Alustavale metsaomanikule

Käesoleva lehe eesmärk on metsandusse sisse juhatada need metsaomanikud, kes on värskelt otsustanud oma metsaga midagi ette võtta ning kellel varasemalt puudub antud valdkonnaga igasugune kokkupuude.

Oled uus metsaomanik või värskelt otsustanud pikalt seisnud metsaga midagi ette võtta. Mis edasi?

Esimese asjana on vaja teada, kus meie mets asub ning mis seal täpsemalt kasvab. Seda saab kontrollida erinevatest avalikest registritest, kuid otsingu jaoks on vajalik teada katastriüksuse tunnust. Kui see juba teada ei ole, siis saab nimekirja enda kinnistutest näiteks e-kinnistusraamatust, kuhu tuleb ID-kaardi, mobiil-ID või pangalingi abil sisse logida ja otsida tulemusi oma isikukoodiga. Kui selles nimekirjas vajutada katastritunnuse lingile, siis avaneb kinnistu ka kaardil ning näha võib asukohta ja metsamaa pindala antud kinnistul. Edasi tuleks minna Metsaregistri avalikku teenusesse ning sisestada sama katastritunnus otsinguribale. Metsaregistri kaudu näeme, kas meie metsal on olemas inventeerimisandmed.

Inventeerimisandmed on oma sisult metsa takseerkirjeldus, milles tuuakse välja puistu liigiline koosseis, vanus, kõrgus, tagavara jms. Ilma selle teadmiseta ei ole metsa osas ühtegi kaalutletud otsust võimalik vastu võtta.

Metsaseaduse järgi on kehtivad inventeerimisandmed kohustuslikud uuendus- ja harvendusraie tegemiseks. See ei kehti kinnisasja suhtes, kus juriidilise isiku metsa pindala on väiksem kui 2 ha ja füüsilisele isikule kuuluval kinnisasjal väiksem kui 5 ha.

Kokkuvõtvalt, kui metsal inventeerimisandmed puuduvad, siis on need vaja tellida. Soovitav on seda teha isegi siis, kui oleme huvitatud raiest, kuid pole lähtuvalt metsa suurusest metsaseaduse järgi selleks kohustatud – kui me ei tea, mis meie metsas toimub, on raske teha häid otsuseid.

Soovitav on lisaks inventeerimisandmetele tellida ka metsamajandamiskava, mis annab soovitusi edasisteks metsatöödeks inventeerimisandmete alusel.

Inventeerimisandmed ja metsamajandamiskava on mõistlik tellida tegevusloaga metsakorraldusettevõttelt. Nimekiri sellistest ettevõtetest asub Keskkonnaagentuuri kodulehel. Alati võib küsida pakkumised mitmelt erinevalt firmalt ning valida neist parim. Inventeerimisandmete ja metsamajandamiskava koostamise jaoks on võimalik küsida ka toetust, kuid seda alles peale töö tegemist arve alusel ehk toetust makstakse tagantjärgi. Täpsemaid tingimusi saab lugeda siit.

Mul on metsamajandamiskava olemas. Tahan toetust!

Enne toetuse taotlemist on oluline endale selgeks teha, milliseid töid on vaja metsas teha. Eesmärgiks peaks olema siiski tootliku ja terve puistu kasvatamine, et saada tulevikus parema kvaliteediga ja kallimat puitu või siis lihtsalt ilusam mets, kus on hea liikuda ja puhata. Erinevate metsatöödega on võimalik metsa oma äranägemise järgi kujundada.

Kui metsamajandamiskavas toodud tööd tekitavad küsimusi või on soov neid paremini mõista, on võimalik pöörduda metsanduskonsulendi või metsaühistu poole. Mõlemad aitavad hea nõuga ning nende vahe on selles, et metsaühistu aitab lisaks ka tööde teostamisel – vajadusel tellib töö metsaühistu ise või aitab üle vaadata sõlmitavad lepingud. Lisaks saab metsaühistu abi kasutada piiride tähistamisel metsas, järelevalve tegemisel, toetuse taotlemisel ning metsamaterjali müügil.

