Mis on metsapildil hästi?

15.01.2014

POSTIMEES, erileht Maaelu Edendaja, Jaanus Aun (SA Erametsakeskus juhatuse lugeja metsaomanik):

Kui küsida n-ö keskmise eestimaalase käest, kas metsanduses on miskit valesti, kuuleks kardetavasti tiraadi sellest, kuidas metsad kohe lagedaks raiutakse ja kõik puud välismaale maha müüakse. Kas ongi pilt nii kole? Mina usun, et rõõmustavat rohelist on ikka palju rohkem kui sünget musta.

Metsanduse maine rikuti paljuski ühek­sakümnenda­tel, mil äsjatekkinud era-metsad kiirelt omanikku vaheta­sid ja kohe raiesse jõudsid. Puidu müük käis sageli «mustalt», riigi­makse jäeti tasumata ja metsauuen­dus oli harvaesinev, aja- ja raharais­kamiseks peetav mõttetus.

Ma usun, et praeguseks on met­saomanike ring täis saanud. Need, kes kiiret raha tahtsid, on omaniku staatusest loobunud. Jäänud on en­nekõike peremehetundega metsa­omanikud. Miks ma nii usun? Esi­teks metsaomanike liigse passiiv­suse tõttu, millest on metsandussektoris kui probleemist räägitud. Metsas ise ei toimetata, aga ära ka ei müüda. Mitte et passiivsus hea oleks, kuid metsa hoidmise ja mitte­müümise soov on kinnitus sellest, et ennast nähaksegi metsa oma­nikuna.

HOOLDUSTÖÖD JA METSAUUENDUS

Samas on ka passiivsust vähemaks jäämas. Hooldustööde mahu kasv erametsades on selle kinnituseks. Jah, kasvule on väga otseselt kaa­sa aidanud maksumaksjate abi – nii Euroopa Liidu kui Eesti enda toe­tused – kuid tõsiasjaks jääb, et üha rohkem erametsi saab korda. Kui mõned aastad tagasi tehti toetus­tega hooldusraiet paaril tuhandel hektaril aastas, siis nüüdseks oleme jõudnud u 6000 hektari tasemeni.

Lisaks asjatundlikele metsafirmadele panustavad metsade kasva­tamisse üha rohkem ka füüsilisest isikust metsaomanikud. Näiteks 2012. aastal küsisid füüsilisest isi­kust metsaomanikud Erametsakes-kuselt toetust natuke rohkem kui 400 hektari metsapinna uuendami­seks. Aasta varem oli see näitaja al­la 300 hektari. 2013. aastal istuta­ti aga ainuüksi esimese poolaasta toetuste andmetel üle 500 hekta­ri uut metsa.

Kasvanud on uuendamismahud ka firmade metsades. Nii osutuski metsade uuendamine läinud aastal niivõrd populaarseks, et Erametsa-keskuse rahakott ei pidanud selle­le vastu. Algselt kavandasime met­sa uuendamise toetuseks 0,6 mil­jonit eurot, kuid aasta lõpuks ilm­nes, et vaja oleks läinud 1,4 miljo­nit eurot. Seega paljudele ei jätku­nud ja tuli uuendustöö oma vahen­ditega ära teha.

Õnneks on toetusraha jagamise süsteem niisugune, et väikemetsa-omanikud saavad toetuse esmalt kätte ja seejärel suuremad samal määral, nagu väikestele jagati.

2014. aastal on Erametsakeskuse tegevuskavas metsa uuendamise toetamine prioriteetide hulgas ning loodetavasti saab uue metsa rajami­se toetamine raha juurde.

PAREM TEADLIKKUS

Loomulikult on ka palju neid tub­lisid omanikke, kes metsahooldus-tööd üldse ilma toetuseta ära tee­vad. Nii usungi, et oleme eramet­sanduses õigel teel. Kasvanud on omanike teadlikkus, et mets vajab hoolt. Samal ajal on paranenud ka abimehhanismid. Näiteks metsa-ühistud – omanike endi abiorgani­satsioonid – on tugevamalt jalgu al­la saamas ning muutunud tasapisi metsaomanike informeerijatest ja suhtlemisvõimaluste pakkujatest metsa majandajateks.

Ühistud aitavad metsaasju kor­raldada just omaniku huvidest läh­tuvalt. Teisiti ei saakski olla, sest ühistu kuulub metsaomanikele en­dile. Seega ühistu liikmed ise kont­rollivad ühistu tegevust ja ennast ju petma ei hakka. Kindlasti pole meie ühistud veel nii tugevad kui Põhjamaades, aga siiski juba selli­sed, kes metsaomanikele reaalset abi pakuvad.

Metsaühistu kaudu toimetades tekib ka mastaabiefekt. Väikeseid puidukoguseid koos müües saab puu eest turul paremat hinda ja eri­nevaid metsateenuseid soodsa­malt sisse osta. Muide, metsataime­dega varustamine on eeloleval ke­vadel kindlasti üks ühistute põhi-tegevusi.

Kuid siiski on meil ideaalmet-sani veel omajagu toimetamist. Soomlastest kolleegid on ikka et­te heitnud, et meie metsad võik­sid praegusest palju rohkem too­ta. Klimaatiliselt meiega võrrelda­vas Lõuna-Soomes on metsa aas­tane juurdekasv 6,6 tm/ha, samas kui meie erametsades on see num­ber u 5 tm/ha aastas.

ENDI TEHA

Kui uuendaksime metsi veelgi pa­remini, teostaksime enam hooldus­raieid ja sätiksime vanad kuiven­duskraavid korda, saaksime päris ilusa metsakasvupildi. See pilt on loomisel, suund on õige. Aga täh­tis on ressursse ka enda käes hoi­da. Metsamaa müük välismaalasele saab ikka võimalikuks siis, kui me ise seda otsustame. Usun, et maad tasub endale hoida.

Hiljaaegses vestluses kinnitas üks britist erametsaomanik, et fi­nantskriis tõi kaasa plahvatusliku huvi kasvu metsamaasse investee­rimise osas – kõiksugu finantsinst­rumente peljatakse, aga metsamaa on kui varjend inflatsiooniohu eest. Ühtlasi on andmeid, et Suurbritan­nias on metsamaa hinnad kasva­nud viimase kümne aasta jooksul keskmiselt 17 protsenti aastas.

Mets on väärtus, mida tasub hoida, ise metsa peremees edasi olla.

Niisiis tuleb loominguliselt, aga kindlakäeliselt pintslit edasi liiguta­da. Nii saame ilusa metsapildi. Ise­enesest ei juhtu midagi, see pilt on ikka meie endi maalida. Meie metsa­omanike teha.