 

Tabel 3. Puiduhindade muutumine Soomes seisuga september 2017 (allikas Luke)

Männi-palk Kuuse-palk Kase-palk Männi- paberipuit Kuuse- paberipuit Kase- paberipuit Männi-peen-palk Kuuse-peen-palk
Puiduhind €/tm 57,7 60,24 48,3 27,83 30,17 27,85 36,29 38,8
Võrreldes 3 kuu taguse ajaga -1,5% 0,1% 1,2% -0,2% 1,4% -3,0% -4,8% -0,9%
Võrreldes eelmise aasta sama ajaga 1,0% 4,3% 4,0% -1,2% 1,1% -2,9% 6,5% 9,0%

 

Küttepuiduturul on jätkunud terve tänavuse aasta hinnatõus. Kui kuus kuud tagasi ületati 21 €/tm piir ja kolm kuud tagasi 22 euro piir, siis viimasel kolme kuuga on jõutud juba tasemele, mis ületab 24 eurot. Septembris maksis tihumeeter küttepuitu erametsa hinnastatistika järgi keskmiselt 24,19 eurot. See tähendas kolme kuu taguse ajaga võrreldes 9% hinnakasvu. Eelmise aasta septembriga võrreldes on küttepuidu hind kasvanud 12,5%. Viimati maksis küttepuit rohkem 2014. aasta novembris. Riigimetsast müüdav küttepuit on viimase kolme kuuga korralikult (9,6%) kallinenud. Aastataguse ajaga võrreldes on küttepuidu hind riigimetsas kasvanud 5,6% (vt tabel 1 ja 2, joonis 1, 2 ja 4). RMK poolt koju toodav eratarbijale mõeldud küttepuidu hind pole viimasel ajal muutunud (vt tabel 6). Riigimetsast raidmete varumise hind eratarbijale on 6,50 eurot kuupmeetri kohta (50,70 €/ha) ja kännupakkude hind 9,90 eurot m³ kuupmeetri kohta (68,43 €/ha), millele lisandub käibemaks. RMK poolt müüdava hakke hind on võrreldes 2017. aasta juuniga ligi 3,3% ja 2016. aasta septembriga 3% odavnenud. Septembris 2017 maksis tihumeeter haket riigimetsas 28,55 eurot, mis teeb puistekuupmeeetri hinnaks 10,27 eurot (vt tabel 2 ja joonis 4).

Erametsa hinnastatistika tugineb lõpplaohindadel. Kui metsaomanik soovib välja arvutada kännuraha (kasvava metsa müügi hinda), siis tuleks lõpplaohinnast maha lahutada puidu varumiskulud (raiumine ja kokkuvedu) ning autotransport lõpplattu (tarbija juurde). Varumiskulud sõltuvad paljudest aspektidest nagu näiteks: raielangist, raieviisist, valitud tehnoloogiast, asukohast metsatee suhtes jne (vt tabel 4). Seega on iga langi varumiskulud unikaalsed.

Transpordikulu sõltub eelkõige lõpplao kaugusest (teekonna pikkusest), eeldusel, et sõidetakse täiskoormaga. Nii võib tekkida olukord, kus 2-3 eurot odavama lõpplaohinna aga väikese veokauguse korral, on kännuraha, mis metsaomanikule jääb, suurem. Koorma suuruse roll tuleb hästi esile RMK küttepuidu müügihindades (vt tabel 6), kus väiksema kohale toodud koguse eest tuleb tarbijal maksta tihumeetri kohta rohkem.

Varumis- ja transpordikulu määramiseks on kasutatud nii metsaühistute kui ka ekspertarvamusi. Nii võib praegu hinnata varumiskulude suuruseks keskmiste raielankide korral 12,5-15 €/tm, millele tuleks lisada transpordikulu 7,5-8,5 €/tm.

