Esiteks jäi tali niivõrd kauaks tae­va, et suurte masinatega oli keeruli­ne, kui mitte võimatu, metsa vahele minna. Kui juba tavaline sõiduauto tekitab metsavaheteedesse niiske il­maga rasvased rehvijäljed, siis rasked metsameeste sõidukid võivad mülkasse hoopis kinni jääda.

Erki Sok seletas, et nemad püüa­vad oma sõidud metsa vahel teha nii, et jälgi ja rööpaid maha ei jääks ning kui masin ka jäljed pinnasesse vaju­tab, siis üritavad nad teise sõidutiiru teha nii, et rattad eelmise korra ran­did ära siluksid. Ilmar Ait lisas: „Jah, ikka heaperemehelikult, sest see ongi meie deviis – ja ei saa ju nii, et sõnad on ühed, aga teod on teised.” Poris­te ilmadega on väga raske metsatööd korralikult teha.

Külm lõhub metalli

Kui aga talv lõpuks jaanuaris kät­te jõudis, siis hakkasid kummitama hoopis teistlaadi hädad. Nimelt lõ­hub liigne pakane metsameeste teh­nika metallosi, mis külmaga hapraks muutuvad. Sok ütles, et kerge külm, mis päris 20 miinuskraadini ei ulata, on metsatöödeks väga hea, ent kui ilm muutub karmimaks, siis või­vad masinad laguneda ja õlivoolikud murduda. „Vanad voolikud veel eriti, need muutuvad rabedaks, õli hangub ja ei käi hästi läbi ning siis hakkavad­ki voolikud lekkima. Siis tuuakse lin­nast uus voolik. Seni töö seisab, aga see kõik on lisakulu,” kirjeldas met­sameister Ait.

Nüüd on on taas tavatult soe ja see tähendab, et ka teekate on taas mudane. „Kõige rohkem kannatavad selle tõttu metsaomanikud, sest ne­mad ei saa metsa maha müüa ja tulu jääb saamata. Üks tahab lapsele kor­terit osta, teine metsatehnikat ja ini­mesed on selle rahaga arvestanud,” nentis Erki Sok.

Raiet saab teha tavapärasest vähem

Pisut kannatavad sei­saku pärast ka Võru­maa Metsaomanike Liidu töötajad, sest ka nemad teenivad raiete ja muude tööde teos­tamise või vahendami­se pealt tasu. Kui mui­du oleks praegusel aas­taajal tavapärane see, et raiet teostataks kogu Võrumaa peale kokku viies või kuues kohas, siis praegu langetatak­se puid vaid kahes ko­has.

„Ongi valida, kas masu või teha nii, et rööpad taga,” sõnas Illimar Ait mõrul toonil ning rõhutas veel, et nemad ei taha pinnast lõhkuda ja rööpajälgi metsa maha jätta. Lisaks külmale ja porile teeb töö raskeks seegi, et tihtipeale tuleb ühe metsaomaniku maale pääsemiseks sõita üle teise inimese maatüki ning porijäljed jäävad siis ka kõrvali­se inimese maalapile. On ka neid, kes oma maa kasutamise eest kompen­satsiooni küsivad.

Võrumaa Metsaomanike Liit koondab kohalikke metsaomanikke ning liikmemaksu eest, mille suu­rus sõltub metsamaa hektarite ar­vust, saavad metsaomanikud konsultatsiooni ning lisatasu eest kor­raldab liit omanikele raiet ja puidumüüki. Kuna liidu hallata on kogu maakonna erametsaomanike maa, siis teeb see liidu tegevuse paindliku­maks: kui ühes kohas parasjagu raiet teostada ei saa, saab seda teha mõnes muus kohas. Praeguse seisuga on raie aga kogu maakonnas raskendatud.