Kuidas metsad ise vihma loovad
30.04.2018
Keskkonnafüüsikud said jälile mehhanismile, kuidas metsad ise vihma loovad. Teadlased Tartu Ülikoolist ja Helsingi Ülikoolist avastasid männimetsade võime tekitada õhku osakesi, mis aitavad kaasa vihmapilvede tekkele. Selgemaks saanud molekulaarsed mehhanismid aitavad paremini mõista atmosfääri protsesse ja ka inimmõju kliimale.
Atmosfäär koosneb paljudest komponentidest, millest osad on väga kõrge kontsentratsiooniga, nagu lämmastik ja hapnik (kokku >81%), ning teised väga väikesega (vaid miljondik). Kuid kogus ei ole olulisuse näitajaks ning just väga madala kontsentratsiooniga ühendid määravad tihtipeale õhu saastatust ning ka kliimat. Üheks selliseks on oksüdeerunud orgaanilised ühendid mida on vaid üks molekul iga saja miljardi õhumolekuli kohta.
Osakeste tekkeprotsessid on toimunud planeedil Maa nii kaua, kui on olemas olnud atmosfäär ja pilved. Väikesed nanomeetrite suurused osakesed, mida palja silmaga ei näe, ongi pilvetekke aluseks – just nendele äsja avaldatud teadustöö keskendubki.
Tartu Ülikooli keskkonnafüüsika vanemteadur Heikki Junninen rõhutab: “See avastus on väga oluline mõistmaks atmosfääris toimuvaid osakeste ning pilvepisarate tekkega seotud protsesse. Pilved reguleerivad planeedi energiabilanssi, ning läbi selle kliimat. Suure osa osakeste, nagu ka pilvepisara tuumakesed, tekkimisprotsesse avastatakse alles praegu.”
Atmosfääri protsesse ja pilvede teket mõjutavad oluliselt mitmed erinevad õhumassides leiduvad osakesed, sealhulgas inimtekkelised vääveloksiidid. Inimtegevuse tagajärjel on atmosfääri paisatud süsihappegaasi, kuid näiteks ka vääveloksiide. Vääveloksiidide emissioonid tõusid just tööstusrevolutsiooni käigus (18. sajandi lõpus) kui arenes tööstus, transport, tootmine ning kaevandamised. Enne seda perioodi oli atmosfääris vääveloksiide oluliselt vähem.