Tabel 4. Võrdlustabel mõnedest aspektidest, mis mõjutavad varumis- ja transpordikulu

Odavam varumis- ja transpordikulu Kallim varumis- ja transpordikulu
Suur raielank Väike raielank
Kuiv kasvukoht Märg kasvukoht
Uuendusraie  (lageraie, turberaie) Hooldusraie (harvendusraie, sanitaarraie)
Lageraie Turberaie, harvendusraie, sanitaarraie
Harvesteriraie Raie saemeestega
Jäme mets Peenike mets
Raie alusmetsa raiumata Raie koos alusmetsa raiega
Tugev kokkuveotee Pehme kokkuveotee
Lank asub metsatee läheduses (lühike kokkuvedu) Lank asub metsateest kaugel (pikk kokkuvedu)
Lõpptarbija asub lähedal Lõpptarbija asub kaugel
Koorem on täis Koorem on poolik

 

Tabelist 5 võib näha, et negatiivset hinda keskmise hinnastatistika järgi ei ole. Küll aga võib tegelik hind negatiivseks osutuda lehtpuupaberipuidu ja küttepuidu müügil, kui varumis- ja transpordikulud osutuvad keskmisest oluliselt kõrgemaks (näiteks peenike mets, harvendusraie, pikk kokkuvedu ning lõpptarbija on kaugel). See tähendab, et sisuliselt maksab metsaomanik sellisele raiele peale. Aga isegi kui mõne sortimendi kännuraha tuleb negatiivne, tuleks raielanki tervikuna hinnata, arvutada kõikide sortimentide kännuraha kokku ja siis otsustada, kas tasub müüa või ei.

Tabel 5. Keskmine kännuraha seisuga september 2017

Sortiment Keskmine kännuraha vahemik €/tm
miinimum maksimum
männipalk 48,3 51,8
männipeenpalk 44,7 48,2
kuusepalk 49,6 53,1
kuusepeenpalk 46,6 50,1
kasepakk 59,0 62,5
kasepalk 41,0 44,5
haavapalk 13,0 16,5
Lepapalk 8,5 12,0
männipaberipuit 13,9 17,4
kuusepaberipuit 14,0 17,5
kasepaberipuit 8,5 12,0
haavapaberipuit 4,6 8,1
küttepuit 1,2 4,7

 

Tabel 6. RMK küttepuidu müügihinnad koos kohale toomisega alates 01.02.2016 (sh käibemaks) (allikas RMK)

 

 

 

Küttepuidu liik

Hind €/m³
Kogus

10 tm

Kogus

24 tm

Lehtpuuküttepuit 37,44 28,80
Kuuse- ja männiküttepuit 41,16 32,52


Joonis 4. Küttepuidu hinnad käibemaksuta. RMK-l vahelaohind (metsas tee ääres laoplatsil), erametsal lõpplaohind (allikas: RMK, KEM, EPK)

 

Joonis 5. RMK hakke puistekuupmeetri lõpplaohind käibemaksuta eurodes seisuga september 2017 (allikas: RMK)

Nafta „kuu ette“ hind tõusis septembris 6,32% ehk 55,18 dollarini barrelist. Kallimat nafta hinda võis septembri lõpus märgata ka bensiinijaamades. Naftahinna tõusule aitasid kaasa OPEC-i kokkuleppe järgimine toodangu piiramiseks ning pinged Lähis-Idas, kui Türgi ähvardas takistada nafta transporti Iraagist. Kuu lõpu poole aga olukord rahunes ning koos USA puurtornide arvu suurenemisega toimus naftahinnas kerge langus.

2017. aasta kolmandas kvartalis nafta hind kallines teise kvartaliga võrreldes 0,3%. Samal ajavahemikul odavnes dollar euro suhtes 6,8% ning küttepuit kallines 6,5%. Kokkuvõtvalt tähendab see, et puidu konkurentsivõime nafta suhtes on 11,9% langenud, sest natuke kallinenud nafta hind ei ole kompenseerinud odavnenud dollari ja kallinenud puidu mõju. Eelmise aasta septembriga võrreldes on puidu konkurentsivõime nafta suhtes langenud 7,1% (vt jooniseid 6 ja 7).

