Mis on metsapildil hästi?
15.01.2014
POSTIMEES, erileht Maaelu Edendaja, Jaanus Aun (SA Erametsakeskus juhatuse lugeja metsaomanik):
Kui küsida n-ö keskmise eestimaalase käest, kas metsanduses on miskit valesti, kuuleks kardetavasti tiraadi sellest, kuidas metsad kohe lagedaks raiutakse ja kõik puud välismaale maha müüakse. Kas ongi pilt nii kole? Mina usun, et rõõmustavat rohelist on ikka palju rohkem kui sünget musta.
Metsanduse maine rikuti paljuski üheksakümnendatel, mil äsjatekkinud era-metsad kiirelt omanikku vahetasid ja kohe raiesse jõudsid. Puidu müük käis sageli «mustalt», riigimakse jäeti tasumata ja metsauuendus oli harvaesinev, aja- ja raharaiskamiseks peetav mõttetus.
Ma usun, et praeguseks on metsaomanike ring täis saanud. Need, kes kiiret raha tahtsid, on omaniku staatusest loobunud. Jäänud on ennekõike peremehetundega metsaomanikud. Miks ma nii usun? Esiteks metsaomanike liigse passiivsuse tõttu, millest on metsandussektoris kui probleemist räägitud. Metsas ise ei toimetata, aga ära ka ei müüda. Mitte et passiivsus hea oleks, kuid metsa hoidmise ja mittemüümise soov on kinnitus sellest, et ennast nähaksegi metsa omanikuna.
HOOLDUSTÖÖD JA METSAUUENDUS
Samas on ka passiivsust vähemaks jäämas. Hooldustööde mahu kasv erametsades on selle kinnituseks. Jah, kasvule on väga otseselt kaasa aidanud maksumaksjate abi – nii Euroopa Liidu kui Eesti enda toetused – kuid tõsiasjaks jääb, et üha rohkem erametsi saab korda. Kui mõned aastad tagasi tehti toetustega hooldusraiet paaril tuhandel hektaril aastas, siis nüüdseks oleme jõudnud u 6000 hektari tasemeni.
Lisaks asjatundlikele metsafirmadele panustavad metsade kasvatamisse üha rohkem ka füüsilisest isikust metsaomanikud. Näiteks 2012. aastal küsisid füüsilisest isikust metsaomanikud Erametsakes-kuselt toetust natuke rohkem kui 400 hektari metsapinna uuendamiseks. Aasta varem oli see näitaja alla 300 hektari. 2013. aastal istutati aga ainuüksi esimese poolaasta toetuste andmetel üle 500 hektari uut metsa.
Kasvanud on uuendamismahud ka firmade metsades. Nii osutuski metsade uuendamine läinud aastal niivõrd populaarseks, et Erametsa-keskuse rahakott ei pidanud sellele vastu. Algselt kavandasime metsa uuendamise toetuseks 0,6 miljonit eurot, kuid aasta lõpuks ilmnes, et vaja oleks läinud 1,4 miljonit eurot. Seega paljudele ei jätkunud ja tuli uuendustöö oma vahenditega ära teha.
Õnneks on toetusraha jagamise süsteem niisugune, et väikemetsa-omanikud saavad toetuse esmalt kätte ja seejärel suuremad samal määral, nagu väikestele jagati.
2014. aastal on Erametsakeskuse tegevuskavas metsa uuendamise toetamine prioriteetide hulgas ning loodetavasti saab uue metsa rajamise toetamine raha juurde.
PAREM TEADLIKKUS
Loomulikult on ka palju neid tublisid omanikke, kes metsahooldus-tööd üldse ilma toetuseta ära teevad. Nii usungi, et oleme erametsanduses õigel teel. Kasvanud on omanike teadlikkus, et mets vajab hoolt. Samal ajal on paranenud ka abimehhanismid. Näiteks metsa-ühistud – omanike endi abiorganisatsioonid – on tugevamalt jalgu alla saamas ning muutunud tasapisi metsaomanike informeerijatest ja suhtlemisvõimaluste pakkujatest metsa majandajateks.
Ühistud aitavad metsaasju korraldada just omaniku huvidest lähtuvalt. Teisiti ei saakski olla, sest ühistu kuulub metsaomanikele endile. Seega ühistu liikmed ise kontrollivad ühistu tegevust ja ennast ju petma ei hakka. Kindlasti pole meie ühistud veel nii tugevad kui Põhjamaades, aga siiski juba sellised, kes metsaomanikele reaalset abi pakuvad.
Metsaühistu kaudu toimetades tekib ka mastaabiefekt. Väikeseid puidukoguseid koos müües saab puu eest turul paremat hinda ja erinevaid metsateenuseid soodsamalt sisse osta. Muide, metsataimedega varustamine on eeloleval kevadel kindlasti üks ühistute põhi-tegevusi.
Kuid siiski on meil ideaalmet-sani veel omajagu toimetamist. Soomlastest kolleegid on ikka ette heitnud, et meie metsad võiksid praegusest palju rohkem toota. Klimaatiliselt meiega võrreldavas Lõuna-Soomes on metsa aastane juurdekasv 6,6 tm/ha, samas kui meie erametsades on see number u 5 tm/ha aastas.
ENDI TEHA
Kui uuendaksime metsi veelgi paremini, teostaksime enam hooldusraieid ja sätiksime vanad kuivenduskraavid korda, saaksime päris ilusa metsakasvupildi. See pilt on loomisel, suund on õige. Aga tähtis on ressursse ka enda käes hoida. Metsamaa müük välismaalasele saab ikka võimalikuks siis, kui me ise seda otsustame. Usun, et maad tasub endale hoida.
Hiljaaegses vestluses kinnitas üks britist erametsaomanik, et finantskriis tõi kaasa plahvatusliku huvi kasvu metsamaasse investeerimise osas – kõiksugu finantsinstrumente peljatakse, aga metsamaa on kui varjend inflatsiooniohu eest. Ühtlasi on andmeid, et Suurbritannias on metsamaa hinnad kasvanud viimase kümne aasta jooksul keskmiselt 17 protsenti aastas.
Mets on väärtus, mida tasub hoida, ise metsa peremees edasi olla.
Niisiis tuleb loominguliselt, aga kindlakäeliselt pintslit edasi liigutada. Nii saame ilusa metsapildi. Iseenesest ei juhtu midagi, see pilt on ikka meie endi maalida. Meie metsaomanike teha.