Metsaomanikke nõustavad kõigis metsa majandamisega seotud küsimustes metsaühistute juures tegutsevad konsulendid, metsandusvaldkonna eksperdid, kellele on omistatud konsulendi kutse metsamajanduse valdkonnas. Nad on enamasti metsandusalase kutse- või kõrgharidusega ja vähemalt kolmeaastase töökogemusega. Konsulendi töö on korrastatud ja korrektse teabe edastamine metsaomanikule. Kontaktandmed leiab konsulentide lehelt. 

Metsaühistud on piirkonniti natuke erinevad ja kõik ühistud kõiki teenuseid ei paku. Oma piirkonna ühistutega saab lähemalt tutvuda Erametsanduse portaalis metsaühistute lehel.

Alles siis kui on selge metsatöö vajadus ja võimalused, saab planeerida toetuse taotlemist. Toetatakse metsa uuendamiseks taimede soetamist, maapinna ettevalmistamist, istutustöid, kultuuri hooldamist, hooldusraieid ja metsamaaparandustöid. Täpsemalt on toetuste tingimustega võimalik tutvuda toetuste lehel.

Mille jaoks on metsaühistud ja miks peaks üldse asju nendega ajama?

2010. aasta novembrikuu seisuga oli Eestis 97 272 erametsaomanikku ning keskmine erametsaomandi suurus 10,4 ha (füüsilised isikud 8 ha ja juriidilised 65,7 ha).¹

Enamasti on ühe erametsaomaniku metsamaa suurus piisavalt väike, et omanik ei pruugi olla motiveeritud metsa efektiivselt majandama – kui metsast tuleb ainult väike kogus puitu, siis on raiega seotud kulud proportsionaalselt suuremad ning saadav tulu võib jääda väikeseks. Väikest kogust puitu on ka raske turustada, kuna kokkuostjad on huvitatud regulaarsetest tarnetest, mida väike erametsaomanik ei saa kuidagi pakkuda. Isegi ostja leidmisel on pakutav hind tõenäoliselt väikese koguse puhul väiksem.

Metsaühistud koondavad sama piirkonna metsaomanikke ja nii tekib võimalus tellida erinevaid töid samaaegselt, mis tuleb kokkuvõttes metsaomanikule odavam. Kui näiteks kaks metsaomanikku soovivad lageda ala uuendamiseks tellida maapinna ettevalmistamist, mille jaoks peab traktor kohale sõitma 50km kauguselt, siis ilma koordineerimata maksavad mõlemad metsaomanikud metsamasina 100km edasi-tagasi transpordi eest. Kui mõlemad metsaomanikud on metsaühistus ja tellivad töö ühistu kaudu, siis saab juba transpordikuludelt palju kokku hoida. Kui metsaühistus on palju metsaomanikke ja metsamasinat saab näiteks aasta läbi töös hoida, siis saavutatakse tõenäoliselt ka juba parem hind. Lisaks saab kõikide metsaomanike puidukogused liita ning müüa ühiselt, mis tagab ka parema puidu hinna – metsanduses on tööstused huvitatud regulaarsetest puidumahtudest ja maksvad sellisel juhul paremat hinda, kui müüa üksikuid väikeseid koguseid.

Metsaühistutel on praktilise töö käigus kogunenud ulatuslik oskusteave erinevate eluliste olukordade lahendamiseks, mis kokkuvõttes kergendab metsaomaniku elu, sest igaüks ei pea sama rada ise läbi käima. Kasutatakse ühiselt välja töötatud lepinguid, mis tagab omaniku huvide kaitsmise.

¹ allikas: Aastaraamat Mets 2011 (Keskkonnateabe Keskus)

Põgusalt ja ülevaatliku info metsade majandamise kohta leiate lisaks alateemadele ka ülevaatest metsaomanikule ning Metsmikust:

Teie Erametsakeskus

LIITU KA ERAMETSAKESKUSE UUDISKIRJAGA!