Koos naftahinnaga tõusid GasPooli ja TTF-i gaasihinnad – vastavalt 7,73% ehk 17,01 euroni ning 7,72% ehk 17,03 euroni megavatt-tunnist kuu keskmiste lõikes. Gaasiturgudele avaldasid mõju ka suurenev tarbimine ja kogu turu tarneraskused.

 


Joonis 6. Nafta hind nädala keskmiste hindade alusel (allikas www.plus500.ee)


Joonis 7. Nafta ja puidu hinna võrdlus. Võrdluse tegemisel aluseks võetud: 1 barrel naftat võrdub 0.136 t naftat võrdub 0,136 toe; 1t puitu võrdub 2 tm puitu võrdub 0,22 toe (allikas: nafta hind nädala keskmised hinnad www.plus500.ee, puiduhind kuu keskmine hind erametsa hinnastatistika)

Eesti puidutööstusel on praegu toormega kitsas ja see on avaldanud mõju ka puiduhindadele. Vaatamata kasvanud ümarpuidu hindadele arvab Valga Puu OÜ ressursijuht, et sel aastal raiutakse Eestis umbes poolteist miljonit tihumeetrit vähem kui möödunud aastal. Saetööstuse AS Toftan tegevjuhi Martin Arula sõnul on toorme nappusega seotud probleemid igal sügisel, kuid sel aastal on kitsikus veidi teravam kui muidu. Stora Enso Eesti AS Imavere Saeveski juhatuse liikme Marek Kase arvas samuti, et tegemist on pigem hooajalise murega. „Üleinvesteeringud ei ole siin kindlasti süüdi. See on normaalne turumajanduslik olukord – kui on nõudlus, siis hind reageerib ja see on kasulik metsaomanikule,“ ütles Martin Arula.
Kui eksporditurud püsivad stabiilsed, siis praeguste teadmiste põhjal energiapuidule hindade langust näha ei ole, ennustab Keskühistu Eramets tegevjuhi Priit Jõeäär. Hinnatõusul näeb ta kahte põhjust –nõudlus graanulite järele kasvas, samal ajal aga tekkis materjalinappus, kuna erametsaomanike suvine raiemaht oli suhteliselt tagasihoidlik.
Euroopa Biomassi Assotsiatsiooni president Didzis Palejs sõnul on puidukütuse osas Euroopas ees rahutud ajad, Euroopa pelletiturul on tekkimas puudujääk. Pelletitootmine on praegu küllaltki ebastabiilne ja see tuleneb toorainega varustatuse heitlikkusest. Sellepärast ei saa tootjad sõlmida tellijatega ka aastast pikemaid tarnelepinguid. Vajalikud oleks aga pikaajalisemaid lepinguid, et nii tellijal kui tootjal oleks tuleviku osas kindlustunne. Balti riikides on aga tema hinnangul võimalusi rohkem kui ohtusid. Võtmesõnaks on jätkusuutliku tarneahela olemasolu.
Tänavu poole aastaga on Eesti ettevõtted müünud välisturgudele 59 000 kuupmeetrit vineeri hinnaga 34 miljonit eurot. Seda on 51% enam kui mullu. Samal ajal kasvas vineeri tootmismaht 2016. esimese poolaastaga võrreldes 83%. Eesti puidutoodete eksport kasvas aasta esimese kuue kuuga 13% ja ületas ühe miljardi euro piiri. Lisaks vineerile tegid korraliku tõusu veel puidugraanul, saematerjal ja ümarpuit. Rahalises vääringus olid suurimaks ekspordiartikliks puitmajad, mida müüdi poolaastaga 170 miljoni euro eest. Järgnesid puitdetailid, mida müüdi 151 miljoni euro eest.
Statistikaameti andmetel oli 2017. a augustis puidu- ja paberitööstuse müügiindeksid vastavalt 19,6% ja 14,4% võrra kõrgemad, kui 2016. aasta samal perioodil. 2017. aasta kaheksa kuu kokkuvõttes olid puidutööstuse keskmised toodangumahu- ja müügiindeksid keskmiselt kõrgemal tasemel kui 2016. samal perioodil. Kasv oli vastavalt toodangumahu indeksil 8% ja müügiindeksil 17%. Kasvasid ka ekspordiindeks (21%) ning koduturul müüdu indeks (11%). Paberitööstuse toodangu mahuindeks tõusis 2016 aasta tasemega võrreldes keskmiselt 6% ja kogu müügiindeks tõusis 10,5%. Ekspordiindeks tõusis võrreldes 2016 aasta tasemega 14% ning koduturul müüdu indeks langes kaheksa kuu keskmiselt 6%.
Statistikaameti andmetel toodeti 2017. aastal saematerjali 7 kuuga 1,158 mln m3, mis on 137 000 m3 vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mis tähendab, et käesoleva aasta 7 kuu tootmismaht on vähenenud 3%. Vineeri tootmine on tänavu 7 kuuga kasvanud 26 800 m3, jõudes 57 000 m3-ni (kasv 89%). Selline suur kasv sai ilmselgelt tulla ainult spooni tootmise arvelt, mis vähenes tänavu aasta seitsme kuuga 37% ehk 26 600 m3. Kokku toodeti 2017. aasta seitsemel esimesel kuul spooni 45 300 m3. Liimpuitu toodeti Eestis aasta esimese 7 kuuga 223 400 m3, mis on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 12 100 m3 rohkem (kasv 6%). Puitlaastplaadi tootmine kahanes tänavu esimese seitsme kuuga 25% (-17 400 m3) ning langes tasemele 51 400 m3. Puitkiudplaati toodeti samal ajal 4 205 m3, mis tähendas 3% kasvu. Puitgraanuleid toodeti tänavu 7 esimese kuuga 600 600 tonni, mis on 13% (93 500 t) vähem kui eelmisel aasta samal ajal. Kui graanuli tootmine vähenes, siis puitbriketi tootmine kasvas tervelt 66%. Samas tuleb muidugi tõdeda, et absoluutarvudes on brikketi tootmise maht palju-palju väiksem ehk 4800 t. Pleegitamata paberi tootmine kasvas tänavu 7 kuuga 4% (+1400 t) ning oli 37 600 t.
Viimasel 2 aastal kasvas Eestis saematerjali tootmisvõimsus 400 000 tm. 2017 lõpuks toodetakse 2,3 mln tm saematerjali. Kuna kõik võimsused pole veel täiesti käivitunud suureneb saetoodang 2018 veelgi. Samal ajal kasvab ka puidujäätmete kogus, mida on võimalik bioenergeetikas kasutada.
Rootsi on kasvava metsa hind liikumas rekordkõrgele tasemele, sest ajaloo madalaimate intressitasemete tõttu otsivad investorid alternatiivseid investeerimisvõimalusi ning metsaomanikud kasutavad madalaid laenuintresse oma metsavarude suurendamiseks. Selle aasta esimesel poolel oli kasvava metsa hind kerkinud 419 SEKini (42 eurot) tihumeeter võrrelduna 398 SEKiga eelmisel aastal (kasv 5,3%). Hinnad on nüüd võrdsed 2010. aasta rekordkõrge tasemega ning hinnatõus ilmselt jätkub, usub konsultatsioonifirma LRF Konsult.
Rootsi Metsandusagentuur (Skogsstyrelsen) teatab, et kolmandas kvartalis okaspuupalkide hinnad kasvasid. Riigi keskmine hind oli 448 SEK/tm (45,93 €/tm), mis tähendab 0,4% hinnatõusu eelmise aasta sama ajaga võrreldes. Samal ajal kallinesid kuusepalkide hinnad 2,4% ning olid 503 SEK/tm (51,57 €/tm).
Kõrgemad ümarpuidu hinnad ja suurenenud puidumüügi maht on kasvatanud Sveaskog AB kolmanda kvartali finantsnäitajaid eelmise aasta sama ajaga võrreldes. Netokäive kasvas 7% ja oli 1,294 mld SEK-i (132,67 mln €). Ümarpuidu müük oli tänavu aasta kolmandas kvartalis 2,295 mln tm, mis on 2% rohkem kui eelmisel aastal.
Kaks nädalat pärast seda kui Sveaskog oma okaspuu tehnoloogilise puidu hinda 25 SEK/tm (2,56 €/tm) tõstis, tegi seda samas mahus ka Södra. 23. oktoobril tõstes hinda 25 SEK/tm (2,56 €/tm) ulatudes, viisid nad selle 320 SEK (32,77 €/tm) tasemele. Ka okaspuupalkide tihumeetri baashind tõusis 25 SEK (2,56 €/tm).
Venemaalt tuleb uudis, kus teatatakse, et tänavu aasta üheksa kuuga on saematerjali toodetus 19,7 mln m3.
Oktoobris on Euroopat laastanud tormid teinud kahju ka metsadele. Ööl vastu 6. oktoobrit tegi kurja torm nimega Xavier, mis esialgsetel hinnangutel murdis metsa Poolas vähemalt 0,5 mln tm ulatuses. Sama torm tõi kaasa tormikahjustusi Kirde-Saksamaal Brandenburgi Liidumaal ca 1 mln tm ulatuse, mis on ligi veerand aastasest raiemahust. Murtud ja heidetud puidu väärtuseks hinnatakse umbes 48 mln €. Oktoobri keskel Iirimaal märatsenud orkaan Opheliat hinnatakse Iirimaal viimase 50 aasta rängimaks. Metsale tehtud kahjusid ei ole veel kokku arvatud, aga need on Iiri riigimetsade majandaja Coillte hinnangul märkimisväärsed.
Hetkel on puiduturul hea olukord. Mait Kaupi (Swedbank) majandusprognoosi kohaselt ootab 67% puidutööstustest käibe kasvu, kusjuures keskmiselt peaks käive kasvama 5,7%. Eksport on samuti kasvamas. Enim on kasvanud vineerieksport, hoogustub pelleti, hakke ja ümarpuidu eksport. Sae- ja höövelmaterjali ja puitehitiste eksport samuti kasvul. Esmakordselt peaks 2017 ekspordikäive ületama 2 mlrd eurot. Seega võiksid kõik metsaomanikud, kel majanduskavas raieid kavandatud, kaaluda oma metsades aktiivsemat tegutsemist, sest tänane turusituatsioon võib korduda alles aastate pärast.

Kasutatud lühendid:
EL – Euroopa Liit
EMK – SA Erametsakeskus
EMPL – Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit
EPK – Eesti Puidumüügikeskus
EUWID – Europäischer Wirtschaftsdienst
KEM – Keskühistu Eramets
Luke – Luonnonvarakeskus (Soome Loodusressursside Instituut)
mln – 1 000 000
mld – 1 000 000 000
METLA – Metsäntutkimuslaitos
OP – okaspuit
pm³ – puistekuupmeeter
RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus
tm – tihumeeter, võrdub kuupmeetriga (m³)
SEK – Rootsi kroon
USD – Ameerika Ühendriikide dollar

Erametsa hinnastatistika järgi kasvasid 2017. a kolmandas kvartalis männipalkide hinnad pisut rohkem kui kuusepalkide hinnad. Männi standardpalgi hind kasvas 5,6% ja kuuse standardpalgi hind 2,7%. Peenpalgid kallinesid enam, männipeenpalk 7,2% ja kuusepeenpalk 4,6%. Aastataguse ajaga võrreldes ei ole hinnakasvul sortimentide lõikes nii suurt erinevust. Männipalgid kallinesid aastaga ca 10-11% ja kuusepalgid ca 11-12%. 2017. aasta kolmanda kvartali lõpu seisuga oli keskmine hind erametsa hinnastatistika alusel männipalgil 71,35 €/tm, männipeenpalgil 67,71 €/tm, kuusepalgil 72,57 €/tm ja kuusepeenpalgil 69,55 €/tm (vt joonis 1 ja tabel 1) .

Ka Riigimetsast müüdavate okaspuupalkide hinnad kerkisid viimase kolme kuu jooksul korralikult. Männipalk kallines 7,7% ja männipeenpalk 10,1%. Kuusepalkide juures oli standardpalgi ja peenpalgi hinnakasvu vahe suurem. Kui standardpalk kallines kolme kuuga 5,7%, siis peenpalk 13,3%. Eelmise aasta septembriga võrreldes on männipalk 8,8%, männipeenpalk 5,1%, kuusepalk 8% ja kuusepeenpalk 8,4% kallinenud (vt joonis 2 ja tabel 2).

ARHIIV

Periood Teostaja Tellija Lae fail alla
Ülevaade 2017. aasta II kvartali puiduturust OÜ Tark Mets SA Erametsakeskus Lae fail alla siit!
Ülevaade 2017. aasta I kvartali puiduturust OÜ Tark Mets SA Erametsakeskus Lae fail alla siit!
Ülevaade 2016. aasta IV kvartali puiduturust OÜ Tark Mets SA Erametsakeskus Lae fail alla siit!
Ülevaade 2016. aasta III kvartali puiduturust OÜ Tark Mets SA Erametsakeskus Lae fail alla siit!
Ülevaade 2016. aasta II kvartali puiduturust OÜ Tark Mets SA Erametsakeskus Lae fail alla siit!
Ülevaade 2016. aasta I kvartali puiduturust OÜ Tark Mets SA Erametsakeskus Lae fail alla siit!
Ülevaade 2015. aasta IV kvartali puiduturust OÜ Tark Mets SA Erametsakeskus Lae fail alla siit!
Ülevaade 2015. aasta III kvartali puiduturust OÜ Tark Mets SA Erametsakeskus Lae fail alla siit!
Ülevaade 2015. aasta II kvartali puiduturust OÜ Tark Mets SA Erametsakeskus Lae fail alla siit!
Ülevaade 2015. aasta I kvartali puiduturust OÜ Tark Mets SA Erametsakeskus Lae fail alla siit!
Ülevaade 2014. aasta IV kvartali puiduturust OÜ Tark Mets SA Erametsakeskus Lae fail alla siit!
Ülevaade 2014. aasta III kvartali puiduturust OÜ Tark Mets SA Erametsakeskus Lae fail alla siit!
Ülevaade 2014. aasta II kvartali puiduturust OÜ Tark Mets SA Erametsakeskus Lae fail alla siit!
Ülevaade 2014. aasta I kvartali puiduturust OÜ Tark Mets SA Erametsakeskus Lae fail alla siit!
Ülevaade 2013. aasta IV kvartali puiduturust OÜ Tark Mets SA Erametsakeskus Lae fail alla siit!
Ülevaade 2013. aasta III kvartali puiduturust OÜ Tark Mets SA Erametsakeskus Lae fail alla siit!
Ülevaade 2013. aasta II kvartali puiduturust OÜ Tark Mets SA Erametsakeskus Lae fail alla siit!
Ülevaade 2013. aasta I kvartali puiduturust OÜ Tark Mets SA Erametsakeskus Lae fail alla siit!
Ülevaade 2012. aasta IV kvartali puiduturust OÜ Tark Mets SA Erametsakeskus Lae fail alla siit!
Ülevaade 2012. aasta III kvartali puiduturust OÜ Tark Mets SA Erametsakeskus Lae fail alla siit!
Ülevaade 2012. aasta II kvartali puiduturust OÜ Tark Mets SA Erametsakeskus Lae fail alla siit!
Ülevaade 2012. aasta I kvartali puiduturust OÜ Tark Mets SA Erametsakeskus Lae fail alla siit!
Ülevaade 2011. aasta IV kvartali puiduturust OÜ Tark Mets SA Erametsakeskus Lae fail alla siit!
Ülevaade 2011. aasta III kvartali puiduturust OÜ Tark Mets SA Erametsakeskus Lae fail alla siit!
Ülevaade 2011. aasta II kvartali puiduturust OÜ Tark Mets SA Erametsakeskus Lae fail alla siit!
Ülevaade 2011. aasta I kvartali puiduturust OÜ Tark Mets SA Erametsakeskus Lae fail alla siit!